InfoHub Logo

Narmanbet Ormanbetuly (1860—1918) artyna ólmes jyr, isimen óshpes iz qaldyryp, zaman qaharyna ushyrap, keıingi urpaq úshin aty umytylyp kelgen aqyn Narmanbet Ormanbetuly Qarqaraly ýezindegi 22 bolys eldi aýzyna qaratqan Qotan-Balqash bolysynyń eń bedeldi, ádiletti bolysy bolǵany jaıly derekter 1990 jyldan bastap jarıalana bastady. Aqyndyq, sheshendik ónerimen aty shyqqan. «Qazaqtyń beıqamdyǵyn, momyndyǵyn, keńpeıil darhandyǵyn, baýyrmaldyǵyn bógde el paıdalanyp ketedi-aý» degen sezim Narmanbet syndy oıly aqynnyń janyna batady. Bolashaqty saqtaýdyń joly eńbek pen bilim dep, halyqty uıqydan oıanýǵa shaqyrady. Aqynnyń ulaǵatty sózderi búgin de mán-maǵynasyn joǵaltpaıdy.

Qalǵan ómir tym qysqa,
Artyńa qaldyr bir nusqa.
Bosqa júrmeı daryldap,
Bas, aıanda, qarǵyma!
Qaıratyńa zar qylma!
Túrlent tilindi! Túzet minindi! — deıdi..

Dala mektebinen nár alǵan, Qarqaraly — Semeıde bilimin shyńdaǵan, uly Abaımen qatar júrip, ónegesin úlgi etken Narmanbet  aqynnyń:
Adamǵa abyroı men birlik kerek,
Uıat, nysap, namys pen tirlik kerek.
Ǵylym, bilim, ilgeri basýǵa oıla,
Eńbek qyp erinbesten bolyp zerek.
Bolmaıdy taǵdyr isin qalaı deýge,
Aq soqpaq adastyrmas talaı jerge.
Jaqsylar, isti túzet, jurtty kúzet!
Birińdi-birin shaýyp tastaı berme... — degen ósıet sózderi bar.

«Sonshalyqty adaldyǵynan Narmanbetti el ishinde pirádar dep ataǵan. «Pirádar» degen sóz eki dúnıeniń adaldyǵy ǵoı» – degen edi aqynnyń nemeresi marqum Dana Sháripova.

«Qarqaralyny bılep turǵan Nareke» dep erekshe qadirlegen oıaz:

— Nareke, Siz sheshen, tapqyr adamsyz. Men Sizge tórt suraq qoıaıyn. Sony sheshińiz, halqyńa ósıet bolsyn:

— Aqsaýyt degenimiz ne? Arǵymaq degenimiz ne? Aqyldy degenimiz ne? Er jigit degenimiz ne? — degen eken. Sondaǵy Narmanbettiń: «Aqsaýyt dep aıtyńyz – atqan jaýdyń oǵy ótpese, arǵymaq, dep aıtyńyz — qashqanda jaýdyń aty jetpese, aqyldy dep aıtyńyz – tozǵan eldiń basyn qosyp septese, er jigit dep aıtyńyz — joldasyn jaýǵa tastap ketpese»,  — degen el aýzyndaǵy jaýabyn Elemes Qudyshuly degen ardager aıtyp bergen edi.

Narmanbet aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyq murasyn zerttep jınaqtaǵan aqtoǵaılyq Amangeldi Týǵanbaevtyń eńbegi bir tóbe.

Narmanbet aqyn Qarqaralyda sot bolyp turyp, 1918 jyly tamyz aıynda kenetten qaıtys bolǵan, Sońǵy tilegin Bıjannyń Qasenine arnap, elge jerleýin ótingen. Bıjannyń Qaseni onyń súıegin jylqynyń jas terisine dárilep orap, bir túnde Qarqaralydan Qarasýǵa jetkizgende sýyt júrgennen attyń tuıaǵy oıylyp túse qalǵan deıdi aýyl aqsaqaldary. 1919 jyly Narmanbetke berilgen as – Qazaqstanda ótken sońǵy iri as. At shaptyryp, as berý – eske alý, aqyn rýhy aldynda bas ıip laıyqty syı kórsetý — ulttyq saltymyz. Arqa aqynyn eske alý 1991 jyly tamyz aıynda onyń týǵan jeri Qarasýda úlken saltanatpen atalyp ótti. Osy úlken isti qolǵa alyp uıymdastyrǵan burynǵy Toqyraýyn aýdynynyń ákimi, Qazaqstan Respýblıkasyna eńbegi sińgen qyzmetker Baıyz Tólebaıuly  Meıirmanovtyń  shaqyrýymen Jánibek  Kármenov, Maǵaýıa Hamzın,  Serik Negımov,  Shymbolat Dildebaev syndy qazaqtyń belgili azamattary kelgen edi. Aqyndar aıtysy, alamanat jarysy, túrli oıyn-saýyq ótkizilgen.

Aqtoǵaı eli bas qosyp Narmanbet aqyndy eske alǵan. Onyń mazaryna mármár tastan eskertkish qoıylyl eskertkishti jasaǵan Bekmurat Begdarov. Burynǵy XXII partsezd atyndaǵy sovhoz «Narmanbet aýyly» dep ózgertildi.

---