Qosh bol, aıaýly mektebim! (atestat tapsyrý keshi)
«Qosh bol, aıaýly mektebim!»
- Armysyzdar qurmetti qonaqtar, ulaǵatty ustazdar, ardaqty ata - analar jáne mektep bitirýshi túlekter! Búgingi «Qosh bol, aıaýly mektebim!» atty atestat alý keshine qosh keldińizder!
Armysyzdar, jınalǵan ata - ana, ustaz,
Saltanatsyz ómirdiń máni bolmas.
Aramyzdan talpynyp qanat qaqty,
On bir jylda oń - solyn tanyǵan jas.
Aldarynda san taraý joldary tur,
Bári erteń azamat bolǵaly tur.
Úlken ómir esigin ashpaq, mine,
Kelgen qaýym, qol soǵyp, qoldap otyr!- dep ortaǵa 2014 jylǵy Jas túlekterdi qoshemetpen shaqyraıyq.
2014 jylǵy túlekter:
1.
2.
.....................
Aıaýly túlekter! Búgingi atestat alý keshine qosh keldińizder. Arǵymaq attaı týlaǵan ýaqytta shek bar ma? Qyzyǵy men qýanyshy aralasqan on bir jyl on bir kúndeı óte shyqqany qandaı ókinishti... Mekteptiń alańsyz kúnderin saǵynar sát te alys emes. Búgingi kún - sol shaqqa núkte qoıar mezetter.
Búgin mine jınalypty qonaqtar,
Kez de keldi búgin mine, jyr aqtar,
Syńǵyrlaǵan qońyraýdyń únderi,
Máńgilikke este qalar gúl shaqtar.
Qımas sezim júrekterde alaýlap,
Túlektermen qoshtasardaı atyrap.
Búgingi kún este qalar shaq eken,
Altyn uıam túlekterin ushyrmaq.
Búgin mine este máńgi saqtar kún,
Alyp ushqan túıinindeı hattardyń.
Túlekterge qımas sezim syılaǵan
Kýásindeı balalyq bal shaqtardyń.
Búgin qandaı shattyq toly kesh edi,
Kóńil shirkin, tasyp – tolyp ósedi.
Ul keshegi jigit bolyp qalypty – aý,
Boıjetipti bantıkti qyz keshegi.
Júzderińnen kórem shattyq araıyn,
Bolsyn solaı árbir kúniń, ár aıyń.
Toılaryńyz qutty bolsyn ata - ana,
Toılaryńyz qutty bolsyn aǵaıyn!- dep atestat alý keshin ashýǵa ruqsat etińizder!
(Ánuran oınalady)
Búgingi «Qosh bol, aıaýly mektebim» atty merekelik keshke kelip otyrǵan qonaqtarmen tanystyryp óteıik.
1. Áıke selolyq okrýginiń ákimi:
2. "Aıgólek" bala baqshasynyń meńgerýshisi:
Sonymen birge ardager ustazdarymyz
1.
2
3.
4.
qatysyp otyr. Qosh keldińizder!
Alǵashqy quttyqtaý sóz sóıleýge ortaǵa mektebimizdiń basshysy -------------------------- shaqyramyz.
11 jyl oqyp, bilimiń tústi qorlana
Atestat alǵaly tursyń mektep degen ordada.
Atestat degen – azamattyq kýási,
Atestat degen - ómirge bergen joldama -
deı kele kópten kútken qýanyshty kezeń, 11 jylǵy tókken terińniń jemisi,
11 jyl boıy alǵan bilimińniń belgisi Atestat alý rásimi de kelip jetti. Atestat tapsyrý qurmeti mektep dırektory ----------------------- men oqý isiniń orynbasary ------------------- tapsyrylady.
(Saltanatty túrde kýálik tapsyrý)
Ardaqty asyl meken mektebime
Aıaýly asyl jandar kóp keledi.
Qurmetpen qonaqtarǵa sóz beriıik,
Jaqsy sóz janǵa ystyq nár beredi – dep quttyqtaý sóz kezegi
qurmetti qonaǵymyz -------------- beriledi.
Ajyramaı mektepten bir eli siz,
Jaqsylyqqa jaralǵan júregińiz.
Sóz berelik qurmetpen ózińizge.
Shákirtterge arnalsyn tilegińiz – dep, kelesi quttyqtaý sóz --------------- beriledi.
