- 16 sáý. 2015 00:00
- 246
Nábek aty
Arabtyń Nábek degen jalǵyz aty -
Sol eken bolǵan maly, múlki, zaty.
Ozbaıtyn shapsa jylqy asqan júırik,
Bitpegen ózge attarǵa túr-sıpaty.
Kún saıyn jal-quıryǵyn súzip tarap,
Sýaryp mezgilimen, jemdep, qarap,
Ótkizbeı kúndiz ystyq, túnde sýyq,
Adamnan atyn artyq kútedi arab.
Bar eken Daıyr degen bir asqan baı,
Maly kóp, túrli buıym bárine saı.
Muńy zor: sonsha baılyq ortasynda
Aty joq jylqysynda jarly atyndaı.
Al dedi, aıamady malyn, zatyn,
Almady, bermedi de Nábek atyn:
Atqumar atyn qımas, janyn qıar, -
Atynan esh nárse joq oǵan jaqyn.
Daıyrda kúndiz kúlki, túnde uıqy joq,
Jarlydaı jalǵyz atty, baı sıqy joq.
Almaqqa Nábek atyn amalmenen,
Oılady aldaıyn dep bir paqyr bop.
Júretin Nábek haman jolyn bilip,
Ústine salqam-salqam kıim ilip,
Aýrý, hali múshkil músápirshe,
Otyrdy jol shetinde ah-ýhilep.
Ońasha, joldasy joq, jalǵyz ózi
Nábikti kele jatqan kórdi kózi.
Óterde naq qasynan bısharasyp,
Yńqyldap, mine, Daıyr aıtqan sózi:
«E, janym!
Men jolaýshy, jolym alys,
Adam joq bul mańaıda maǵan tanys.
Aýrý, dám tatpaǵan úsh kúndeı ash,
Ornymnan jyljý maǵan qıyn jumys.
Atyńmen anaý eldiń ortasyna
Jetkizseń, berer edim kóp-kóp alǵys!»
Toqtatyp, basyn tartyp, Nábek atty:
«Jaraıdy, mingese ǵoı, kel!» - dep aıtty.
Sóıleıdi taǵy Daıyr jylamsyrap:
«Halim joq, mine almaımyn, dertim qatty».
Atynan, bul sózdi estip, tústi Nábek,
Kóterip mingizdi erge súıep, demep.
Tıýi tizgin qolǵa muń-aq eken,
Jóneldi, bir tebinip,
Dákeń shý dep.
Shyǵyp ap oq boıy jer, qarap keıin,
Oılaıdy: birdeme oǵan dep keteıin.
«Áı, Nábek!
Kim ekenim bildiń be endi?
Atyńnen qoshtas, ańqaý, sorly aqpeıil!»
«Tura tur, - Nábek aıtty, - toqtap solaı,
Atyma asyq edi adam talaı.
Tileıtin jalǵyz senen tilegim sol -
Adamǵa aıta kórme - aldyń qalaı?»
«Bul ne sóz? Ne tilek?» - dep baı tańdandy,
Mánisin bileıinshi dep oılandy:
«Aıtpa dep sonsha ótinip, jalynasyń,
Kórersiń aıtsam onan ne zalaldy?»
«Oılama, - Nábek aıtty - arbaıdy dep,
Qol jetpeı, tilin qurap, jalǵaıdy dep.
Oqıǵa bul sekildi shyqsa aýzyńnan,
Bilgeısiń jaıylmaı, jaı qalmaıdy dep.
Qalaısha alǵanyńdy jurt estise,
Qaraspas shyn paqyrǵa, aldaıdy dep».
Muny estip, Daıyr jyldam attan tústi:
Uqqanǵa adal sózden bar ma kúshti!
Qulashyn jaıyp, qoınyn ashyp kelip,
Nábekti súıip Daıyr, moınyn qushty.
Ebi kóp, dorbasy joq qaıyrshylar,
Ebine Qudaı kónse, baıyr shyǵar.
Arymaı aldyrǵanǵa Nábekshilep,
Adam az aıtqandy uǵyp Daıyrshylar.
Jaqyn bop, jaqyndyqty ebim deıdi,
Bergendi aldym eppen tegin deıdi.
Qaıtarmaı qaryz alyp keıbireýler,
Aldadym, bermeı kettim, jedim deıdi.
Osyndaı er basyna is kóp keler,
Bilmespiz kimge qalaı, kim dóp keler!
Sumdyǵy suraýshynyń azaımasa,
Ne jón bar qaıyrsyz dep jurtqa ókpeler.
Sol eken bolǵan maly, múlki, zaty.
Ozbaıtyn shapsa jylqy asqan júırik,
Bitpegen ózge attarǵa túr-sıpaty.
Kún saıyn jal-quıryǵyn súzip tarap,
Sýaryp mezgilimen, jemdep, qarap,
Ótkizbeı kúndiz ystyq, túnde sýyq,
Adamnan atyn artyq kútedi arab.
Bar eken Daıyr degen bir asqan baı,
Maly kóp, túrli buıym bárine saı.
Muńy zor: sonsha baılyq ortasynda
Aty joq jylqysynda jarly atyndaı.
Al dedi, aıamady malyn, zatyn,
Almady, bermedi de Nábek atyn:
Atqumar atyn qımas, janyn qıar, -
Atynan esh nárse joq oǵan jaqyn.
Daıyrda kúndiz kúlki, túnde uıqy joq,
Jarlydaı jalǵyz atty, baı sıqy joq.
Almaqqa Nábek atyn amalmenen,
Oılady aldaıyn dep bir paqyr bop.
Júretin Nábek haman jolyn bilip,
Ústine salqam-salqam kıim ilip,
Aýrý, hali múshkil músápirshe,
Otyrdy jol shetinde ah-ýhilep.
Ońasha, joldasy joq, jalǵyz ózi
Nábikti kele jatqan kórdi kózi.
Óterde naq qasynan bısharasyp,
Yńqyldap, mine, Daıyr aıtqan sózi:
«E, janym!
Men jolaýshy, jolym alys,
Adam joq bul mańaıda maǵan tanys.
Aýrý, dám tatpaǵan úsh kúndeı ash,
Ornymnan jyljý maǵan qıyn jumys.
Atyńmen anaý eldiń ortasyna
Jetkizseń, berer edim kóp-kóp alǵys!»
Toqtatyp, basyn tartyp, Nábek atty:
«Jaraıdy, mingese ǵoı, kel!» - dep aıtty.
Sóıleıdi taǵy Daıyr jylamsyrap:
«Halim joq, mine almaımyn, dertim qatty».
Atynan, bul sózdi estip, tústi Nábek,
Kóterip mingizdi erge súıep, demep.
Tıýi tizgin qolǵa muń-aq eken,
Jóneldi, bir tebinip,
Dákeń shý dep.
Shyǵyp ap oq boıy jer, qarap keıin,
Oılaıdy: birdeme oǵan dep keteıin.
«Áı, Nábek!
Kim ekenim bildiń be endi?
Atyńnen qoshtas, ańqaý, sorly aqpeıil!»
«Tura tur, - Nábek aıtty, - toqtap solaı,
Atyma asyq edi adam talaı.
Tileıtin jalǵyz senen tilegim sol -
Adamǵa aıta kórme - aldyń qalaı?»
«Bul ne sóz? Ne tilek?» - dep baı tańdandy,
Mánisin bileıinshi dep oılandy:
«Aıtpa dep sonsha ótinip, jalynasyń,
Kórersiń aıtsam onan ne zalaldy?»
«Oılama, - Nábek aıtty - arbaıdy dep,
Qol jetpeı, tilin qurap, jalǵaıdy dep.
Oqıǵa bul sekildi shyqsa aýzyńnan,
Bilgeısiń jaıylmaı, jaı qalmaıdy dep.
Qalaısha alǵanyńdy jurt estise,
Qaraspas shyn paqyrǵa, aldaıdy dep».
Muny estip, Daıyr jyldam attan tústi:
Uqqanǵa adal sózden bar ma kúshti!
Qulashyn jaıyp, qoınyn ashyp kelip,
Nábekti súıip Daıyr, moınyn qushty.
Ebi kóp, dorbasy joq qaıyrshylar,
Ebine Qudaı kónse, baıyr shyǵar.
Arymaı aldyrǵanǵa Nábekshilep,
Adam az aıtqandy uǵyp Daıyrshylar.
Jaqyn bop, jaqyndyqty ebim deıdi,
Bergendi aldym eppen tegin deıdi.
Qaıtarmaı qaryz alyp keıbireýler,
Aldadym, bermeı kettim, jedim deıdi.
Osyndaı er basyna is kóp keler,
Bilmespiz kimge qalaı, kim dóp keler!
Sumdyǵy suraýshynyń azaımasa,
Ne jón bar qaıyrsyz dep jurtqa ókpeler.