Otbasy - shaǵyn qoǵam
4 - synyp dúnıetaný
Sabaqtyń taqyryby: Otbasy - shaǵyn qoǵam
Bilimdilik maqsaty: «Jer - Ǵarysh denesi» taraýynan alǵan bilimderin tıanaqtaý. Adamzattyń ǵaryshty ıgerýdegi jetistikteri týraly teorıalyq bilimderin bekitý Oqýshylarǵa otbasynyń shaǵyn «qoǵam»ekenin túsindirý. Sol qoǵamǵa laıyq, teń quqyly múshesi bolý - adamgershilik paryz ekenin uǵyndyrý.
Damytýshylyǵy: Otbasy qory týraly túsinigin keńeıtý. Otbasynyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý úshin qordyń mańyzdylyǵyn túsindirý. Otbasynyń ár múshesiniń damýyna jaǵdaı jasaýǵa úıretý.
Tárbıelik maqsaty: Týǵan - týysqandardy ózara súıispenshilikke tárbıeleý, Adamnyń qalyptasýyndaǵy otbasyndaǵy tárbıeniń mańyzyn uǵyndyrý, Ata - anany syılaýǵa, kishige qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádis tásilderi: suraq - jaýap, pikirtalas.
Sabaqtyń júrisi:
Uıymdastyrý.
1. Tabıǵatty baqylaý, aýa - raıy týraly málimet berý (baqylap, baǵdarlaý)
2. Psıhologıalyq daıyndyq
- Balalar, búgin sender sondaı ádemisińder, men senderdi kórgenime qýanyshtymyn
- Senderdiń kóńil kúılerińiz qandaı?
- Endeshe, olaı bolsa sender maǵan óz kóńil kúılerińizdi án arqyly jetkizesizder.
- Án.
Sabaqtyń júrisi
Úıge tapsyrmany tekserý.
Suraqtary; a) Ǵarysh álemi týraly ne bilesińder?(bar aqparatty jınaqtaý)
Slaıd 1. Kún júıesi týraly ne aıta alamyz?
Slaıd 2. Ertede juldyzdardy qalaı baqylady?
Slaıd 3. Jyl mezgilderiniń aýysýy týraly ne bilesińder?
Slaıd 4. Testik tapsyrma.(ózindik jumys oryndatý)
Slaıd 5. Test jaýaptary: (ózin ózi tekserý)
1. B 3. Á 5. B
2. Á 4. B 6. Á
Taraýdy qorytyndylaý (bilimdi bekitý)
- Mine, balalar biz sendermen ǵarysh álemi týraly úlken taraýdy aıaqtadyq. Ǵarysh álemin zertteý adamzat úshin qajet pa, qajet bolsa ne úshin?
- Egin shyǵymdylyǵyn boljaýǵa:
- Munaı qoryn bilýge:
- Ekologıa jaǵdaılaryn boljaýǵa
- Geografıalyq karta jasaýǵa negiz bolady
- Kún qýatyn zerttedi
Ǵaryshty zertteý jumystaryn kim ıgerip júrgizýde (adam)
Adam - tabıǵattyń eń sanaly perzenti adam óziniń damý satysynda túrli kezeńderdi basynan ótkizdi.
Ózine qajet jaǵdaılardy jasady. Sóıte júrip olar qoǵamdy qalyptastyrdy.
- Osy qoǵam degenimiz ne, qoǵamnyń bir bólshegi otbasy týraly ondaǵy qarym - qatynas, qazaqy otbasy tárbıesi týraly búgingi sabaqta biletin bolamyz.(ótken sabaq pen jańa sabaq arasyndaǵy baılanys
Jańa taqyrypty túsindirý.
Slaıd. Qoǵam
- Dáptermen jumys
- Otbasy - shaǵyn qoǵam
- Taraýymyz «Qoǵam»dep atalady.
Al bul taraýda neni bilip úırenemiz, nazar aýdaraıyq.
- Qoǵam degenimiz – bizdiń ómir súrip otyrǵan ortamyz.
- Otbasy degendi qalaı túsinesińder?