Ýaqytyń aq jelkendi bir keme bul,
Qýantyp júrgen jolǵa nur tóge bil.
Altyn uıa mekteppen qoshtasqan soń,
Aldyńnan tosyp turar – úlken ómir – deı kele quttyqtaý sóz kezegi ardager ustazdarda
Áli esimde álippeni ashqanym
Esimińdi este máńgi saqtadym.
Júregimde nuryn quıǵan jylylyq,
Kórgen emes eshqashanda sýynyp.
Mektep bitirýshi túlekterdiń alǵashqy ustazdary: --------------- apaıǵa beriledi.
Klasty keldiń basqaryp,
Kórmediń oılap bas qamyn.
Shákirtter jatyr ushqaly,
Ómir degenin qas - qaǵym - dep 5 klastan beri túlekterimizge jetekshilik etken klass jetekshileri ----------------------------------- beriledi
Ustazdar jaqsylyqtyń jol ashary,
Qolyńda shákirtińniń bolashaǵy
Ómirdi alǵa qaraı órletetin
Sender ǵoı Uly Otannyń bolashaǵy,- deı otyryp, kezekti ásem ánge joldaımyz. Án: «Ustazym» oryndaıtyn: ---------------------------------
Qutty bolsyn ata - ana qýanyshyń
Jasqa toldy kámelet jubanyshyń
Qanat qomdap uıadan ushqaly tur
Bir bıikke kúni erteń shyǵary shyn – deı otyryp sóz kezegi jas túlekterdiń ata - analary atynan beriledi.
Mektepke kelgeli dostarmen,
Ótipti talaı jaz, talaı qys.
Sondaǵy synyptas dostarmen,
Qalaısha, qalaısha taraımyz.
Qaz - qatar tizýli partamyz,
Taqtada ilýli kartamyz.
On bir jyl bilimge úıretken,
Ustazǵa myń alǵys aıtamyz – deı kele
Balalyq bal dáýren shaqty artqa salyp, úlken ómirge qadam basqaly turǵan shákirtterimiz «Qoshtasý válsin» bıleıdi.
Boldyńdar ǵoı kip - kishkentaı baldyrǵan,
Erkelikpen talaı esti tandyrǵan.
Endi jerdi jeti aınalyp shyqsań da,
Balalyq shaq qaıta kelmes aldyńnan
Hor «Qosh bol mektep»
Qymbatty mektep bitirýshi túlekter, keleshek elimizdiń qaı túpkirinde bolsań da sen mindetti túrde altyn uıa mektebińdi, ustazdaryńdy, dostaryńdy, osy saltanatty kezeńderdi esten shyǵarma!
Qıyndyqtar moıytpasyn senderdi,
Batyldyq pen asyńdar san belderdi.
Bilimińmen qýantsańdar mektepti,
Jaqsy ispen qýantyńdar endi eldi
Qyran bolyp ushyńyz,
Oqýlarǵa túsińiz.
Eńbekte kóp qýanysh
Elde talaı týar is.
Kemeldengen maman bop,
Kelińizder aman bop.
Mereıli bop kúnińiz
Mektepke kep turyńyz.
Saǵynamyz kún saıyn,
Kezdeseıik jyl saıyn.
Sizderge jalyn júrekpen
Aıtamyz dostyq tilekpen.
Árqashan sátti jol bolsyn
Saparlaryńyz oń bolsyn
Attanarda urpaǵym baq jolyna,
Tússin dep týra júrer naq jolyna,
Arnaıy aq matadan jol tósedik,
Yrym ǵyp túlekterdiń Aq jolyna!- dep túlekterimizdi úlken ómir jolyna aq jol tilep, shyǵaryp salaıyq!
Qurmetti túlekter sizderge Sát - sapar jáne aq jol tileımiz. Óıtkeni bolashaqtaryńyz búginnen bastalady. Sizder dál osy sátten bastap ómirińizge jańa baǵyt, joldama alyp otyrsyzdar. Endeshe tylsym ómirdiń syndarly sátteri erteńgi kúnge senimderińizdi bekitsin! Ustazdaryńyz, mektebińiz soǵan tilekshi. Joldaryńyz bolsyn, túlekter!
Ardaqty qonaqtar, ustazdar jáne ata - analar «Qosh bol, aıaýly mektebim!» atty saltanatty keshimiz osymen aıaqtaldy. Júzdeskenshe saý salamatty bolyńyzdar!
