InfoHub Logo

1.Kimde-kim halqynan almasa tálim,
Ony úırete almas eshbir muǵalim.
J.Balasaǵun.
***********
2.Basqalardy úırete júrip biz ózimiz úırenemiz.
Seneka.
***********
3.Eshteńe týraly suramaıtyn adam eshteńe úırenbeıdi.
T.Fýller.
***********
4.Ózińdi qarapaıym jyly lebizińmen sılata bilmeseń, qur qataldyqtan túkte shyqpaıdy.
A.P.Chehov.
************
5. «Men esh ýaqytta óz oqýshylaryma esh nárse úıretpeımin ~ tek qana olardyń oqýy úshin jaǵdaı jaratamyn»
Albert Eınshteın
****************
6."Halyqtyń kemeline kelip órkendep ósýi úshin eń aldymen azattyq pen bilim qajet".
Shoqan Ýálıhanov.
***************
7.Adamdy tárbıeleý – demek onyń erteńgi qýanyshqa ıe bolatyn keleshek jolyn tárbıeleý.
A.S. Makarenko
*************
8.«Muǵalim isi syrttaı qarapaıym bolǵanmen – tarıhtaǵy eń uly istiń biri"
K.D.Ýshınskıı
*************
9.Qut berekeń- atań qymbat,
Aımalaıtyn anań qymbat.
Meıirimdi apań qymbat.
Asqar taýyń- ákeń qymbat.
Qazybek bı
*************
10.Bir árip úıretkenge 40 jyl sálem ber.
*************
11.Ustaz – anańdaı uly.
**************
12.Ustaz ustaz emes óz shákirti ushin kúımese,shákirt shákirt emes óz ustazyn súımese.
**************
13.Ana meıirimimen ustaz meıirimi egiz.
*************
14.Ustazy jaqsynyń ustamy jaqsy.
************
15.Mektep –keme,bilim – teńiz. Barar jerge tez jetemiz.
**************
16.Ana tili halyq bolyp jasalǵannan beri jan dúnıesiniń aınasy, ósip-ónip, túrlene beretin, máńgi qulamaıtyn báıteregi .
Júsipbek Aımaýytuly
***********
17.Ana tiliń – asylyń, ony bilmegen – masylyń.
Qadyr Myrza Áli
*************
18…Al ekinshi baqytym – tilim meniń
Tas júrekti tilimmen tilimdedim.
Keı-keıde dúnıeden túńilsem de,
Qasıetti tilimnen túńilmedim…
Muqaǵalı Maqataev
****************
19.Adamnyń adamdyq, ulttyń ulttyq eń joǵarǵy qasıeti – til ótkirligi moıymasyn, til sulýlyǵy kemimesin!
Ǵabıden Mustafın
****************
20.Ana tilinen aıyrylǵan adam óz halqy jasaǵan mádenı muranyń bárinen quralaqan qalady.
Ǵabıt Músirepov
***************
21.Bul dáýirde óz tilin, ádebıetin bilmegen, qadirlemegen adam tolyq mándi ıntellıgent emes deýge de bolady. Sebebi, ol qandaılyq mamandyq bilimi bolsa da, rýhanı oı tárbıesinde syńar jaq azamat bolady.
Muhtar Áýezov
****************
22.Ana tili – júrektiń tereń syrlaryn, basynan keshken dáýirlerin, qysqasy, jannyń barlyq tolqyndaryn urpaqtyn-urpaqqa jetkizip saqtap otyratyn qazyna…
Júsipbek Aımaýytov
****************
23.Til — jurttyń jany. Tilinen aıyrylǵan jurt — joıylǵan jurt.
Halel Dosmuhameduly
***************
24.Ana tilin umytqan adam óz halqynyń ótkeninen de, bolashaǵynan da qol úzedi.
Ǵabıt Músirepov
*************
25.Qazaq mektebindegi bala keleshekte qaı mamandyqqa baram dese de, eń aldymen óziniń ana tilin, ádebıetin súıýi shart.Sol súıýdi orta mektep tabaldyryǵyn attaǵan soń da, mamandyq, bilim beretin joǵary mektepke aýysqanda da asyl qasıetindeı saqtaýy kerek.