Qoǵamda otbasynyń alatyn orny úlken. Árbir otbasy múshesi qoǵamnyń múshesi. Barlyq qoǵam músheleri sıaqty onyń ózindik kózqarasy, quqy bar.
Otbasy qoǵamnyń bólshegi bolǵandyqta n 1993 jyldan bastap
15 mamyr - Halyqaralyq otbasy kúni bolyp atalady.
- Slaıd: Kitappen jumys.
- Muǵalim oqıdy.
- İshteı oqytý.
- Tizbektep oqytý.
- Sózdik jumys.
(Qoǵam basshy, muqtaj, aýqatty)
Slaıd: «Pikirtalas» (óz oıyn ortaǵa salý)
- Otbasyn nege shaǵyn qoǵam deıdi?
- Iaǵnı bizdiń ómir súrip otyrǵan qoǵamymyzdy prezıdent basqarady, sol sıaqty otbasynda bir basshy bolady. Ol basshynyń aıtqanyn oryndaý otbasy músheleriniń mindeti. Al osy otbasynyń negizin qalaýshylar kimder?
Olaı bolsa ákemizdi qandaı teńeý sózdermen aıta alamyz. (til damytý)
Áke - asqar taý.
Slaıd: Meniń tolyqtyrýym (úlgi)
- Slaıd: Ana
- Ana - aqylshym
- Slaıd: Meniń tolyqtyrýym (úlgi)
Áke men ana - otbasynyń qamqorshysy. Osy eki sózde aıtqanda júregimizde bir jylylyq sezimi paıda bolady, solaı ma áke men ananyń óz mindetteri bar. Ol týraly birtýar aqynymyz Q.Amanjolov
«Men - prezıdent, sen - premer»dep jyrlaǵan eken. Al sender ana men ákege degen sezimderińizdi qalaı jetkizesizder.
Slaıd: Poezıa mınýty. (oqýshylardyń shyǵarmashylyǵyn damytý)
- Ata - ana eńbek etip otbasynyń qoryn jınaıdy.
Slaıd: Otbasy qory
Kiris
Shyǵys
- Oqýshy túsindirmesi (ekonomıka negizderimen baılanystyrý)
- Respýblıkamyzda túrli ult ókilderi turady. Ol ult ókilderiniń barlyǵy atadan balaǵa óz ultynyń dástúrlerin úıretedi.
Biz ózimiz qazaq otbasynyń ul - qyzdarymyz.
Babalarymyzdan jalǵasyp kele jatqan otbasy tárbıesi bar. Senderge ata - analaryń ne nárselerdi úıretedi? (ulttyq tárbıe berý)
- Jeti atamdy úıretedi.
- Mádenıettilikke t. b.
- Osy dástúrleri jalǵasqan otbasylar elimizde zań aıasynda qorǵalǵan ol týraly
Qosymsha teorıalyq bilim:
Slaıd: QR zańynyń 27 - baby “Neke jáne otbasy”taraýynda áke men ana jáne bala memleket qaraýynda bolady delingen.
QR prezıdenti otbasylardyń ál - aýqaty men áleýmettik jaǵdaılaryn jaqsarý baǵytynda kóp jumystar júrgizedi.
- Slaıd:
- Kóp balaly otbasylarǵa materıaldyq kómekter aı saıyn
- Qol jetimdi baspanamen qamtamasyz etý jolǵa qoıylýda.
-Álsiz otbasy balalaryn mektepterde ystyq taǵamdarmen qamtamasyz etý jolǵa qoıylýda.
Slaıd: Sýretpen jumys. (oqýshylardy baılanystyryp sóıleý mádenıetine tárbıeleý)
- Kimder beınelengen?
- Úlkendi syılaý týraly ne aıta alamyz?
- Bul otbasynyń basshysy kim?
Osy sýrettegi otbasy múshelerine qatysty maqal - mátel aıtaıyq
(Halyq aýyz ádebıetiniń úlgilerin paıdalaný.)
1). Ata
2). Áje
3). Áke
4). Ana
5). Aǵa
6). Apa
7). İni
8). Qaryndas - týraly maqal - mátel aıtý.
Slaıd: maqal - mátel
Slaıd: Tynyshtyq sáti.
