- 05 naý. 2024 00:32
- 257
Tabıǵattaǵy sý aınalymy
Taqyryby: «Tabıǵattaǵy sý aınalymy»
Maqsaty:
1. Sýdyń fızıkalyq qasıetteri týraly bilimderin tıanaqtap, sýdyń tabıǵattaǵy aınalymy týraly túsinikti meńgertý
2. Balalardyń oı - órisin, tilin, dúnıetanymyn damytý
3. Sýdyń tabıǵattaǵy, adam ómirindegi mańyzyn túsindire otyryp, ony qorǵaýǵa, únemdi paıdalanýǵa baýlý
Sabaqtyń kórnekiligi: geografıalyq karta, tirek – syzba, taý jynystary
Sabaq barysy
İ. Kezeń
1. Uıymdastyrý
2. Ótken taqyrypty qaıtalaý
«Paıdaly qazbalar» (suraq – jaýap)
3. Blıs – suraq. «Tez aıt, qysqa aıt, durys aıt» (ózektendirý)
İİ. Kezeń
Jańa sabaq
1. Kirispe (áńgime)
a. Taqyrypty jarıalaý
b. Dápterge kúnniń jadyn, taqyrypty jazý
v. Aýa - raıyn baqylap, jazyp alý
2. Taqyrypty óz betimen meńgerý
a. Sý týraly ne aıta alasyń?
b. Sý týraly maqal – mátel eske túsireıik
v. Mátindi ishteı oqyp shyǵý
g. Toptarǵa tapsyrma berý
(taldaý, túsiný, qorytyndylaý, tirek – syzba daıyndaý)
İ top. Sý – ǵajaıyp zat
İİ top. Sý – tirshilik kózi
İİİ top. Sý – tabıǵatta eń kóp taralǵan zat
3. «Túsindir, kórset, dálelde»
(Ár toptan bir bala taqtaǵa shyǵyp, qurastyrǵan tirek – syzba boıynsha oılaryn qorytyndylap, túsindiredi)
4. Muǵalimniń túsindirmesi
Tabıǵattaǵy sý aınalymy
Mańǵystaýdaǵy sý máselesi
Jańa aqparat: gıdrosfera, sýdyń hımıalyq formýlasy
5. Bekitý
a. Oqýlyqpen jumys (Mátindi tizbektep oqytý)
b. Suraq – jaýap arqyly taldaý
v. Ertegi aıtyp berý
«Bultsha qyz»
6. Sergitý «Jańbyr jaýǵanda»
İİİ. Kezeń
Deńgeılik tapsyrmalar oryndaý
İ deńgeı (5 upaımen baǵalanady)
1. Sýdyń úsh kúıi (syzbany aıaqta)
2. Jer betindegi sýdyń taralýy (dıagramny boıa)
Tekserý. Baǵalaý
İİ deńgeı (4 upaımen baǵalanady)
1. geografıalyq dıktant
ne? neshe?
Sýsyz (tirshilik) joq. 70 kg adamnyń denesinde (50) kg sý bar. Tabıǵattaǵy sý nede?
únemi (aınalysta) bolady
2. Geografıalyq kartamen jumys
«Men kórsetemin, sen ataýyn jaz»
a. Mynaý – qaı teńiz? (Kaspıı)
b. Mynaý – qaı ózen? (Ertis)
v. Mynaý – qaı kól? (Balqash)
(Balalar birin – biri tekseredi)
Baǵalaý
İİİ deńgeı (3 upaımen baǵalanady)
Áńgime jazý
«Tabıǵattaǵy sý aınalymy»
Shyǵarmashylyq tapsyrma.
Sýdyń mańyzy, sýdy qorǵaý, únemdeý týraly shaǵyn esse jazý.
Eger sý bolmasa...
IV. Qorytyndylaý
Neni oqydyq?
Qalaı oqydyq?
Ne úshin oqydyq?
V. Baǵalaý
5+4+3=12 upaı – «5»
5+4=9 upaı – «4»
5 upaı – «3»
Vİ. Úıge tapsyrma berý.
Deńgeılik tapsyrmalardyń qalǵandaryn oryndaý.
