Otbasym – kúnshýaǵym
Qyzylorda oblysy Shıeli aýdany № 148 qazaq orta mektebi KMM - niń bastaýysh synyp muǵalimi Jamgýjaeva Gýlnara Alııbekovna
Taqyryby: «Otbasym – kúnshýaǵym»
Maqsaty: Oqýshylardyń otbasy týraly túsinikterin keńeıtý. Óz januıasy týraly áńgimeleýge úıretý. Oqýshylardy uıymshyldyqqa, jaýapkershilikke, óz oıyn jetkize bilýge tárbıeleý.
Túri: Oı bólisý.
Ádisi: Shattyq sheńberi, oı qozǵaý, «Ashyq mıkrofon», toptyq jumys, «Konverttegi suraqtar», pikir almasý.
Kórnekiligi: Mýltımedıa, prezentasıa, beınebaıan: «Otbasy qundylyǵy», sharlar, gúlder.
Júrgizýshi: Qurmetti ustazdar, ata - analar, oqýshylar 4 «V» synybynyń uıymdastyrýymen ótkeli otyrǵan «Otbasym – kúnshýaǵym» atty ashyq tárbıe saǵatymyzǵa qosh keldińizder.
İ. Shattyq sheńberi.
- Balalar, biz búgin keremet bir ǵajaıyp álem týraly áńgimelesemiz. Qalaı oılaısyzdar, ol álem qandaı álem bolýy múmkin? Qane oılap kórińdershi. Ol bir ózi kishkentaı ǵana shaǵyn memleket.
Jaýap: «Meniń januıam»,«Otbasy».
- Ol memleket qandaı bolýy múmkin?
Jaýap: Baqytty, tatý, ónerli, úlgili.
Otbasy — adam balasynyń túp qazyǵy, altyn uıasy. Adam balasy shyr etip dúnıe esigin ashqannan bastap sol ortanyń ystyq - sýyǵyna beıimdelip, yqpalyna kónip, osynda er jetedi. Otbasynyń eki tiregi — álpeshtegen áke men aıalaǵan ana. Ata - anaǵa úlkenge qyzmet etip, ákeńniń eńbegin, anańnyń aq sútin óteý — bizdiń boryshymyz. Ata — ana — otbasynyń negizgi dińgegi, bastapqy dánekeri. Bala ákeden aqyl, anadan meıirim alady. Áke týraly aıtsaq, áke otbasynyń asyraýshysy, qamqorshysy. Ana — otbasynyń uıtqysy, jylýy, shýaǵy.
Kelesi kezeńimiz «Ashyq mıkrofon» dep atalady. Bul kezeńde oqýshylar sizderge otbasy týraly birneshe suraqtar qoıylady. Oılaryńyzdy ashyq, erkin aıtýlaryńyz suralady.
Suraqtar:
1. Otbasy degendi qalaı túsinesińder?
2. Otbasynyń basshysy kim?
3. Otbasy qandaı bolýy kerek?
4. Barlyq otbasy birdeı bolady dep oılaısyńdar ma?
5. Sen qandaı otbasyn armandaısyń?
5. Óz otbasyńa kóńiliń tola ma?
7. Otbasyn nelikten jaqsy kóresińder?
Ata – analarǵa suraqtar
1. Balańyzdy, qyzyńyzdy qalaı erkeletesiz?
2. Balańyzǵa únemi kóńil bólsiz be?
3. Otbasy tárbıesine kim kóbirek kóńil bóledi?
4. Balańyzdyń qandaı jaǵymsyz, jat qylyqtardan aýlaq bolǵanyn qalar edińiz?
5. Balańyzdyń qandaı jaqsy isteri men áreketterin úlgi eter edińiz?
6. bala tárbıesi úshin otbasy jaýapkershili basym ba, álde mekteptiń jaýapkershiligi basym ba?
Beıne baıan kórsetiledi
Otbasym — meniń júregim
Otbasym — meniń tiregim
Otbasym – meniń Otanym
Tek sen dep soǵar júregim – degendeı, otbasy bolashaq urpaq boıyna adamzattyq qundylyqtardy jáne ulttyq rýhanı baılyqtaryn sińiretin tárbıe oshaǵy.
İİ kezeń Ádebı montaj
Otbasy – adam úshin eń jaqyn áleýmettik orta. Otbasy belgili dástúrlerdiń, jaǵymdy ónegelerdiń muralar men salt - dástúrlerdiń saqtaýshysy.