(jáı mýzyka yrǵaǵynda psıhologıalyq tynyshtyq sátin muǵalim oqıdy)
Tynyshtyq sáti. /baıaý án/ (Oqýshylardyń oı - qıalyn damytý)
- Balalar, denelerińdi túzý ustap, bastaryńdy joǵary kóterip, yńǵaılanyp otyryńdar.
- Kózderimizdi jumamyz.
- Tereń demalaıyq.
- Jaryq túsip turǵanyn elestetip kórińdershi.
- Bul baqyt, qýanysh jaryǵy.
- Bul jaryq júregimizge tynyshtyq, súıispenshilik ákeldi.
- Júregimizden ádemi gúl ashylyp keledi.
- Qandaı ádemi.
- Túrli tústi japyraqtar qulpyryp tur.
- Bul senderdiń atalaryń ákeleriń, ájeleriń, analaryń.
- Bul gúldiń ortasyndaǵy dóńgelek sensiń. Bul jaı gúl emes.
- Ol – súıispenshilik gúli dep atalady. Sender
- jap - jasyl alqapta analaryńmen, ákelerińmen júrmiz dep sezinińder. Alqapta ádemi gúlder ósimdikter jaıqalyp tur. Qandaı tamasha!
- Balalar, kóz aldaryńa ne elestedi?
- Qandaı sezimde boldyńdar?
- Oıdy tıanaqtaý.
Slaıd: Otbasy
Ata - ana
Bala
Qoǵam
Slaıd: Otbasy qundylyqtary
(oqýshylar sózderdi oqyp, ózderi qorytyndy jasaıdy)
Otbasy - adamnyń shyr etip dúnıege kelgennen bastap tárbıe nárin alatyn orny árqaısysynyń otbasy dástúrlerin qundylyqtaryn saqtaı bilseńder qoǵamnyń jaqsy múshesi bola alasyńdar
Jańa sabaqty qorytyndylaý
- Ne úırenip, ne bildińder?
- Suraqtarmen bekitý
- Ótkendi pysyqtaý
- Baǵalaý
- Úıge tapsyrma berý
Sabaqtyń taqyryby: Otbasy - shaǵyn qoǵam
Bilimdilik maqsaty: «Jer - Ǵarysh denesi» taraýynan alǵan bilimderin tıanaqtaý. Adamzattyń ǵaryshty ıgerýdegi jetistikteri týraly teorıalyq bilimderin bekitý Oqýshylarǵa otbasynyń shaǵyn «qoǵam»ekenin túsindirý. Sol qoǵamǵa laıyq, teń quqyly múshesi bolý - adamgershilik paryz ekenin uǵyndyrý.
Damytýshylyǵy: Otbasy qory týraly túsinigin keńeıtý. Otbasynyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý úshin qordyń mańyzdylyǵyn túsindirý. Otbasynyń ár múshesiniń damýyna jaǵdaı jasaýǵa úıretý.
Tárbıelik maqsaty: Týǵan - týysqandardy ózara súıispenshilikke tárbıeleý, Adamnyń qalyptasýyndaǵy otbasyndaǵy tárbıeniń mańyzyn uǵyndyrý, Ata - anany syılaýǵa, kishige qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádis tásilderi: suraq - jaýap, pikirtalas.
Sabaqtyń júrisi:
Uıymdastyrý.
1. Tabıǵatty baqylaý, aýa - raıy týraly málimet berý (baqylap, baǵdarlaý)
2. Psıhologıalyq daıyndyq
- Balalar, búgin sender sondaı ádemisińder, men senderdi kórgenime qýanyshtymyn
- Senderdiń kóńil kúılerińiz qandaı?
- Endeshe, olaı bolsa sender maǵan óz kóńil kúılerińizdi án arqyly jetkizesizder.
- Án.
Sabaqtyń júrisi
Úıge tapsyrmany tekserý.
Suraqtary; a) Ǵarysh álemi týraly ne bilesińder?(bar aqparatty jınaqtaý)
Slaıd 1. Kún júıesi týraly ne aıta alamyz?
Slaıd 2. Ertede juldyzdardy qalaı baqylady?
Slaıd 3. Jyl mezgilderiniń aýysýy týraly ne bilesińder?
Slaıd 4. Testik tapsyrma.(ózindik jumys oryndatý)
Slaıd 5. Test jaýaptary: (ózin ózi tekserý)
1. B 3. Á 5. B
2. Á 4. B 6. Á
Taraýdy qorytyndylaý (bilimdi bekitý)
- Mine, balalar biz sendermen ǵarysh álemi týraly úlken taraýdy aıaqtadyq. Ǵarysh álemin zertteý adamzat úshin qajet pa, qajet bolsa ne úshin?
- Egin shyǵymdylyǵyn boljaýǵa:
- Munaı qoryn bilýge:
- Ekologıa jaǵdaılaryn boljaýǵa
- Geografıalyq karta jasaýǵa negiz bolady
- Kún qýatyn zerttedi
Ǵaryshty zertteý jumystaryn kim ıgerip júrgizýde (adam)
Adam - tabıǵattyń eń sanaly perzenti adam óziniń damý satysynda túrli kezeńderdi basynan ótkizdi.
Ózine qajet jaǵdaılardy jasady. Sóıte júrip olar qoǵamdy qalyptastyrdy.
- Osy qoǵam degenimiz ne, qoǵamnyń bir bólshegi otbasy týraly ondaǵy qarym - qatynas, qazaqy otbasy tárbıesi týraly búgingi sabaqta biletin bolamyz.(ótken sabaq pen jańa sabaq arasyndaǵy baılanys
Jańa taqyrypty túsindirý.
Slaıd. Qoǵam
- Dáptermen jumys
- Otbasy - shaǵyn qoǵam
- Taraýymyz «Qoǵam»dep atalady.
Al bul taraýda neni bilip úırenemiz, nazar aýdaraıyq.
- Qoǵam degenimiz – bizdiń ómir súrip otyrǵan ortamyz.
- Otbasy degendi qalaı túsinesińder?
Qoǵamda otbasynyń alatyn orny úlken. Árbir otbasy múshesi qoǵamnyń múshesi. Barlyq qoǵam músheleri sıaqty onyń ózindik kózqarasy, quqy bar.
Otbasy qoǵamnyń bólshegi bolǵandyqta n 1993 jyldan bastap
15 mamyr - Halyqaralyq otbasy kúni bolyp atalady.
- Slaıd: Kitappen jumys.
- Muǵalim oqıdy.
- İshteı oqytý.
- Tizbektep oqytý.
- Sózdik jumys.
(Qoǵam basshy, muqtaj, aýqatty)
Slaıd: «Pikirtalas» (óz oıyn ortaǵa salý)
- Otbasyn nege shaǵyn qoǵam deıdi?
- Iaǵnı bizdiń ómir súrip otyrǵan qoǵamymyzdy prezıdent basqarady, sol sıaqty otbasynda bir basshy bolady. Ol basshynyń aıtqanyn oryndaý otbasy músheleriniń mindeti. Al osy otbasynyń negizin qalaýshylar kimder?
Olaı bolsa ákemizdi qandaı teńeý sózdermen aıta alamyz. (til damytý)
Áke - asqar taý.
Slaıd: Meniń tolyqtyrýym (úlgi)
- Slaıd: Ana
- Ana - aqylshym
- Slaıd: Meniń tolyqtyrýym (úlgi)
Áke men ana - otbasynyń qamqorshysy. Osy eki sózde aıtqanda júregimizde bir jylylyq sezimi paıda bolady, solaı ma áke men ananyń óz mindetteri bar. Ol týraly birtýar aqynymyz Q.Amanjolov
«Men - prezıdent, sen - premer»dep jyrlaǵan eken. Al sender ana men ákege degen sezimderińizdi qalaı jetkizesizder.
Slaıd: Poezıa mınýty. (oqýshylardyń shyǵarmashylyǵyn damytý)
- Ata - ana eńbek etip otbasynyń qoryn jınaıdy.
Slaıd: Otbasy qory
Kiris
Shyǵys
- Oqýshy túsindirmesi (ekonomıka negizderimen baılanystyrý)
- Respýblıkamyzda túrli ult ókilderi turady. Ol ult ókilderiniń barlyǵy atadan balaǵa óz ultynyń dástúrlerin úıretedi.