Muhtar Áýezov
*************
26.Bul dáýirde óz tilin, ádebıetin bilmegen, qadirlemegen adam tolyq mindń ıntellıgent emes deýge bolady. Sebebi ol qandaılyq mamandyq bilimi bolsa da rýhanı, oı tárbıesinde syńarjaq azamat bolady.
Muhtar Áýezov
**************
27.Tilińdi joǵaltý,sý qarańǵy kózsiz qalǵanyńnan da ótken qasiret.
Jalaý Myńbaev
************
28. «Til – ár halyqtyń keshegi júrip ótken jolyn, búginge jalǵasqan ǵumyrynyń erteńge aparar múddesin beıneleýshi,ıaǵnı bar tarıhynyń kýágeri, derekti kózi»
S. Amanjolov
************
29. “Ulttyń tili — sol ulttyń jany, jan-dúnıesi. Ol júrekti soqtyrtyp turǵan qan tamyry sıaqty. Egerde qan tamyry jabylyp qalsa, júrek te soǵýyn toqtatpaı ma?”
Muhtar Áýezov
************
30.Álem ádebıetindegi áıgili júz kitapty emin-erkin bar boıaýymen tógiltip túsiretin til – qýatty til, qazaq tili – sondaı til.
Nursultan Ábishuly Nazarbaev
***********
31.Sóz saıysta jeńilgen de bir – tili kesilgen de bir.
Toqsary
***********
32.Adamnyń adamshylyǵy – aqyl, ǵylym, jaqsy ata, jaqsy ana, jaqsy qurby, jaqsy ustazdan bolady.Adam balasy adam balasynan aqyl, ǵylym, ar, minez degen nárselermen ozady.
*************

33.Jumysy joqtyq,
Tamaǵy toqtyq,
Azdyrar adam balasyn.
Abaı
*************
34.Til júrektiń aıtqanyna kónse, jalǵan shyqpaıdy.
************
35.Aqylmen oılap bilgen sóz,
Boıyna juqpas, syrǵanar.
Yntaly júrek sezgen sóz,
Bar tamyrdy qýalar.
Abaı
*************
36.Bilip aıtqan sózge qun jetpeıdi,
Taýyp aıtqan sózge shyn jetpeıdi.
Óziń bilmeseń, bilgenderden úıren,
Úırengennen eshteńeń ketpeıdi.
Tóle bı
***********
37.El bastaý qıyn emes,
Qonatyn jerden kól tabylady.
Qol bastaý qıyn emes,
Shabatyn jerden el tabylady.
Sharshy topta sóz bastaýdan qıyndy kórgem joq.
Buqar jyra
************
38.Ana tili – halyq bolyp jasalǵannan beri jan dúnıesiniń aınasy, ósip-ónip, túrlene beretin, máńgi qulamaıtyn báıteregi.
Júsipbek Aımaýytuly
**************
39.Kisiniń kórki - júz,
Júzdiń kórki - kóz,
Oıdyń kórki - til,
Tildiń kórki - sóz.
****************
40.“ Adamdy jón biletin dana dep bil,
Isterin jalqaý jannyń shala dep bil.
Qur jasy elýlerge kelse-daǵy,
Bilimsiz sondaı jandy bala dep bil”-
*************
41.Jomarttyq pen márttik. Bulardyń negizinde úsh nárse bar: biri – óz aıtqan sózińdi óziń oryndaý; ekinshisi — ádildik pen týralyqqa nuqsan keltirmeý; úshinshisi — qaıyrymdylyqty esińe ustap umytpaý. Eger márttik pen jomarttyq jolynda júrmek bolsań, ár ýaqytta úsh nárseden saqtanǵaısyń: kózdi — jaman nazardan, qoldy — jaman isten, tildi — jaman sózden.
Qabýsnamadan
*******************
42.Til – jurttyń jany. Tilinen aıyrylǵan jurt – joıylǵan jurt.
Halel Dosmuhammeduly
***************

43.Kórinedi tilden túısik, bilim de,
Bile bilsek jarylqaýshy – tilinde.