İİİ kezeńimiz «Meniń otbasym – meniń baılyǵym». Bul kezeńde
1 - top. Otbasymdaǵy eń syıly adam
2 - top, Otbasy jaıly sınkveın
3 - top. «Meniń baqytty januıam» taqyrybynda sýretter salyp qorǵaıdy
4 - top. Bala ár ata - ananyń bolashaǵy
Otbasy — ár bala úshin altyn besik. Bala otbasy aıasynda túlep ósedi, ońy men solyn sonda tanıdy. Ol otbasy jaǵdaıynda ómirdegi ár túrli jaǵdaılarda ózin qalaı ustaýdy, adamgershilik álippesi: kishipeıil bolý, izettilik, syılastyq, úlkendermen jáne kishilermen qandaı qarym — qatynasta bolý kerek sıaqty tájirıbe jınaqtaıdy jáne ony meńgeredi. Otbasy – ol eń jaqyn adamdardyń oshaǵy. Árqashan otbasy múshelerin syılap, qurmetteý kerek.
İÚ kezeń. «Konverttegi suraqtar»
«Biz balamyzdy tanımyz ba?» dep atalady
Bul kezeń ata — analarǵa arnalady. Ortaǵa 6 ata - anany shaqyramyz.
Qurmetti ata - analar konverttiń bireýin tańdap, ondaǵy suraqtarǵa jaýap berýlerińiz suralady.
№1
1. Balańyzdyń partalas kórshisi kim?
2. Balańyz birinshi synypqa qaı jyly bardy?
№2
1. Balańyzdyń súıikti asy ne?
2. Balańyz sporttyń qaı túrin jaqsy kóredi?
№3.
1. Balańyz qandaı tústi jaqsy kóredi?
2. Balańyzdy erkeletip qandaı sóz aıtasyz?
№4.
1. Balańyzdyń aıaq kıim ólshemi qandaı?
2. Balańyz sizdi renjitkende eń aldymen aýzyńyzǵa qandaı sóz túsedi?
№5.
1. Balańyzdyń boıynda qandaı óner bar?
2. Balańyzdyń jaǵymdy jáne jaǵymsyz qasıetterin atańyz.
Anań - kúniń júregiń,
Ákeń - ómir tiregiń.
Sen baqytty ulansyń,
Bári saǵan qýansyn.
Ájeń - asyl ardaǵyń,
Atań - dana qorǵanyń
Sen baqytty ulansyń,
Bári saǵan qýansyn.
Aǵań – qamqor asqaryń,
İniń - móldir aspanyń.
Sen baqytty ulansyń,
Bári saǵan qýansyn
Keri baılanys: «Tilek shamy».
Otbasy - ushqan uıa jylylyqtyń mekeni. Otbasy ataýynyń mánine tereń úńiler bolsaq ottyń da úlken mańyzy bar ekenin sezemiz. Sondyqtan ottyń basy, oshaǵymyzdyń tútini túzý bolý úshin, tilek aıta otyryp, jaǵaıyq
Tektiligi tereńge tamyrlanǵan qazaq halqy bala tárbıesine basa nazar aýdarǵan. Ultymyz qashan da balasynyń rýhanı jaǵynan baı bolýyna kóńil bólgen. Sábı dúnıege kelgennen bastap, onyń oıly, dene bitiminiń durys qalyptasýyna, aqyl oıynyń jetilýine nazar aýdarǵan. Kishkentaıynan bala boıyna adaldyq, ádildik, meıirimdilik, adamgershilik sıaqty bar izgi qasıetterdi sińirýde otbasynyń mańyzy zor. Qoryta kelgende mektep – januıa – qoǵam arasyndaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıtqanda ǵana ulymyz rýhty, qyzymyz ǵurypty bolmaq
Án: Merekem
Elimiz aman, jurtymyz tynysh bolsyn. Otbasylaryńyzda árqashan bereke birlik, tatýlyq ornasyn! Kelesi kezdeskeshe saý salamatta bolyńyzdar.
Taqyryby: «Otbasym – kúnshýaǵym»
Maqsaty: Oqýshylardyń otbasy týraly túsinikterin keńeıtý. Óz januıasy týraly áńgimeleýge úıretý. Oqýshylardy uıymshyldyqqa, jaýapkershilikke, óz oıyn jetkize bilýge tárbıeleý.
