InfoHub Logo

Oqytýdaǵy «Kembrıdj tásiliniń» ereksheligi
Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda bilim berýdiń ózindik ulttyq úlgisimen qosa orta bilim berý júıesindegi álemdik joǵary deńgeıge qol jetkizgen anaǵurlym tanymal oqytý ádistemeleri arasynda keń taraǵan syndarly teorıalyq oqytýǵa negizdelgen tásil de engizilýde. Bilim berýdegi bul úderis bilim paradıgmasynyń ózgerýimen qatar júredi. Iaǵnı, daıyn bilim berýge negizdelgen dástúrli oqytý ózgeriske ushyraýda. Mundaı jaǵdaıda pedagogıkalyq prosestiń mańyzdy quramy oqý isindegi sýbektiler – oqytýshy men oqýshynyń tulǵalyq baǵyttalǵan ózara áreketi bolyp tabylady. Jańa bilim ádistemeleri boıynsha birinshi orynǵa balanyń bilimin, biligi men daǵdysyn emes, onyń tulǵasyn, bilim alý arqyly damýyn qoıyp otyr. Oqytýdyń qandaı joly qoldanylsa da, qarastyrylatyn eki kózqaras bar. Birinshiden, oqýshynyń jeke tulǵa jáne áleýmettik nysan retindegi keleshegi, ekinshiden, oqytýdyń oqýshy men muǵalim arasyndaǵy qarym - qatynas nátıjesi retinde qarastyrylýy. Eger «jeke tulǵa» uǵymynyń mazmunyn taldap, túsinik beretin bolsaq: «jeke tulǵa - bul adamnyń psıhıkalyq, rýhanı máni, ol, ártúrli jınaqtalǵan qasıetter júıesine tán.:
- adamnyń áleýmettik mańyzdy qasıetteriniń jıyntyǵy;
- ózine jáne ózimen - óziniń, dúnıege jáne dúnıemen qatynastarynyń júıesi;
- is júzine asyrylyp júrgen áleýmettik rólder qyzmetiniń júıesi, - minez - qulyq áreketteriniń jıyntyǵy;
- aınaladaǵy qorshaǵan álemdi jáne onda ózin - ózi jete túsinýi;
- qajettilik júıesi;
- shyǵarmashylyq múmkinshiligi men qabiletteriniń jıyntyǵy;
- syrtqy jaǵdaılarǵa áseriniń jıyntyǵy; jáne t. b. (G. K. Selevko).
Qazirgi ýaqytta pedagogıka ǵylymynyń bir ereksheligi – balanyń tulǵalyq damýyna baǵyttalǵan jańa oqytý tehnologıalaryn shyǵaryp, taratýynda. Pedagogıkalyq tehnologıalar ǵylymǵa myqtap engen. Bul pedagogıkalyq tehnologıalar oqýshy tulǵasynyń tanymdyq qabiletterin damytýǵa, tanymdyq prosesterdi – jady, oılaý, zeıin, elestetý qabiletin – damytýǵa, oqýǵa jaǵymdy qyzyǵýshylyq qalyptastyrýǵa, belsendi sózdik qoryn, aýyzsha, jazbasha tilin damytýǵa, tulǵanyń qıyndyqtarǵa daıar bolý jáne ony jeńe bilý, qarym - qatynas, oıyn, tanymdyq, qaýipsizdik, syılasý, shyǵarmashylyq, ózin - ózi ózektilendirý, ózin - ózi retteý qajettilikterin qanaǵattandyrýǵa yqpal etedi. Oqýshylar ózara sóılesýdiń, oqyta úıretý oıyndarynyń artyqshylyǵyn kóredi. Bul oqýshylardyń óz kúshine senýine jáne olarda oqýǵa jaǵymdy qyzyǵýshylyq qalyptastyrýǵa yqpal etedi. Daryndy balalar sabaqta júıeli túrde, únemi asa joǵary kúrdelilik deńgeıinde jumys isteý múmkindigine ıe bolady, bul olardyń ıntellektýaldyq qýatyn júzege asyrýǵa yqpal etedi.