InfoHub Logo

Taqyryby: Otbasy – adamgershilik qundylyqtarynyń negizi
Maqsaty:
1. Bala tárbıesinde ata - analardyń rólin kórsetý balalarmen ortaq til tabysýǵa úıretý
2. Ata - analardy balalarǵa jaýapkershilikpen qaraýǵa shaqyrý.
3. Balanyń búgingi istegen qadamy erteńgi tulǵa retinde qalyptasýyna úlken áser etetinin atap ótý.
Mindeti:
1. Balalardy adamgershilikke tárbıeleýdegi ata - ananyń jaýapkershiligi.
2. Mektepte ata - ananyń oqý - tárbıe salasyndaǵy róli.
3. Aldaǵy ýaqytta oqýshylardy tárbıeleýde muǵalim men ata - ananyń birigip jumys jasaýy.
Kórnekilik quraldar: Interbelsendi taqta, úlestirmeli qaǵazdar, plakat, qıma qaǵazdar
Ádis - tásilder: Pikirlesý, suraq - jaýap, «Ulpa qar» oıyny, oı bólisý, poster qorǵaý

Jınalys barysy
1. Uıymdastyrý kezeńi:
Ata - analardy ortaǵa shyǵaryp, sheńber tárizdes etip turǵyzý, ıaǵnı «Shattyq sheńberin» qurý;
- Sálemetsizder me, qurmetti ata analar, qonaqtar! Búgingi jınalysty erekshe ótkizgim kelip tur. Men 6 «A» synybyna jetekshilik jasaǵanyma kóp bolǵan joq, sizdermen birinshi ret kezdesip turmyn. Sondyqtan aldymen tanysý retimen bastasaq. Ol úshin aldymen ınterbelsendi taqtadaǵy «men kimmin» jáne «men qandaımyn» degen suraqtarǵa jaýap beremiz.
- Men Mahanbetova kúnsulý Nuradınqyzy qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi.
Kezekpen ata - analar kimniń ata – anasy ekenin jáne kim ekenderin jáne qandaı ekenderin aıtady.
Kirispe sóz. Muǵalim: Uly Abaı: «Bir ǵana qýanyshym bar ol - meniń balalarym»- degen eken. Árbir ata - ana balasynyń densaýlyǵy myqty, eń jaqsy bolýyn, talapty bolyp ósýin arman etedi. Meniń oıymsha, qurmetti ata - analar, sonymen qatar onyń jaqsy adam bolyp ósýin arman etý kerek, ol adamdarǵa jáne qoǵamǵa paıda keltirip, «Adam» degen joǵary ataqqa ıe bolyp, barlyq ómir tirshiliginiń synaqtarynan súrinbeı ótip, jetistikterge jetedi.
Balanyń bolashaǵy árıne mektepte alǵan bilimi men tárbıesine de baılanysty. Sondyqtan 6 «A» synyp oqýshylarynyń İİİ toqsan boıynsha úlgirim kórsetkishine nazar aýdaraıyq.
- Oqýshylar úlgiriminiń monıtorıńisin ınterbelsendi taqtada kórsetiledi.
- Ata - ananyń oqýshy tabelimen tanysyp, qol qoıý.

«Ulpa qar» oıyny
- Al endi qazir sizdermen «Ulpa qar» oıynyn ótkizemin. Qoldaryna aq qaǵazdan taratyp, meniń nusqaýymmen tapsyrmalardy oryndaıdy. Árkim óz túsingeni boıynsha suraq qoımaýy kerek.
1. osy qaǵazdy bir búkteńiz
2. joǵarǵy oń jaq buryshyn qıyńyz
3. bir búktep astyńǵy sol jaq buryshyn qıyńyz
4. bir búktep joǵary sol jaq buryshyn qıyńyz
5. bir búktep oń jaq buryshyn qıyńyz
- Al endi qaǵazdy ashyp ne shyqqanyn baıqaıyq, osy jerde kimniń ulpa qary ekinshi adammen uqsas shyqty. Uqsamaǵan, budan ne oı týady?
«Baýyrsaq» ertegisi psıhologıalyq turǵyda. Oı bólisip, pikir almasý
1 - aqıqat: Otbasy múshelerin tolyqtyrý máselesine sanaly túrde kóńil bólý
2 – aqıqat: Balańyzdy eshqashan qaraýsyz qaldyrmańyz.
3 – aqıqat: Balańyzdy qorshaǵan ortamen qarym - qatynas jasaı bilýge úıretińiz.
4 – aqıqat: Adamdardyń nıetin, jaman men jaqsyny tanı bilýge úıretińiz.
5 – aqıqat: Balańyzǵa ózdiginen ómirdegi ár túrli keleńsiz jaǵdaılardan, oqys oqıǵalardan jol taýyp shyǵyp ketýine úıretińiz.

Toppen jumys.
Ata - analardy úsh topqa bólip, úsh taqyryp boıynsha poster qorǵatý. «Úlgili ata - ana», «Úlgili otbasy», «Úlgili bala». Plakat berilip, osy taqyryp boıynsha sýret, syzba, sózder qoldanýyna bolady.
Qorytyndy sóz. Muǵalim: Ata ananyń tirshiligindegi kórgen qyzyǵy, jaqsylyǵynyń eń baǵalysy perzenti. Balanyń boıynda týǵan úıdiń jylýy onyń kókireginde kóp jyldar boıy saqtalyp, máńgi esinde bolady. Otbasy bala tárbıesiniń eń alǵashqy ujymy. Balanyń tárbıeli bolyp ósýine berekeli otbasynyń tıgizetin áseri mol. Qatysyp oı bóliskenderińiz úshin rahmet!