***************
44.Bilimsizder tiline berik bolsyn,
Bilimdiniń tiline erik bolsyn.
*******************

45.Adamǵa eki nárse tirek tegi:
Biri — til, biri — diliń júrektegi.
**************
46. Til – elshiniń qylyshy, til qylyshtan da ótkir.
*****************
47.Eldiktiń ózegi – bilik, kilti – til, qadir-qasıeti – kisilik.
Júsip Balasaǵun
**************
48.Igi istiń basy – til, tárbıe basy – til.
Mahmud Qashqarı
**************
49.Ádep basy — til.
*************
50.Erdiń júzin kúıdiretin nárse –– til.
Ahmet Iúginekı
*************
51.Qazaqtyń tili sonshalyqty mol. Lákın qazaqtyń tilimenen qandaı kitap bolsa da jazýǵa bolady. Qazaq tili munshalyqty jatyq ám anyq bolar edi, eger de bizdiń qazaqtar ańǵaryp, bóten til aralastyrmastan ilgeri bastyryp sóılese.
Ybyraı Altynsarın
*************
52.Aqylmen oılap bilgen sóz
Boıyńa juqpaı syrǵanar.
Yntaly júrek sezgen sóz
Bar tamyrdy qýalar.
**************
53.Til júrektiń aıtqanyna kónse, jalǵan shyqpaıdy. Aqyldyń tilin alsa, júrek umyt qalady.
***********
53.Sheshenniń tili
Sheberdiń bizi.
Abaı Qunanbaıuly
************
54.Ulttyń saqtalýyna da, joǵalýyna da sebep bolatyn nárseniń eń qýattysy – til. Sózi joǵalǵan jurttyń ózi de joǵalady, óz ultyna basqa jurtty qosamyn degender áýeli sol jurttyń tilin azdyrýǵa tyrysady.
Ahmet Baıtursynuly
*************
55.Tildiń mindeti — aqyldyń ańdaýyn ańdaǵanynsha, qıaldyń meńzeýin meńzegeninshe, kóńildiń túıin túıgeninshe aıtýǵa jaraý.
“Oryssha oqyǵandar orys sóziniń júıesine daǵdylanyp úırengen, noǵaısha oqyǵandar noǵaı sóziniń júıesine daǵdylanyp úırengen. Qazaq sózderin alyp, orys ıa noǵaı júıesimen tizse, árıne, ol naǵyz qazaqsha bolyp shyqpaıdy. Sondaı kemshilik bolmas úshin ár jurt balasyn áýelinde óz tilinde oqyp, óz tilinde jazý-syzý úıretip, óz tiliniń júıesin bildirip, jolyn tanytyp, balalar ábden daǵdylanǵandyǵyn keıin basqasha oqyta bastaıdy. Biz de tilimiz buzylmaı saqtalýyn tilesek, ózgelershe áýeli ana tilimizben oqytyp, sonan soń basqasha oqytýǵa tıispiz”
Ahmet Baıtursynuly
*****************
56.Óz tilimen sóılesken, óz tilimen jazǵan jurttyń ulttyǵy esh ýaqytta adamy qurymaı joǵalmaıdy.
Ahmet Baıtursynuly
***************
57.Balam degen jurt bolmasa, jurtym deıtin bala qaıdan bolsyn.
Ahmet Baıtursynuly
**************
58.Bilim – bir qural. Bilimi kóp adam quraly saı usta syqyldy, ne istese de kelistirip isteıdi.
Ahmet Baıtursynuly
******************
59.Bala bastaýysh mektepte bar pándi tek ana tilinde ǵana oqýy kerek.
Ahmet Baıtursynuly
*************
60.Til – jurttyń jany. Tilinen aıyrylǵan jurt – joıylǵan jurt.
**************
61.“Bizdiń tájirıbemizde qazaq tili — baı til. Tek sózderi ǵylym jolyna salynyp rettelmegen til. Qazaq tili ǵylym jolyna salynyp rettelse, eshbir jurttyń tilinen kem bolatyn emes, buǵan ılanýymyz kerek”.