Biz ózimiz qazaq otbasynyń ul - qyzdarymyz.
Babalarymyzdan jalǵasyp kele jatqan otbasy tárbıesi bar. Senderge ata - analaryń ne nárselerdi úıretedi? (ulttyq tárbıe berý)
- Jeti atamdy úıretedi.
- Mádenıettilikke t. b.
- Osy dástúrleri jalǵasqan otbasylar elimizde zań aıasynda qorǵalǵan ol týraly
Qosymsha teorıalyq bilim:
Slaıd: QR zańynyń 27 - baby “Neke jáne otbasy”taraýynda áke men ana jáne bala memleket qaraýynda bolady delingen.
QR prezıdenti otbasylardyń ál - aýqaty men áleýmettik jaǵdaılaryn jaqsarý baǵytynda kóp jumystar júrgizedi.
- Slaıd:
- Kóp balaly otbasylarǵa materıaldyq kómekter aı saıyn
- Qol jetimdi baspanamen qamtamasyz etý jolǵa qoıylýda.
-Álsiz otbasy balalaryn mektepterde ystyq taǵamdarmen qamtamasyz etý jolǵa qoıylýda.
Slaıd: Sýretpen jumys. (oqýshylardy baılanystyryp sóıleý mádenıetine tárbıeleý)
- Kimder beınelengen?
- Úlkendi syılaý týraly ne aıta alamyz?
- Bul otbasynyń basshysy kim?
Osy sýrettegi otbasy múshelerine qatysty maqal - mátel aıtaıyq
(Halyq aýyz ádebıetiniń úlgilerin paıdalaný.)
1). Ata
2). Áje
3). Áke
4). Ana
5). Aǵa
6). Apa
7). İni
8). Qaryndas - týraly maqal - mátel aıtý.
Slaıd: maqal - mátel
Slaıd: Tynyshtyq sáti.
(jáı mýzyka yrǵaǵynda psıhologıalyq tynyshtyq sátin muǵalim oqıdy)
Tynyshtyq sáti. /baıaý án/ (Oqýshylardyń oı - qıalyn damytý)
- Balalar, denelerińdi túzý ustap, bastaryńdy joǵary kóterip, yńǵaılanyp otyryńdar.
- Kózderimizdi jumamyz.
- Tereń demalaıyq.
- Jaryq túsip turǵanyn elestetip kórińdershi.
- Bul baqyt, qýanysh jaryǵy.
- Bul jaryq júregimizge tynyshtyq, súıispenshilik ákeldi.
- Júregimizden ádemi gúl ashylyp keledi.
- Qandaı ádemi.
- Túrli tústi japyraqtar qulpyryp tur.
- Bul senderdiń atalaryń ákeleriń, ájeleriń, analaryń.
- Bul gúldiń ortasyndaǵy dóńgelek sensiń. Bul jaı gúl emes.
- Ol – súıispenshilik gúli dep atalady. Sender
- jap - jasyl alqapta analaryńmen, ákelerińmen júrmiz dep sezinińder. Alqapta ádemi gúlder ósimdikter jaıqalyp tur. Qandaı tamasha!
- Balalar, kóz aldaryńa ne elestedi?
- Qandaı sezimde boldyńdar?
- Oıdy tıanaqtaý.
Slaıd: Otbasy
Ata - ana
Bala
Qoǵam
Slaıd: Otbasy qundylyqtary
(oqýshylar sózderdi oqyp, ózderi qorytyndy jasaıdy)
Otbasy - adamnyń shyr etip dúnıege kelgennen bastap tárbıe nárin alatyn orny árqaısysynyń otbasy dástúrlerin qundylyqtaryn saqtaı bilseńder qoǵamnyń jaqsy múshesi bola alasyńdar
Jańa sabaqty qorytyndylaý
- Ne úırenip, ne bildińder?
- Suraqtarmen bekitý
- Ótkendi pysyqtaý
- Baǵalaý
- Úıge tapsyrma berý
You Might Also Like
