Meniń oıynshyqtarym
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: Tanym.
Bólimi: Jaratylystaný
Taqyryby: Meniń oıynshyqtarym
Maqsaty: Balalarǵa oıynshyqtar týraly túsindirý. Oıynshyqtardyń attaryn atap, olardy bir - birinen túsine, kólemine qaraı ajyrata bilýge úıretý. Oıynshyqtardy kútip ustaýǵa tárbıeleý.
Ádis – tásilderi: kórsetý, túsindirý, ajyratý.
Qoldanylatyn kórneki quraldar: oıynshyqtar aıý, ushaq, mashına, shar, úlestirmeli materıaldar.
Motıvasıalyq - qozǵaýshylyq
Jylýlyq sheńberi.
Qaıyrly tań – kók aspan,
Qaıyrly tań - jer ana
Qaıyrly tań - dostarym
Jylýyma jylý qos,
Mine meniń qolym bos.
- Balalar myna bir tamasha áýendi tyńdap bir - birimizge kúlimsireıik.
Búgin kún ashyq, jyly eken. Óıtkeni kóktem keldi. Qandaı ǵajaıyp kún!
Uıymdastyrýshy izdenýshilik
- Balalar, bizge oıynshyqtar elinen de qonaqtar kelipti. Bular kimder eken?
E. Ótetileýulynyń «Oıynshyqtar» óleńin oqıdy.
Aıý, qoıan, jolbarys
Arystan men pil, barys -
Oıynshyqtar turyńdar.
Oıyn - saýyq quryńdar.
2. Ǵajaıyp sát.
Sharǵa baılanǵan aıý oıynshyqty kórsetedi.
- Balalar, myna sharǵa baılanǵan ne eken? Ózi ádemi, birimizdi tańǵaldyryp tur. Balalar, qarańdarshy shardyń ózi de sıqyrly eken. Shardyń qupıasyn ashý úshin myna turǵan hatty oqıyn. «Sálemetsińder me, balalar, men senderge oıynshyqtar elinen kóptegen tapsyrmalar jiberdim. Eger osy tapsyrmalardy oryndasańdar, senderge syılyqtar berem.»
- Balalar qarańdarshy qandaı ádemi, ásem oıynshyqtar!
- Balalar oıynshyqtardy birneshe túrge bólemiz: qatty, jumsaq, rezeńke. Qatty oıynshyqtarǵa mashına ushaq, poıyz, jumsaq oıynshyqtarǵa aıý, túlki jatady.
Rezeńke oıynshyqtardyń qattysy da, jumsaǵy da bolady.
Meniń qolymdaǵy qandaı oıynshyq?
- Iá, balalar, dop eken. Balalar doptyń pishini qandaı?
- Túsi qandaı?
Dopty ursaq ne isteıdi? Káne barlyǵymyz dopsha sekiremiz.
3. Sergitý sáti.
Kóktem keldi búgin,
Kúnin tókti nuryn.
Saırap barlyq qustar
Án salýǵa qushtar.
4. Oıyn: «Kim jyldam»
Sharty: Oıynshyqtardy kórsetkende, olardyń attaryn jyldam aıtý kerek(qoıan, mashına, dop t. b.)
Balalar sharǵa baılanǵan aıýdyń sómkesin ashyp kóreıik.
İshinde kóptegen oıynshyqtar bar.
- Qandaı oıynshyqtar bar eken ataıyq.
- Mynaý ne?
Meniń oıynshyqtarym. júkteý
Bilim berý salasy: Tanym.
Bólimi: Jaratylystaný
Taqyryby: Meniń oıynshyqtarym
Maqsaty: Balalarǵa oıynshyqtar týraly túsindirý. Oıynshyqtardyń attaryn atap, olardy bir - birinen túsine, kólemine qaraı ajyrata bilýge úıretý. Oıynshyqtardy kútip ustaýǵa tárbıeleý.
Ádis – tásilderi: kórsetý, túsindirý, ajyratý.
Qoldanylatyn kórneki quraldar: oıynshyqtar aıý, ushaq, mashına, shar, úlestirmeli materıaldar.
Motıvasıalyq - qozǵaýshylyq
Jylýlyq sheńberi.
Qaıyrly tań – kók aspan,
Qaıyrly tań - jer ana
Qaıyrly tań - dostarym
Jylýyma jylý qos,
Mine meniń qolym bos.
- Balalar myna bir tamasha áýendi tyńdap bir - birimizge kúlimsireıik.
Búgin kún ashyq, jyly eken. Óıtkeni kóktem keldi. Qandaı ǵajaıyp kún!
Uıymdastyrýshy izdenýshilik
- Balalar, bizge oıynshyqtar elinen de qonaqtar kelipti. Bular kimder eken?
E. Ótetileýulynyń «Oıynshyqtar» óleńin oqıdy.
Aıý, qoıan, jolbarys
Arystan men pil, barys -
Oıynshyqtar turyńdar.
Oıyn - saýyq quryńdar.
2. Ǵajaıyp sát.
Sharǵa baılanǵan aıý oıynshyqty kórsetedi.
- Balalar, myna sharǵa baılanǵan ne eken? Ózi ádemi, birimizdi tańǵaldyryp tur. Balalar, qarańdarshy shardyń ózi de sıqyrly eken. Shardyń qupıasyn ashý úshin myna turǵan hatty oqıyn. «Sálemetsińder me, balalar, men senderge oıynshyqtar elinen kóptegen tapsyrmalar jiberdim. Eger osy tapsyrmalardy oryndasańdar, senderge syılyqtar berem.»
- Balalar qarańdarshy qandaı ádemi, ásem oıynshyqtar!
- Balalar oıynshyqtardy birneshe túrge bólemiz: qatty, jumsaq, rezeńke. Qatty oıynshyqtarǵa mashına ushaq, poıyz, jumsaq oıynshyqtarǵa aıý, túlki jatady.
Rezeńke oıynshyqtardyń qattysy da, jumsaǵy da bolady.
Meniń qolymdaǵy qandaı oıynshyq?
- Iá, balalar, dop eken. Balalar doptyń pishini qandaı?
- Túsi qandaı?
Dopty ursaq ne isteıdi? Káne barlyǵymyz dopsha sekiremiz.
3. Sergitý sáti.
Kóktem keldi búgin,
Kúnin tókti nuryn.
Saırap barlyq qustar
Án salýǵa qushtar.
4. Oıyn: «Kim jyldam»
Sharty: Oıynshyqtardy kórsetkende, olardyń attaryn jyldam aıtý kerek(qoıan, mashına, dop t. b.)
Balalar sharǵa baılanǵan aıýdyń sómkesin ashyp kóreıik.
İshinde kóptegen oıynshyqtar bar.
- Qandaı oıynshyqtar bar eken ataıyq.
- Mynaý ne?
Meniń oıynshyqtarym. júkteý
You Might Also Like
