Otbasy men balabaqsha yntymaqtastyǵy
Otbasy men balabaqsha yntymaqtastyǵy
Balany buzýǵa, túzeýge sebep bolatyn bir shart – jas kúnde kórgen ónege. (Júsipbek Aımaýytov)
Qoǵam úshin ár kezeńde, ár otbasynda ósip kele jatqan órimdeı ul – qyzdardyń deni saý, rýhanı baı, eńbekke, bilimge qushtar bolyp ósýi – eń joǵarǵy tilek, eń bıik maqsat.
Onyń qýat alatyn qaınar bastaýy otbasy. Otbasynyń asa qundy yqpaly men áserin ómirdegi eshnárseniń kúshimen salystyrýǵa bolmaıdy. Balaǵa ata – ana tárbıesiniń ornyn eshnárse almastyra almaıdy. Otbasy – ómirge sábı ákelip, ony tárbıelep, qalyptastyrýda jáne urpaq jalǵastyrýda teńdesi joq oryn.
Otbasy – balanyń jasyn, jeke ereksheligin, psıhologıalyq prosesterin eskere otyryp, jarasymdy jetilgen urpaqty tárbıeleý. Kózdegen maqsatqa jetý úshin otbasyndaǵy tárbıe tómendegi mindetterdi sheshedi.
Otbasynda balanyń ósýine, densaýlyǵyna qamqorlyq jasaý, tazalyqty qalyptastyrý.
Eńbeksúıgishtikke baýlý, turmystaǵy, úı sharýasyndaǵy eńbekke qulshynysyn arttyrý, ózine – ózi qyzmet etýge úıretý.
Otbasy múshelerimen til tabysyp, durys qarym – qatynas jasaýǵa, úlkenge qurmet, kishige izet kórsetýge úıretý.
Ádebıetke, mádenıetke, ónerge tárbıeleý júzege asý úshin bala dúnıege kelgen kúnnen bastap otbasynda, qoǵamdyq oryndarda, mektepte tálim – tárbıe beriledi.
«Balany jastan», «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń» degen danalyq sózderdiń maǵynasy óte tereń. Sebebi, eseıip ketken soń balanyń teris minezin, qalyptasqan qate kózqarasyn ózgertý óte qıyn. Osy kezde «Balańyzdyń tárbıesin bastamas buryn, ózińizdiń minez – qulqyńyzdy, ómirge kózqarasyńyzdy oı eleginen ótkizip, baqyladyńyz ba?» degen saýal týady.
Uly pedagog A. S. Makarenko: «Balalardyń aldynda bedeldi bolýdy qalamaıtyn ata – ana joq. Biraq qalaı, qaı baǵytta ónege berip, ósirip kele jatqanyn oılamastan, bala sanasyn rýhanı óktemdik jasap tárbıeleıtin ata – ana barshylyq. Bul bedeldi bolýdyń qandaı joly? Mundaı jolmen kelgen adal balanyń sanasy jetilgende ózdiginen joıylady» degen.
Otbasy – barlyǵynyń basy, jan – jaqty damýynyń negizi bolatyn tárbıe ınstıtýty. Otbasyndaǵy ata – ana men balanyń qarym – qatynas nátıjesinde, adamgershilik, estetıkalyq, dene tárbıesiniń alǵashqy úlgileri qalyptasady. Al áke men sheshe – balanyń alǵashqy tárbıeshileri.
Ata – analar bala baqytynyń shynaı baǵbany bolýy tıis.
Bala baqyty – bilimde. «Bilim – bir qural. Bilimi kóp adam quraly saı usta syqyldy, ne jasasa da kelistirip jasaıdy», - degen A. Baıtursynov.
Búgingi tańda bolyp jatqan ómirimizdegi ózgeristerge baılanysty ustazdar men ata – analardyń bala tárbıeleýdegi jaýapkershiligi arta túsýde. Balalardy oqytý men tárbıeleýde otbasynyń basym rólin moıyndaı otyryp, birlese jumys jasaý kerek. Árbir ustaz ata – analarmen qarym – qatynas jasaýda túrli tásilderdi, qazirgi jańa tehnologıalardy paıdalana otyryp, ata – ananyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda jumys jasasa, ata – ananyń balabaqshaǵa, tárbıeshige degen kózqarasy ózgerer edi.
Ata – analarmen jumysty uıymdastyrýdyń negizgi maqsaty:
• ata – ananyń ómirge degen kózqarasyn ózgertý;
• balanyń búgingi jasaǵan qadamy erteńgi tulǵa qalyptasýyna úlken áser etetinin atap ótý;
• ata – analarmen jumys jasaǵan kezde birizdilik qaǵıdasyn basshylyqqa alý.
