Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 3 apta buryn)
Men unatatyn jan-janýarlar. Dáýlet Qasenov. Ókinish
Páni: Ádebıettik oqý
Kúni: 
Synyp: 2
Muǵalim: Aldeshova.F.B.
Sabaqtyń taqyryby:Men unatatyn jan-janýarlar.    Dáýlet Qasenov. Ókinish.
Oqý maqsattary2.1.3.1 - kúndelikti ómirde kezdesetin jaǵdaıattarǵa baılanysty sóıleý 
2.2.1.1 - mátindi daýystap durys ári túsinip oqý,rólge bólip, mánerlep oqý. 
Sabaqtyń  maqsaty:-Ókinish mátinin kúndelikti ómirde kezdesetin jaǵdaıattarǵa baılanysty sóıledi..
- Ókinish mátinin  daýystap, durys ári túsinip, rólge bólip, mánerlep oqydy.
Baǵalaý krıterııleri
Oqýlyqta berilgen jáne qosymsha tapsyrmalardy oryndaıdy. Jazba jumys jasaıdy.Suraqqa jaýap beredi. 
Jeke, juptyq, toptyq tapsyrmalardy oryndaı alady. Sabaq barysynda  tyńdaýshynyń nazaryn ózine aýdara alady.
Qundylyqtardy  darytýShyǵarmashylyq jáne synı-turǵysynan oılaý.
Qarym- qatynas jasaý  qabileti.
Oılaý deńgeıleriBilý jáne túsiný, qoldaný
Pánaralyq baılanysMýzyka-ujymdyq jumys,qazaq tili-toptyq jumys .
AKT-ny qoldanýprezentasıa,beıne rolık
Aldyńǵy meńgerilgen bilimMátinmen jumys jasaı alady.
                                                         Sabaqtyń maqsaty
Sabaqtyń josparlanǵan kezeńderiSabaqta josparlanǵan is-áreketResýrstar
Sabaqtyń basy   Aldyńǵy bilimdi eske túsirý tapsyrmalary
«Balmuzdaq» ádisi arqyly balmuzdaq taıaqshasyna súıene otyryp,úı tapsyrmasyn suraý.
Yntalandyrý. 
Durys jaýapqa qol shapalaqtaý.
 Topqa bólý. «Konvert » ádisi 
 1-top
 2-top
 3-top
 Shıratý jattyǵýy «Sýretter sóıleıdi» ádisi
Koverttiń ishinde  qıma qaǵazdy  qurastyrý arqyly qandaı janýar shyǵatynyn aıtady
Taqtaǵa kúshiktiń sýreti ilinedi,bir oqýshy sol janýardy sıpattaıdy,al ekinshisi onyń qandaı janýar ekenin taýyp alady.
-Qandaı janýardyń sýreti shyqty?
-It týraly ne bilesińder?
Beınejazba . Tyńdalym. 
(ıt týraly qysqasha málimet berý)
Bilim alýshylar syn-turǵysynan oılanyp     kóreıikshi.Búgingi bizdiń sabaǵymyz ne týraly bolmaq.
Biz búgin qandaı bilim meńgerip shyǵamyz? 
Qalaı oılaısyńdar? Oqýshylar óz oılaryn aıtady.
Endeshe, úsh topqa bólinip,ataýlardy úsh tilde ataıyq.  
İtop. Kúshik  
İİ top. shenok
İİİ top. Dog
Balmuzdaq»
taıaqshasy
Túrli -tústi konvert
Beınejazba
Kúshik sýreti
Sabaqtyń ortasy
Sabaqtyń sońy
Birlesken  oqý ortasyn qurý arqyly toptyq jumys usynamyn.  
 «Oılan, juptas,toptas  talqyla » ádisi
                          Aıtylym   
Aýdıojazbadan «Ókinish» mátinin tyńdatý.
1.Avtor týraly derek bilý.
Maǵynany taný
Qoıyn dápter» ádisi boıynsha Dáýlet Qasenovtyń ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıly maǵlumattar jınaqtap,tirek sózder arqyly málimetter qoryn tolyqtyrady
Aty-jóni