**************
62.Ana tilin bilip turyp, bótenshe jaqsy sóıleseń, bul – súıinish. Ana tilin bilmeı turyp, oryssha jaqsy sóıleseń, bul – kúıinish.
Halel Dosmuhammeduly
***************
63.Súıemin týǵan tildi — anam tilin,
Besikte jatqanymda-aq bergen bilim!
Shyr etip jerge túsken mınýtymnan
Qulaǵyma sińirgen tanys únin.
Sultanmahmut Toraıǵyrov
***************
64.Ana tili qaınaǵan qannyń, qınalǵan jannyń, tolǵantqan kóńildiń, lúpildegen júrektiń syǵyndysy, onda dám de, mán de bolý kerek.
Sultanmahmut Toraıǵyrov
************
65.“Qazaq tili baı, taza irgeli jurt tili dep bárimiz de aıtamyz… Biraq qur baı, taza deýmen tilimiz ózdiginen saqtalyp, ádebıetimiz órbip kete ala ma? Qaı jurttyń tili bolsa da túý basynda bizdiki sekildi taza da, baı bolǵan. Biraq olar kórshi jurttardyń sózi qosyla-qosyla, júre buzylǵan. Bizdiń qazaq tili buryn ylǵalsyz taza bolsa da, bul kezde basqa jurttarmen aralasa bastadyq, basqa jurttardyń oqýyn oqydyq… Bir jaǵy Buhar, bir jaǵy Mekke, Medıne, Stambuldardyń da oqyp qaıtqandarymyz bar. Solardyń bári elge noǵaıshylap, arabshylap, sartshylap qaıtyp júr. Bulardyń sóılegen sózinde, jazǵan hatynda shet jurttardyń tili ańqyp tur… Qazaq tilin saqtaımyz, balalarymyzdy qazaqsha bolsyn degende bulardyń báriniń negizi “Til quraly” ekenin umytpasqa kerek”.
Mirjaqyp Dýlatov
*************
66.“Qazaq tilinen asyl, qazaq tilinen baı til joq. Sol ata-babanyń tili bolǵan qazaq tilin osy kúngi qazaqtyń jalǵyzy bilmeıdi. Eger qazaq tilin bilse, din de osynda, ǵylym-bilim de osynda. Solaı bolǵany úshin burynǵy ótken ata-babalarymyz bári jaqsy bolyp, áýlıe bolyp ótti”, “Dúnıedegi eń asyl til — arab tili, odan keıin túrik tili, túrik tiliniń ishindegi gaýhary — qazaq tili”.
Máshhúr Júsip Kópeıuly
*************
67.“Til — adam janynyń tilmáshi. Tilsiz ult, tilinen aıyrylǵan ult bolyp jasaı almaq emes, ondaı ult qurymaq. Ultynyń ult bolýy úshin birinshi shart — tili bolýy. Ulttyń tili kemı bastaýy ulttyń qurı bastaǵanyn kórsetedi. Ultqa tilinen qymbat nárse bolmasqa tıisti. Bir ulttyń tilinde sol ulttyń jeri, tarıhy, turmys, minezi aınadaı ashyq kórinip turady. Qazaq tilinde qazaqtyń sary saıran dalasy birese jelsiz túndeı tymyq, birese quıyndaı ekpindi tarıhy, sary dalada údere kóshken turmysy, asyqpaıtyn, saspaıtyn sabyrly minezi — bári kórinip tur. Qazaqtyń sary dalasy keń. Tili de baı. Osy kúngi túrik tilderiniń ishinde qazaq tilinen baı, oralymdy, tereń til joq. Túrik tilimen sóıleımiz degen túrik balalary kúnderde bir kún aınalyp qazaq tiline kelmekshi, qazaq tilin qoldanbaqshy. Kúnderde bir kún túrik balalarynyń tili birikse, ol birikken tildiń negizi qazaq tili bolsa, sóz joq, túrik tiliniń keleshek tarıhynda qazaq ulty qadirli oryn almaqshy. Keleshektiń osylaı bolýyna bizdiń ımanymyz berik”.
************
68.Ult úshin tilinen qymbat esh nárse joq.
Maǵjan Jumabaev
*************