Qarasý Ózenge aıtty: «Ǵajap munyń!
Mezgiliń bar ma, sirá, tabar tynym?
Tasısyń birde keme, birde saldar,
Qaıyqtyń esebi joq sansyz myńyn.
Sýyńda kúndiz-túni tynyshtyq joq,
Qalaısha sharshamaısyń, jaryqtyǵym?
Beınetim meniń eger sendeı bolsa,
Bir kún de tózbes edim, naq bul shynym.
Baıqasam salystyryp saǵan qarap,
Raqat, ujmaq meniń kórgen kúnim.

Ol ras, sendeı ataq-dabysym joq,
Aıbyndy buıralanǵan aǵysym joq.
Planda oryndy da kóp almaımyn,
Qaǵazǵa syımaı turqym, onsha uzyn bop.

Sonda da mendeı raqat kórmek qaıda!
Beıne bir mamyq tósek túbim maıda.
Jumys joq, ýaıym joq men bir hanym,
Saldyryp belden tósek, jatqan jaıǵa.

Esepsiz raqatym, beınetim kem,
Dermisiń kórgen kúniń menimen teń?
Ústimnen kemeler men saldar túgil,
Jel qaıyq, tym bolmasa, júre me eken?
Túsedi japyraqtar keıde ǵana,
Aıynda eki-úsh ret kóp bolsa eń.

Mazamdy jel de almaıdy tómen oıda,
Qozǵalmaı uıqyly-oıaý jatqan boıǵa.
Osynsha áýre bolyp júrgenińe,
Qalamyn ǵajaptanyp qıal-oıǵa.

Sol shaqta Ózen aıtty: «Toqta, nadan!
Sózińdi shyǵyn qylma joqqa, nadan!
İsimdi áýreshilik, paıdasyz dep,
Bilmeseń, qur ótirik soqpa, nadan!
Aǵynmen sý zoraıar degen qaıda?
Mundaı sóz habaryńda joq pa, nadan?

Zoraıyp boldym ózen aqqanymmen,
Sendeı bop tekke qarap jatpadym men.
Toltyryp saı-salany jylda sýǵa,
Keltirdim kópke paıda tapqanymmen.
Jaıylsa jer júzine dabys-dańqym,
Ony da qarap jatyp tappadym men.

Boıymmen osy aqqan almaı damyl,
Aǵarmyn áli de bolsa neshe júz jyl.
Sýalyp oǵan deıin jatqan seniń,
Dúnıede atyń qalmas, sýyń túgil».

Aıttyrǵan perishte me, ıakı jyn ba,
Áıteýir Ózen sózi shyqty shynǵa.
Sol aqqan qalybynan jańylmastan,
Júzderden asyp alyp, ketti myńǵa.
Sýalyp, qoqym tosyp, baldyr basyp,
Qarasý qurı berdi jyldan jylǵa.
Sarqylyp on jyl bolmaı, dymy bitip,
Sý degen joǵaldy aty aqyrynda.

Mysaly úlken Ózen tynbaı aqqan –
Halyqtar mıhnat shegip, raqat tapqan.
Jetisip ǵylym, óner barshasyna,
Tolyp tur qanasyna qonǵan baqtan.
Meńzeımin Qarasýdy, qazaq, saǵan,
Talpynbaı talap oılap, qarap jatqan.
Barady qatar jurttyń bári ozyp,
İlgeri jyljymaısyń jalǵyz attam.
Oıanyp, jan-jaǵyńa sal kózińdi,
Túbińe jetpeı qalmas qamsyz jatqan.
Ótkizip ýaqytty, ókinersiń –
Báleden, basqa kelmeı, deımin saqtan.

Qazaǵym, sal qulaǵyń naqylyma,
Túsinip aıtqan dostyq aqylyma.
Sóz emes erikkende ermek etken,
Aıtamyn janym ashyp jaqynyma.
Qozǵalmaı bul kúıińmen jata berseń,
Bolarsyń Qarasýdaı aqyrynda.

Ahmet Baıtursynuly

---