- Armysyzdar qurmetti qonaqtar, ulaǵatty ustazdar, ardaqty ata - analar jáne mektep bitirýshi túlekter! Búgingi «Qosh bol, aıaýly mektebim!» atty atestat alý keshine qosh keldińizder!
Armysyzdar, jınalǵan ata - ana, ustaz,
Saltanatsyz ómirdiń máni bolmas.
Aramyzdan talpynyp qanat qaqty,
On bir jylda oń - solyn tanyǵan jas.
Aldarynda san taraý joldary tur,
Bári erteń azamat bolǵaly tur.
Úlken ómir esigin ashpaq, mine,
Kelgen qaýym, qol soǵyp, qoldap otyr!- dep ortaǵa 2014 jylǵy Jas túlekterdi qoshemetpen shaqyraıyq.
2014 jylǵy túlekter:
1.
2.
.....................
Aıaýly túlekter! Búgingi atestat alý keshine qosh keldińizder. Arǵymaq attaı týlaǵan ýaqytta shek bar ma? Qyzyǵy men qýanyshy aralasqan on bir jyl on bir kúndeı óte shyqqany qandaı ókinishti... Mekteptiń alańsyz kúnderin saǵynar sát te alys emes. Búgingi kún - sol shaqqa núkte qoıar mezetter.
Búgin mine jınalypty qonaqtar,
Kez de keldi búgin mine, jyr aqtar,
Syńǵyrlaǵan qońyraýdyń únderi,
Máńgilikke este qalar gúl shaqtar.
Qımas sezim júrekterde alaýlap,
Túlektermen qoshtasardaı atyrap.
Búgingi kún este qalar shaq eken,
Altyn uıam túlekterin ushyrmaq.
Búgin mine este máńgi saqtar kún,
Alyp ushqan túıinindeı hattardyń.
Túlekterge qımas sezim syılaǵan
Kýásindeı balalyq bal shaqtardyń.
Búgin qandaı shattyq toly kesh edi,
Kóńil shirkin, tasyp – tolyp ósedi.
Ul keshegi jigit bolyp qalypty – aý,
Boıjetipti bantıkti qyz keshegi.
Júzderińnen kórem shattyq araıyn,
Bolsyn solaı árbir kúniń, ár aıyń.
Toılaryńyz qutty bolsyn ata - ana,
Toılaryńyz qutty bolsyn aǵaıyn!- dep atestat alý keshin ashýǵa ruqsat etińizder!
(Ánuran oınalady)
Búgingi «Qosh bol, aıaýly mektebim» atty merekelik keshke kelip otyrǵan qonaqtarmen tanystyryp óteıik.
1. Áıke selolyq okrýginiń ákimi:
2. "Aıgólek" bala baqshasynyń meńgerýshisi:
Sonymen birge ardager ustazdarymyz
1.
2
3.
4.
qatysyp otyr. Qosh keldińizder!
Alǵashqy quttyqtaý sóz sóıleýge ortaǵa mektebimizdiń basshysy -------------------------- shaqyramyz.
11 jyl oqyp, bilimiń tústi qorlana
Atestat alǵaly tursyń mektep degen ordada.
Atestat degen – azamattyq kýási,
Atestat degen - ómirge bergen joldama -
deı kele kópten kútken qýanyshty kezeń, 11 jylǵy tókken terińniń jemisi,
11 jyl boıy alǵan bilimińniń belgisi Atestat alý rásimi de kelip jetti. Atestat tapsyrý qurmeti mektep dırektory ----------------------- men oqý isiniń orynbasary ------------------- tapsyrylady.
(Saltanatty túrde kýálik tapsyrý)
Ardaqty asyl meken mektebime
Aıaýly asyl jandar kóp keledi.
Qurmetpen qonaqtarǵa sóz beriıik,
Jaqsy sóz janǵa ystyq nár beredi – dep quttyqtaý sóz kezegi
qurmetti qonaǵymyz -------------- beriledi.
Ajyramaı mektepten bir eli siz,
Jaqsylyqqa jaralǵan júregińiz.
Sóz berelik qurmetpen ózińizge.
Shákirtterge arnalsyn tilegińiz – dep, kelesi quttyqtaý sóz --------------- beriledi.
Ýaqytyń aq jelkendi bir keme bul,
Qýantyp júrgen jolǵa nur tóge bil.
