Ózińdi - óziń tanysań – istiń basy
Taqyryby: «Ózińdi - óziń tanysań – istiń basy»
Maqsaty: Adamgershilik qasıetterge tárbıeleý, ony kúndelikti ómirde qoldanýdy ádetke aınaldyrýǵa.
Kórnekiligi: marker, aq qaǵazdar.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý
İİ. Kirispe
Bólmedegi oryndyqtardy dóńgelete qoıyp, oqýshylarǵa arnalǵan tústi qaǵazdar taratylady. Oqýshylar sabaqtyń maqsatymen, erejelerimen tanystyrady.
Dál búgingi kúni biz bárimiz bilimdi bolyp, bıikke kóterilip ortamyzǵa jaǵymdy daqtarymyzben kórinýge tyrysamyz, úlken jetistikterge qol jetkizýge umtylamyz. Ol adam eń aldymen, ózi nege qabiletti, ózinde jaqsy ne bar sony túsinip alý kerek. Jaqsylyq pen jamandyqty aıyra bilý kerek, óziniń bar qabiletterin jetildirip jáne ózindegi kemshilikterin túzete bilýge tıis.
İİİ. Negizgi bólim
1 - jattyǵý.
«Bir kúngi tanysyna, qyryq kún sálem» degendeı, biz búgin bir - birimizben dástúrden tys amandasýdan túrlerin kórseteıik.
1. bir - biriniń alaqanyn ustap, komplıment aıtý.
- sálemdesý kezinde qandaı sezimde boldyń?
- otbasy múshelerimen qalaı sálemdesesiń?
2 - jattyǵý. «Jaqsy men jaman qasıetter»
Kez kelgen nárseniń oń, teris tustary bolady. Jaǵymsyz qasıetter arqyly jaqsy qasıetterdi baǵalaımyz. Bireýdiń boıyndaǵy qasıetterin aıtý úshin adam áýeli ózin taný kerek. Sondyqtan paraqty ekige bólip óz boıyńyzdaǵy jaǵymdy, jaǵymsyz qasıetterińizdi jazý kerek.
- Qaı qasıetterińiz basym? Nege?
- Minez týraly maqal – mátel aıtý.
İÚ. «Ózińdi bilesiń be?» psıhologıalyq test.
Bul psıhologıalyq test sizderdiń jańa ǵana ózderińiz týraly bergen oılaryńyzdyń durys, burystyǵyn anyqtaý maqsatynda alynady. Adam qatty tolqyǵanda mıdyń jetekshi bóligi oryn aýystyryp, ózgeriske túsýi múmkin ekendigin eskergen jón. Árbir nusqaýdan keıin oń men sol qoldyń jetekshi bolyp tabylatyny anyqtalady. Oń qolǵa «O», sol qolǵa «S» belgilerin qoıyp ózderińizge tán formýlalardy anyqtap alasyz. Ár formýla boıynsha jeke - jeke oqylyp beriledi.
Nusqaý:
1. Qolyńnyń saýsaqtaryn aıqastyr, siz bir saýsaqtyń udaıy ústinde turatynyn ańǵarasyz.(oń nemese sol).
«oń saýsaq - analıtıkalyq oılaýy basym. Sol saýsaq – tym áserlegish, oılaýy basym»
2. bir nysanany tańdap, ony qaryndash nemese qalammen kózdep kór.
«oń kóz – seniń mineziń birbetkeı tabandy. Sol kóz – minezi jumsaq jáne kóngish»
3. Qoldaryńdy keýde tustaryńdy aıqastyryńdar.
«oń qol ústinde tursa – sen qarapaıym aqkóńilsiń, sol qol ústinde tursa – nazdy»
4. qolyńdy shapalaqta.
«oń qol yńǵaıly bolsa – saǵan batyldyq tán. Sol qol yńǵaıly bolsa – sen sheshim qabyldar aldynda jıi qobaljısyń»
Árbir nusqaýdan keıin oń, sol qoldyń jetekshi bolyp tabylatynyn bildińiz.
Ú. Sıtýasıalyq suraqtar
Berilgen suraqtarǵa rolge oınaýǵa nemese óz pikirin ortaǵa salýǵa bolady.
Úİ. Qorytyndy.
Qyzylorda oblysy, Aral aýdany
J. Ábdirashov atyndaǵy№62 mektep – lıseıdiń
bastaýysh synyp muǵalimi: Erǵazıeva Ásıa Amangeldiqyzy
Maqsaty: Adamgershilik qasıetterge tárbıeleý, ony kúndelikti ómirde qoldanýdy ádetke aınaldyrýǵa.