Túri: Oı bólisý.
Ádisi: Shattyq sheńberi, oı qozǵaý, «Ashyq mıkrofon», toptyq jumys, «Konverttegi suraqtar», pikir almasý.
Kórnekiligi: Mýltımedıa, prezentasıa, beınebaıan: «Otbasy qundylyǵy», sharlar, gúlder.
Júrgizýshi: Qurmetti ustazdar, ata - analar, oqýshylar 4 «V» synybynyń uıymdastyrýymen ótkeli otyrǵan «Otbasym – kúnshýaǵym» atty ashyq tárbıe saǵatymyzǵa qosh keldińizder.
İ. Shattyq sheńberi.
- Balalar, biz búgin keremet bir ǵajaıyp álem týraly áńgimelesemiz. Qalaı oılaısyzdar, ol álem qandaı álem bolýy múmkin? Qane oılap kórińdershi. Ol bir ózi kishkentaı ǵana shaǵyn memleket.
Jaýap: «Meniń januıam»,«Otbasy».
- Ol memleket qandaı bolýy múmkin?
Jaýap: Baqytty, tatý, ónerli, úlgili.
Otbasy — adam balasynyń túp qazyǵy, altyn uıasy. Adam balasy shyr etip dúnıe esigin ashqannan bastap sol ortanyń ystyq - sýyǵyna beıimdelip, yqpalyna kónip, osynda er jetedi. Otbasynyń eki tiregi — álpeshtegen áke men aıalaǵan ana. Ata - anaǵa úlkenge qyzmet etip, ákeńniń eńbegin, anańnyń aq sútin óteý — bizdiń boryshymyz. Ata — ana — otbasynyń negizgi dińgegi, bastapqy dánekeri. Bala ákeden aqyl, anadan meıirim alady. Áke týraly aıtsaq, áke otbasynyń asyraýshysy, qamqorshysy. Ana — otbasynyń uıtqysy, jylýy, shýaǵy.
Kelesi kezeńimiz «Ashyq mıkrofon» dep atalady. Bul kezeńde oqýshylar sizderge otbasy týraly birneshe suraqtar qoıylady. Oılaryńyzdy ashyq, erkin aıtýlaryńyz suralady.
Suraqtar:
1. Otbasy degendi qalaı túsinesińder?
2. Otbasynyń basshysy kim?
3. Otbasy qandaı bolýy kerek?
4. Barlyq otbasy birdeı bolady dep oılaısyńdar ma?
5. Sen qandaı otbasyn armandaısyń?
5. Óz otbasyńa kóńiliń tola ma?
7. Otbasyn nelikten jaqsy kóresińder?
Ata – analarǵa suraqtar
1. Balańyzdy, qyzyńyzdy qalaı erkeletesiz?
2. Balańyzǵa únemi kóńil bólsiz be?
3. Otbasy tárbıesine kim kóbirek kóńil bóledi?
4. Balańyzdyń qandaı jaǵymsyz, jat qylyqtardan aýlaq bolǵanyn qalar edińiz?
5. Balańyzdyń qandaı jaqsy isteri men áreketterin úlgi eter edińiz?
6. bala tárbıesi úshin otbasy jaýapkershili basym ba, álde mekteptiń jaýapkershiligi basym ba?
Beıne baıan kórsetiledi
Otbasym — meniń júregim
Otbasym — meniń tiregim
Otbasym – meniń Otanym
Tek sen dep soǵar júregim – degendeı, otbasy bolashaq urpaq boıyna adamzattyq qundylyqtardy jáne ulttyq rýhanı baılyqtaryn sińiretin tárbıe oshaǵy.
İİ kezeń Ádebı montaj
Otbasy – adam úshin eń jaqyn áleýmettik orta. Otbasy belgili dástúrlerdiń, jaǵymdy ónegelerdiń muralar men salt - dástúrlerdiń saqtaýshysy.
