InfoHub Logo

Sabaq taqyryby: «Ómirimizdi saqtaıtyn – baǵdarsham»
Maqsaty: balalardy jolda júrý erejesimen tanystyrý. Jol belgilerin aıyra bilý daǵdylaryn qalyptastyrý, jol erejesin bilýdiń mańyzdy ekenin túsindirý. Este saqtaýǵa úıretý, jol qaýipsizdigin, óz ómirlerin saqtaı bilýge tárbıeleý.
Kórnekilikter: Baǵdarsham, jol erejelerine baılanysty sýretter. Teledıdardan slaıd arqyly sýretter kórsetý. Túrli – tústi qaryndash, aq bet, t. b.
Ádis - tásilder: Aıtý, túsindirý, kórsetý, suraq - jaýap.

Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi:
Armysyń - Altyn Kún
Armysyń – Kók aspan
Armysyń jan dosym
Jylýyma jylý qos
Mine meniń qolym bos
Jarqyrasyn kúnimiz.
Tárbıeshi balalarǵa suraq qoıady.
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Qazir jyldyń kúz mezgili
- Kúz aılaryn kim aıtady?
- Qyrkúıek, qazan, qarasha.
- Al qazir kúzdiń qaı aıy?
- Qazir qyrkúıek aıy.
- Kúz mezgiliniń erekshelikteri qandaı?
- Kún sýytady, aǵashtardyń japyraqtary sarǵaıyp, jerge túsedi. Qustar jyly jaqqa ushyp ketedi. Adamdar jyly kıinedi.

Tárbıeshi balalarǵa jumbaq jasyrady.
Úsh kózi bar qaz - qatar
Kezek – kezek ashady.
Úsheýinen baıqasam
Úsh túrli nur shashady.
- ol baǵdarsham.
- Óte durys jaýap.
Osy kezde baǵdarsham esik qaǵyp kiredi, balalarmen amandasady.
- Balalar bul ne?
- Bul baǵdarsham.
- Baǵdarshamdy sender qaı jerden kóresińder?
- Kólikter ótetin joldan kóremiz.
- Baǵdarshamnyń qyzmeti qandaı?
- Jol tártibin retteýshi.
- Qaı jolmen júremiz?
- Jıek jolmen júremiz.
- Jıek jol bolmaǵanda she?
- Jer asty jolymen júremiz.
- Qoǵamdyq kólikterge qaı jerden otyramyz?
- Aıaldamadan otyramyz.
- Baǵdarsham týraly taqpaqtarymyzdy aıtaıyq.

Dıas:
Ashsa kezek úsh kózin,
Aıtty dep uq úsh sózin
Toqta, saqtan, jol ashyq
Júrme jolǵa talasyn
Qyzyl kózin ashqanda
Synyq súıem baspa alǵa

Ásem:
Qyzyl jandy toqtaǵyn
Kórdiń jurttyń tosqanyn
Sary jandy daıyndal
Aınalańa qarap al
Jasyl jandy tyńdaǵyn
Jolyń ashyq turmaǵyn

Ańsaǵan:
Men kóshede óterde
Baǵdarshamǵa qaraımyn
Qoımaǵan ǵoı bekerge
Járdemshisi ol talaıdyń.
- Balalar, alǵashqy baǵdarsham temir jol boıynda paıda bolǵan. Ony oılap tapqan adamnyń esimi tarıhta saqtalmaǵan. 1914 jyldary amerıka qalalarynda eki tústi (qyzyl, jasyl) elektrli baǵdarsham boldy. 1918 jyldan bastap úsh tús qoldanysqa endi. Keńes Odaǵy boıynsha alǵash ret baǵdarsham Máskeý qalalarynyń kósheleriniń qıylysynan oryn aldy.
Ia, baǵdarsham bizge jol qıylystarynan ótýge kómektesedi. Jaıaý júrýshilerdi jol apatynan saqtaıdy. Joldan óterde óte muqıat bolý kerek. Joldan ótýge bolmaıdy. Baǵdarshamnyń úsh kózi – úsh túrli. Baǵdarsham bar qıylys joldarda adamdar ótetin aq jolaqtar bolady. Baǵdarshamnyń qyzyl kózi janǵanda kólikter toqtaıdy, al adamdar jaıaý júrýshiler aq jolaqtarmen ótedi. Al, ortadaǵy sary kózi jansa, kólikter daıyndalady. – Al jasyl kózi jansa, jol ashylady, kólikter júredi. Baǵdarshamnyń úsh kózi jaıaý júrginshilerge jáne kólikpen júrýge de óte qolaıly, adam ómirine orasan zor. Baǵdarsham bolmaǵanda kólikter soqtyǵysyp, jol apaty kóp bolar edi. Bizdiń ómirimizdi saqtaıtyn osy baǵdarsham. Olaı bolsa, kósheden ótkende arnaıy aq jolaqtardan ótý kerek. Jol qıylysynda asa abaı bolǵan jón. Kóshelerde, joldarda dop oınaýǵa, shanamen syrǵanap oınaýǵa bolmaıdy.
- Balalar, qarańdarshy baǵdarsham senderge oıyn oınatý arqyly suraqtar qoıyp, bilimderińdi synǵa salǵysy kelip tur. «Qaı top danyshpan». Ol úshin úsh topqa qyzyl, sary, jasyl túster bolyp bólinemiz.

Qyzyl tústi topqa arnalǵan suraqtar.
1. Balalar, baǵdarsham alǵashqy kezde qansha tústi boldy?
2. Qandaı tústi?
3. Al bizdiń kóshelerdegi baǵdarshamnyń neshe kózi bar?
4. Qandaı túster? (balalardyń jaýaby)

Sary tústi topqa arnalǵan suraqtar.
1. Sýretten ne kórgenin aıtyp berińder?
2. Kólik attaryn atańdar?
3. Baǵdarshamnyń qyzmeti qandaı?
4. Adamdar qaı jolmen júrý kerek?

Jasyl tústi topqa arnalǵan suraqtar.
1. Baǵdarsham joldyń qaı jerinde ornalasqan?
2. Alǵashqy baǵdarsham qaıda ornalasqan?
3. Ony oılap tapqan adamnyń esimi barma?
4. Bizdiń aýdanymyzda baǵdarsham barma?

Sergitý sáti:
Qyzyl kózin jaǵady. (qozǵalmaı turý)
Sary kózin jaǵady. (qol shapalaqtaý)
Jasyl kózin jaǵady. (bir orynda turyp júrý.)
- Óte jaqsy balalar, sender danyshpansyńdar, suraqtarǵa jaqsy jaýap berdińder. Jolda júrý erejelerimen tanystyńdar. Baǵdarshamnyń adamǵa kómegi bar ekenin túsindińder. Alǵashqy paıda bolǵan baǵdarshamnyń eki tústi, qazirgi ýaqyttaǵy baǵdarshamnyń úsh tústi kózi bar ekenin bildińder. Endigi bolashaqta qandaı baǵdarsham bolsa degen óz qıalyndaǵy oılaryńdy aq qaǵaz betine túrli - tústi qaryndashpen baǵdarshamnyń sýretin salyńdar.
Ár bala salǵan sýretterin áńgimelep beredi.