Tájirıbege daıyndalý
1. Sý – móldir, tússiz zat
2. Sý – eritkish
Vİİ. Aıaqtaý.
Maqsaty:
1. Sýdyń fızıkalyq qasıetteri týraly bilimderin tıanaqtap, sýdyń tabıǵattaǵy aınalymy týraly túsinikti meńgertý
2. Balalardyń oı - órisin, tilin, dúnıetanymyn damytý
3. Sýdyń tabıǵattaǵy, adam ómirindegi mańyzyn túsindire otyryp, ony qorǵaýǵa, únemdi paıdalanýǵa baýlý
Sabaqtyń kórnekiligi: geografıalyq karta, tirek – syzba, taý jynystary
Sabaq barysy
İ. Kezeń
1. Uıymdastyrý
2. Ótken taqyrypty qaıtalaý
«Paıdaly qazbalar» (suraq – jaýap)
3. Blıs – suraq. «Tez aıt, qysqa aıt, durys aıt» (ózektendirý)
İİ. Kezeń
Jańa sabaq
1. Kirispe (áńgime)
a. Taqyrypty jarıalaý
b. Dápterge kúnniń jadyn, taqyrypty jazý
v. Aýa - raıyn baqylap, jazyp alý
2. Taqyrypty óz betimen meńgerý
a. Sý týraly ne aıta alasyń?
b. Sý týraly maqal – mátel eske túsireıik
v. Mátindi ishteı oqyp shyǵý
g. Toptarǵa tapsyrma berý
(taldaý, túsiný, qorytyndylaý, tirek – syzba daıyndaý)
İ top. Sý – ǵajaıyp zat
İİ top. Sý – tirshilik kózi
İİİ top. Sý – tabıǵatta eń kóp taralǵan zat
3. «Túsindir, kórset, dálelde»
(Ár toptan bir bala taqtaǵa shyǵyp, qurastyrǵan tirek – syzba boıynsha oılaryn qorytyndylap, túsindiredi)
4. Muǵalimniń túsindirmesi
Tabıǵattaǵy sý aınalymy
Mańǵystaýdaǵy sý máselesi
Jańa aqparat: gıdrosfera, sýdyń hımıalyq formýlasy
5. Bekitý
a. Oqýlyqpen jumys (Mátindi tizbektep oqytý)
b. Suraq – jaýap arqyly taldaý
v. Ertegi aıtyp berý
«Bultsha qyz»
6. Sergitý «Jańbyr jaýǵanda»
İİİ. Kezeń
Deńgeılik tapsyrmalar oryndaý
İ deńgeı (5 upaımen baǵalanady)
1. Sýdyń úsh kúıi (syzbany aıaqta)
2. Jer betindegi sýdyń taralýy (dıagramny boıa)
Tekserý. Baǵalaý
İİ deńgeı (4 upaımen baǵalanady)
1. geografıalyq dıktant
ne? neshe?
Sýsyz (tirshilik) joq. 70 kg adamnyń denesinde (50) kg sý bar. Tabıǵattaǵy sý nede?
únemi (aınalysta) bolady
2. Geografıalyq kartamen jumys
«Men kórsetemin, sen ataýyn jaz»
a. Mynaý – qaı teńiz? (Kaspıı)
b. Mynaý – qaı ózen? (Ertis)
v. Mynaý – qaı kól? (Balqash)
(Balalar birin – biri tekseredi)
Baǵalaý
İİİ deńgeı (3 upaımen baǵalanady)
Áńgime jazý
«Tabıǵattaǵy sý aınalymy»
Shyǵarmashylyq tapsyrma.
Sýdyń mańyzy, sýdy qorǵaý, únemdeý týraly shaǵyn esse jazý.
Eger sý bolmasa...
IV. Qorytyndylaý
Neni oqydyq?
Qalaı oqydyq?
Ne úshin oqydyq?
V. Baǵalaý
5+4+3=12 upaı – «5»
5+4=9 upaı – «4»
5 upaı – «3»
Vİ. Úıge tapsyrma berý.
Deńgeılik tapsyrmalardyń qalǵandaryn oryndaý.
Tájirıbege daıyndalý
1. Sý – móldir, tússiz zat
2. Sý – eritkish
Vİİ. Aıaqtaý.