Týǵan jyly
Shyǵarmalary
Aqparat 
Qandaı janýardy unatasyń? Nelikten? Mátinge qatysty úsh suraqqa jaýap berip kór. 
 İ-top. Mátinniń ishindegi keıipkerlerdi rólge  bólip somdaý.
Deskrıptor:
-Mátindi taldaıdy,
-Keıipkerlerdi somdaıdy.
İİ-top. Osy     mátindegi  jaǵdaı seniń basyńda bolsa  ne ister ediń? Mátindi ómirdegi jaǵdaıattarǵa baılanystyryp qaıta jaz.
Deskrıptor:
mátindi ómirmen baılynystyrady.
- Jańa mátin qurady.
İİİ-top. Mátindi talqyla. Nelikten «Ókinish» degen ataý berilgendigin anyqta.
Deskrıptor:
-mátindi talqylaıdy 
-«Ókinish» ataýy nelikten berilgenin anyqtaıdy.
-Óz oılaryn túsindirip aıtady.
QB: « Átkenshek »ádisi                         
Keri baılanys
Belsendi oqý ortasyn     qurý 
«Mıǵa shabýyl »ádisi. Ujymdyq jumys
Oqylym . Aıtylym 
1.Qaıda?- kúshik sózin qaıda, qandaı  maǵynada kezdestiresiń?
2.Qalaı?- kúshik sózi kóz aldyńa neni elestetedi?
3.Qandaı?- Sýrettegi kúshikti sıpatta jáne alda oqıtyn mátinniń ne týraly ekinin bolja.
Deskrıptor:
-Kúshik sóziniń  qandaı maǵynady  ekenin aıtady.
-Kúshik sózin kóz aldyna elestedi.
-Kúshikti sıpattaý arqyly ,mátinniń ne týraly ekenin boljaıdy.
QB: «Eki juldyz bir tilek.»                      
Keri baılanys
Jeke jumys: Jazylym.
1.Kúshik sýretin sal.
2.Kúshikti sıpatta.
3.Kúshiktiń paıdaly jáne zıandy jaqtaryn aıt.
Deskrıptor:
1. Kúshiktiń  sýretin salady.
2. Kúshikti sıpattaıdy.
3. Kúshiktiń paıdaly jáne zıandy jaqtaryn aıtady.
QB: «Basbarmaq» ádisi .
Keri baılanys
 Saralaý tapsyrmalary:
1.Muǵalimniń kómegin az qajet etetin oqýshyǵa oqý qarqynyna qaraı «Ókinish»taqyrybyna ózinshe áńgime quraý.
2. Muǵalimniń kómegin kóp qajet etetin oqýshyǵa oqý qabiletine qaraı  kúshik sýretin boıaý.
Deskrıptor:
1.«Ókinish»taqyrybyna ózinshe áńgime quraı alady.
2.Kúshik sýretin boıaıdy.
QB: «Sengvıch » ádisi
Keri baılanys:
Jınaqtaý. «Jetistik baspaldaǵy »ádisi
Ózine unaıtyn jan-janýar týraly 5 jol óleń qurastyr.
  1. Zat esim
  2. Syn esim
  3. Etistik
  4. 4 sózden turatyn sóılem
  5. Sınonım
Úlgi:
It
Aqyldy, júırik
Qorǵaıdy, kúzetedi, úredi.
It-adamnyń senimdi dosy
Janýar.
Deskrıptor:
 -.Zat esim bolatyn sózdi jazady.  1 sóz
 - Syn  esim bolatyn sózdi jazady. 2 sóz 
 - 3 sóz qımyl ataýyn jazady. (etistik)
 - 4 sózden turatyn sóılem jazady.
-Taqyryppen mándes 1cóz (sınonım) jazady.
Keri baılanys « Bilim aǵashy »
Búgingi sabaq túsinikti bolsa,stıkerlerge esimderińizdi jazyp, « Bilim aǵashynyń» joǵary bóligine,túsinbegenderim bar deseńiz jetistik aǵashynyń orta bóligi dińine, túsiniksiz boldy deseńiz tómengi bóligine japsyryńyzdar.
Úı tapsyrmasy:     Mátindi túsinip oqý
Oqýlyq

Refleksıa 

Prezentasıasyn júkteý​​​

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama