InfoHub Logo

Qazaq tili 5 - synyp
Sabaq taqyryby: Meniń mektebim
Sabaq maqsaty: Oqýshylardyń «Meniń mektebim» taqyryby boıynsha bilimderin keńeıtý, este saqtaý qabiletterin jetildirý.
Bilimdilik: «BjS» tehnologıasynyń «Aýyzsha sabaq - 1» kartasy boıynsha oqýshylarǵa «Meniń mektebim» taqyrybynan málimet berý, óz túsingenderin praktıkada qoldana bilýge daǵdylandyrý.
Damytýshylyq: Zeıindi, oılaý jyldamdyǵyn, este saqtaýdy damytý jáne aýyzeki sóıleý qabiletterin arttyrý, sózdik qorlaryn molaıtý.
Tárbıelik máni: Tıanaqty bolýǵa, dostyqqa, uıymshyl bola bilýge jeteleý.
Sabaq tıpi: «BjS» tehnologıasy boıynsha jańa taqyrypty túsindirý.
Tehnologıa: «BjS» tehnologıasy, «Aýyzsha sabaq - 1» kartasy.
Sabaqtyń kórnekiligi: matrısa, tirek sózder, syn turǵysynan suraqtar, qarama - qarsy suraqtar; prezentasıa;

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.: Oqýshylarmen amandasý,
- Shattyq sheńberi
- Kezekshiniń málimeti.
- Sabaqtyń taqyrybymen tanystyrý

Sabaǵymyzdy bastamas buryn biz synybymyzdyń kóshbasshysyna sóz beremiz.
Synyp kóshbasshysy Afanaseva Vıtalına

1. Biz Qazaqstannyń úlgili urpaǵy bolamyz ba?
2. Biz mekteptiń maqtanyshy bolamyz ba?
3. Qazaq tilinen bes alyp nátıjege jetemiz be?

Balalarǵa iske sát tileı otyryp sabaǵymyzdy bastaımyz.

İ kezeń. Úı tapsyrmasy. Ótken taqyrypty bekitý maqsatynda suraqtar arqyly sózdik qordy tekserý

1. «Mektep - ana» óleńin kim jazdy?
2. «Saýatty», «mádenıetti» sózderiniń oryssha aýdarmasy qandaı?
3. Eseptik san esimniń suraqtary?
4. «Mektep» sózinde neshe býyn bar?
5. «Belsendi», «mindet» sózderiniń oryssha aýdarmasy qandaı?
6. «Oqýshylar» sózinde neshe býyn bar?
7. Syn esim maǵynasyna qaraı neshe túrge bólinedi?
8. Qazaq tilinde neshe tán dybystar bar?

İİ kezeń. Jańa taqyrypty túsindirý.
Muǵalim jańa taqyrypqa ınteraktıvti taqta boıynsha málimet beredi.

a) Qabyldaýdy uıymdastyrý. Tirek sózdermen jumys.
Taqtadaǵy taqyrypqa baılanysty tirek sózderdi balalar
30 sekýnd ishinde oqyp, este saqtaıdy. Belgilengen ýaqyt bitken soń blok jabylady. Balalar esterinde qalǵan sózderdi dápterlerine jazady.
1. Qabat
2. Asqana
3. Kitaphana
4. Oqýlyq
5. Synyp
6. Murajaı
7. Túlek

İİİ kezeń. Oılaýdy uıymdastyrý.
Mátinmen jumys - 3 mınýt beriledi.
"Meniń mektebim"
Bizdiń mektep úsh qabatty. Onyń ishi keń, jaryq, ádemi, jyly jáne taza. Mektepke kirgende sol jaqta asqana, oń jaqta kitaphana bar. Bizdiń kitaphana úlken. Onda oqýlyqtar, sózdikter, qyzyqty kitaptar, ártúrli ádebıetter bar.
Ekinshi qabatta bir muǵalim bólmesi men otyz úsh synyp bólmesi ornalasqan.
Bizdiń mektepte óz murajaıymyz bar. Murajaı materıaldaryn mektep muǵalimderi, oqýshylar men túlekter jınaǵan. Sport zalymyz úp - úlken. Onyń ishi jap - jaryq.

Mátin boıynsha qarama - qarsy suraqtar.
1. Mektep neshe qabattan turady?
2. Mekteptiń ishi qandaı?
3. «Kitaphana» sóziniń aýdarmasy?
4. Kitaphanada neler bar?
5. Ekinshi qabatta qandaı bólmeler ornalasqan?
6. «Murajaı» «túlekter» sózderiniń aýdarmasy?
7. Sportzal qandaı?
8. Asqana qaıda ornalasqan?
9. «Qabat» sóziniń aýdarmasy
10. Bizdiń mektep qalaı atalady?

İÚ kezeń. Syn turǵysynan suraqtar qoıý.
Muǵalim oqýshylarǵa suraq qoıǵan kezde ádeıi qate jaýaptarymen beredi. Durys bolsa - «ıá», qate bolsa - «joq» dep qoımaı suraqtarǵa tolyq jaýap jaýap berýi kerek. Syn turǵysynan suraý kezeńi dıagnostıkalyq bolyp esepteledi. Bul kezeńde mátinmen jumys isteýdiń sapasy anyqtalady. Bul kezeń balalardyń jumys isteý deńgeıin, ıaǵnı, oqý tehnıkasynyń kólemin jáne jyldamdyǵyn kóterýdi qalyptastyrady.

Toqsan bı orta mektebi
Qazaq tili men ádebıet pániniń muǵalimi: Elmıra Abýova
Meniń mektebim. júkteý