İİİ kezeńimiz «Meniń otbasym – meniń baılyǵym». Bul kezeńde
1 - top. Otbasymdaǵy eń syıly adam
2 - top, Otbasy jaıly sınkveın
3 - top. «Meniń baqytty januıam» taqyrybynda sýretter salyp qorǵaıdy
4 - top. Bala ár ata - ananyń bolashaǵy
Otbasy — ár bala úshin altyn besik. Bala otbasy aıasynda túlep ósedi, ońy men solyn sonda tanıdy. Ol otbasy jaǵdaıynda ómirdegi ár túrli jaǵdaılarda ózin qalaı ustaýdy, adamgershilik álippesi: kishipeıil bolý, izettilik, syılastyq, úlkendermen jáne kishilermen qandaı qarym — qatynasta bolý kerek sıaqty tájirıbe jınaqtaıdy jáne ony meńgeredi. Otbasy – ol eń jaqyn adamdardyń oshaǵy. Árqashan otbasy múshelerin syılap, qurmetteý kerek.
İÚ kezeń. «Konverttegi suraqtar»
«Biz balamyzdy tanımyz ba?» dep atalady
Bul kezeń ata — analarǵa arnalady. Ortaǵa 6 ata - anany shaqyramyz.
Qurmetti ata - analar konverttiń bireýin tańdap, ondaǵy suraqtarǵa jaýap berýlerińiz suralady.
№1
1. Balańyzdyń partalas kórshisi kim?
2. Balańyz birinshi synypqa qaı jyly bardy?
№2
1. Balańyzdyń súıikti asy ne?
2. Balańyz sporttyń qaı túrin jaqsy kóredi?
№3.
1. Balańyz qandaı tústi jaqsy kóredi?
2. Balańyzdy erkeletip qandaı sóz aıtasyz?
№4.
1. Balańyzdyń aıaq kıim ólshemi qandaı?
2. Balańyz sizdi renjitkende eń aldymen aýzyńyzǵa qandaı sóz túsedi?
№5.
1. Balańyzdyń boıynda qandaı óner bar?
2. Balańyzdyń jaǵymdy jáne jaǵymsyz qasıetterin atańyz.
Anań - kúniń júregiń,
Ákeń - ómir tiregiń.
Sen baqytty ulansyń,
Bári saǵan qýansyn.
Ájeń - asyl ardaǵyń,
Atań - dana qorǵanyń
Sen baqytty ulansyń,
Bári saǵan qýansyn.
Aǵań – qamqor asqaryń,
İniń - móldir aspanyń.
Sen baqytty ulansyń,
Bári saǵan qýansyn
Keri baılanys: «Tilek shamy».
Otbasy - ushqan uıa jylylyqtyń mekeni. Otbasy ataýynyń mánine tereń úńiler bolsaq ottyń da úlken mańyzy bar ekenin sezemiz. Sondyqtan ottyń basy, oshaǵymyzdyń tútini túzý bolý úshin, tilek aıta otyryp, jaǵaıyq
Tektiligi tereńge tamyrlanǵan qazaq halqy bala tárbıesine basa nazar aýdarǵan. Ultymyz qashan da balasynyń rýhanı jaǵynan baı bolýyna kóńil bólgen. Sábı dúnıege kelgennen bastap, onyń oıly, dene bitiminiń durys qalyptasýyna, aqyl oıynyń jetilýine nazar aýdarǵan. Kishkentaıynan bala boıyna adaldyq, ádildik, meıirimdilik, adamgershilik sıaqty bar izgi qasıetterdi sińirýde otbasynyń mańyzy zor. Qoryta kelgende mektep – januıa – qoǵam arasyndaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıtqanda ǵana ulymyz rýhty, qyzymyz ǵurypty bolmaq
Án: Merekem
Elimiz aman, jurtymyz tynysh bolsyn. Otbasylaryńyzda árqashan bereke birlik, tatýlyq ornasyn! Kelesi kezdeskeshe saý salamatta bolyńyzdar.
You Might Also Like
-
Uzaq merzimdi jospar bólimi:5. 2A Zattar jáne materıaldarMektep: Kúni:Muǵalimniń aty - jóniSynyp: 5Pán: JaratylystanýQatysqandar:Qatyspaǵandar sany: Sabaq taqyrybyTaza zattar jáne qospalarOsy sabaq...
-
Merzimi 31. 01. 2020jÓtkiziletin orny:Mektep kitaphanasyTaqyrypQysqa merzimdi jospardy qurýǵa ádistemelik kómekMaqsaty Qysqa merzimdi jospardy qurýdyń joldaryn, qoldanatyn ádis - tásilderdi paıdala...