Kórnekiligi: marker, aq qaǵazdar.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý
İİ. Kirispe
Bólmedegi oryndyqtardy dóńgelete qoıyp, oqýshylarǵa arnalǵan tústi qaǵazdar taratylady. Oqýshylar sabaqtyń maqsatymen, erejelerimen tanystyrady.
Dál búgingi kúni biz bárimiz bilimdi bolyp, bıikke kóterilip ortamyzǵa jaǵymdy daqtarymyzben kórinýge tyrysamyz, úlken jetistikterge qol jetkizýge umtylamyz. Ol adam eń aldymen, ózi nege qabiletti, ózinde jaqsy ne bar sony túsinip alý kerek. Jaqsylyq pen jamandyqty aıyra bilý kerek, óziniń bar qabiletterin jetildirip jáne ózindegi kemshilikterin túzete bilýge tıis.
İİİ. Negizgi bólim
1 - jattyǵý.
«Bir kúngi tanysyna, qyryq kún sálem» degendeı, biz búgin bir - birimizben dástúrden tys amandasýdan túrlerin kórseteıik.
1. bir - biriniń alaqanyn ustap, komplıment aıtý.
- sálemdesý kezinde qandaı sezimde boldyń?
- otbasy múshelerimen qalaı sálemdesesiń?
2 - jattyǵý. «Jaqsy men jaman qasıetter»
Kez kelgen nárseniń oń, teris tustary bolady. Jaǵymsyz qasıetter arqyly jaqsy qasıetterdi baǵalaımyz. Bireýdiń boıyndaǵy qasıetterin aıtý úshin adam áýeli ózin taný kerek. Sondyqtan paraqty ekige bólip óz boıyńyzdaǵy jaǵymdy, jaǵymsyz qasıetterińizdi jazý kerek.
- Qaı qasıetterińiz basym? Nege?
- Minez týraly maqal – mátel aıtý.
İÚ. «Ózińdi bilesiń be?» psıhologıalyq test.
Bul psıhologıalyq test sizderdiń jańa ǵana ózderińiz týraly bergen oılaryńyzdyń durys, burystyǵyn anyqtaý maqsatynda alynady. Adam qatty tolqyǵanda mıdyń jetekshi bóligi oryn aýystyryp, ózgeriske túsýi múmkin ekendigin eskergen jón. Árbir nusqaýdan keıin oń men sol qoldyń jetekshi bolyp tabylatyny anyqtalady. Oń qolǵa «O», sol qolǵa «S» belgilerin qoıyp ózderińizge tán formýlalardy anyqtap alasyz. Ár formýla boıynsha jeke - jeke oqylyp beriledi.
Nusqaý:
1. Qolyńnyń saýsaqtaryn aıqastyr, siz bir saýsaqtyń udaıy ústinde turatynyn ańǵarasyz.(oń nemese sol).
«oń saýsaq - analıtıkalyq oılaýy basym. Sol saýsaq – tym áserlegish, oılaýy basym»
2. bir nysanany tańdap, ony qaryndash nemese qalammen kózdep kór.
«oń kóz – seniń mineziń birbetkeı tabandy. Sol kóz – minezi jumsaq jáne kóngish»
3. Qoldaryńdy keýde tustaryńdy aıqastyryńdar.
«oń qol ústinde tursa – sen qarapaıym aqkóńilsiń, sol qol ústinde tursa – nazdy»
4. qolyńdy shapalaqta.
«oń qol yńǵaıly bolsa – saǵan batyldyq tán. Sol qol yńǵaıly bolsa – sen sheshim qabyldar aldynda jıi qobaljısyń»
Árbir nusqaýdan keıin oń, sol qoldyń jetekshi bolyp tabylatynyn bildińiz.
Ú. Sıtýasıalyq suraqtar
Berilgen suraqtarǵa rolge oınaýǵa nemese óz pikirin ortaǵa salýǵa bolady.
Úİ. Qorytyndy.
Qyzylorda oblysy, Aral aýdany
J. Ábdirashov atyndaǵy№62 mektep – lıseıdiń
bastaýysh synyp muǵalimi: Erǵazıeva Ásıa Amangeldiqyzy
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Zattyń synyn bildiretin sózder. «Tartý».