Balany buzýǵa, túzeýge sebep bolatyn bir shart – jas kúnde kórgen ónege. (Júsipbek Aımaýytov)
Qoǵam úshin ár kezeńde, ár otbasynda ósip kele jatqan órimdeı ul – qyzdardyń deni saý, rýhanı baı, eńbekke, bilimge qushtar bolyp ósýi – eń joǵarǵy tilek, eń bıik maqsat.
Onyń qýat alatyn qaınar bastaýy otbasy. Otbasynyń asa qundy yqpaly men áserin ómirdegi eshnárseniń kúshimen salystyrýǵa bolmaıdy. Balaǵa ata – ana tárbıesiniń ornyn eshnárse almastyra almaıdy. Otbasy – ómirge sábı ákelip, ony tárbıelep, qalyptastyrýda jáne urpaq jalǵastyrýda teńdesi joq oryn.
Otbasy – balanyń jasyn, jeke ereksheligin, psıhologıalyq prosesterin eskere otyryp, jarasymdy jetilgen urpaqty tárbıeleý. Kózdegen maqsatqa jetý úshin otbasyndaǵy tárbıe tómendegi mindetterdi sheshedi.
Otbasynda balanyń ósýine, densaýlyǵyna qamqorlyq jasaý, tazalyqty qalyptastyrý.
Eńbeksúıgishtikke baýlý, turmystaǵy, úı sharýasyndaǵy eńbekke qulshynysyn arttyrý, ózine – ózi qyzmet etýge úıretý.
Otbasy múshelerimen til tabysyp, durys qarym – qatynas jasaýǵa, úlkenge qurmet, kishige izet kórsetýge úıretý.
Ádebıetke, mádenıetke, ónerge tárbıeleý júzege asý úshin bala dúnıege kelgen kúnnen bastap otbasynda, qoǵamdyq oryndarda, mektepte tálim – tárbıe beriledi.
«Balany jastan», «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń» degen danalyq sózderdiń maǵynasy óte tereń. Sebebi, eseıip ketken soń balanyń teris minezin, qalyptasqan qate kózqarasyn ózgertý óte qıyn. Osy kezde «Balańyzdyń tárbıesin bastamas buryn, ózińizdiń minez – qulqyńyzdy, ómirge kózqarasyńyzdy oı eleginen ótkizip, baqyladyńyz ba?» degen saýal týady.
Uly pedagog A. S. Makarenko: «Balalardyń aldynda bedeldi bolýdy qalamaıtyn ata – ana joq. Biraq qalaı, qaı baǵytta ónege berip, ósirip kele jatqanyn oılamastan, bala sanasyn rýhanı óktemdik jasap tárbıeleıtin ata – ana barshylyq. Bul bedeldi bolýdyń qandaı joly? Mundaı jolmen kelgen adal balanyń sanasy jetilgende ózdiginen joıylady» degen.
Otbasy – barlyǵynyń basy, jan – jaqty damýynyń negizi bolatyn tárbıe ınstıtýty. Otbasyndaǵy ata – ana men balanyń qarym – qatynas nátıjesinde, adamgershilik, estetıkalyq, dene tárbıesiniń alǵashqy úlgileri qalyptasady. Al áke men sheshe – balanyń alǵashqy tárbıeshileri.
Ata – analar bala baqytynyń shynaı baǵbany bolýy tıis.
Bala baqyty – bilimde. «Bilim – bir qural. Bilimi kóp adam quraly saı usta syqyldy, ne jasasa da kelistirip jasaıdy», - degen A. Baıtursynov.
Búgingi tańda bolyp jatqan ómirimizdegi ózgeristerge baılanysty ustazdar men ata – analardyń bala tárbıeleýdegi jaýapkershiligi arta túsýde. Balalardy oqytý men tárbıeleýde otbasynyń basym rólin moıyndaı otyryp, birlese jumys jasaý kerek. Árbir ustaz ata – analarmen qarym – qatynas jasaýda túrli tásilderdi, qazirgi jańa tehnologıalardy paıdalana otyryp, ata – ananyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda jumys jasasa, ata – ananyń balabaqshaǵa, tárbıeshige degen kózqarasy ózgerer edi.
Ata – analarmen jumysty uıymdastyrýdyń negizgi maqsaty:
• ata – ananyń ómirge degen kózqarasyn ózgertý;
• balanyń búgingi jasaǵan qadamy erteńgi tulǵa qalyptasýyna úlken áser etetinin atap ótý;
• ata – analarmen jumys jasaǵan kezde birizdilik qaǵıdasyn basshylyqqa alý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