Altyn uıa mekteppen qoshtasqan soń,
Aldyńnan tosyp turar – úlken ómir – deı kele quttyqtaý sóz kezegi ardager ustazdarda
Áli esimde álippeni ashqanym
Esimińdi este máńgi saqtadym.
Júregimde nuryn quıǵan jylylyq,
Kórgen emes eshqashanda sýynyp.
Mektep bitirýshi túlekterdiń alǵashqy ustazdary: --------------- apaıǵa beriledi.
Klasty keldiń basqaryp,
Kórmediń oılap bas qamyn.
Shákirtter jatyr ushqaly,
Ómir degenin qas - qaǵym - dep 5 klastan beri túlekterimizge jetekshilik etken klass jetekshileri ----------------------------------- beriledi
Ustazdar jaqsylyqtyń jol ashary,
Qolyńda shákirtińniń bolashaǵy
Ómirdi alǵa qaraı órletetin
Sender ǵoı Uly Otannyń bolashaǵy,- deı otyryp, kezekti ásem ánge joldaımyz. Án: «Ustazym» oryndaıtyn: ---------------------------------
Qutty bolsyn ata - ana qýanyshyń
Jasqa toldy kámelet jubanyshyń
Qanat qomdap uıadan ushqaly tur
Bir bıikke kúni erteń shyǵary shyn – deı otyryp sóz kezegi jas túlekterdiń ata - analary atynan beriledi.
Mektepke kelgeli dostarmen,
Ótipti talaı jaz, talaı qys.
Sondaǵy synyptas dostarmen,
Qalaısha, qalaısha taraımyz.
Qaz - qatar tizýli partamyz,
Taqtada ilýli kartamyz.
On bir jyl bilimge úıretken,
Ustazǵa myń alǵys aıtamyz – deı kele
Balalyq bal dáýren shaqty artqa salyp, úlken ómirge qadam basqaly turǵan shákirtterimiz «Qoshtasý válsin» bıleıdi.
Boldyńdar ǵoı kip - kishkentaı baldyrǵan,
Erkelikpen talaı esti tandyrǵan.
Endi jerdi jeti aınalyp shyqsań da,
Balalyq shaq qaıta kelmes aldyńnan
Hor «Qosh bol mektep»
Qymbatty mektep bitirýshi túlekter, keleshek elimizdiń qaı túpkirinde bolsań da sen mindetti túrde altyn uıa mektebińdi, ustazdaryńdy, dostaryńdy, osy saltanatty kezeńderdi esten shyǵarma!
Qıyndyqtar moıytpasyn senderdi,
Batyldyq pen asyńdar san belderdi.
Bilimińmen qýantsańdar mektepti,
Jaqsy ispen qýantyńdar endi eldi
Qyran bolyp ushyńyz,
Oqýlarǵa túsińiz.
Eńbekte kóp qýanysh
Elde talaı týar is.
Kemeldengen maman bop,
Kelińizder aman bop.
Mereıli bop kúnińiz
Mektepke kep turyńyz.
Saǵynamyz kún saıyn,
Kezdeseıik jyl saıyn.
Sizderge jalyn júrekpen
Aıtamyz dostyq tilekpen.
Árqashan sátti jol bolsyn
Saparlaryńyz oń bolsyn
Attanarda urpaǵym baq jolyna,
Tússin dep týra júrer naq jolyna,
Arnaıy aq matadan jol tósedik,
Yrym ǵyp túlekterdiń Aq jolyna!- dep túlekterimizdi úlken ómir jolyna aq jol tilep, shyǵaryp salaıyq!
Qurmetti túlekter sizderge Sát - sapar jáne aq jol tileımiz. Óıtkeni bolashaqtaryńyz búginnen bastalady. Sizder dál osy sátten bastap ómirińizge jańa baǵyt, joldama alyp otyrsyzdar. Endeshe tylsym ómirdiń syndarly sátteri erteńgi kúnge senimderińizdi bekitsin! Ustazdaryńyz, mektebińiz soǵan tilekshi. Joldaryńyz bolsyn, túlekter!
Ardaqty qonaqtar, ustazdar jáne ata - analar «Qosh bol, aıaýly mektebim!» atty saltanatty keshimiz osymen aıaqtaldy. Júzdeskenshe saý salamatty bolyńyzdar!
You Might Also Like
