InfoHub Logo

Bireý yńyrsyǵandaı ma?

Shyrt uıqyda jatqan Amantaı selk etip oıanyp ketti. Kózin ashsa, úıdiń ishi tas qarańǵy. Áýeli túk túsingen joq. Manaýrap, uıqyly-oıaý jatty da qoıdy. Ádette, oń qol jaqta alaqandaı tereze bolýshy edi. Túnde sol terezeden bozaryp bolmashy jaryq bilinip turatyn. Endi bozamyqtanǵan jaryq ta joq, tereze de joq. Jym-jylas. Bireý terezeni tas qyp bitep ketken sıaqty, synyq súıem syzat bilinbeıdi.

Oıyna álgi bir yńyrsyq ún oraldy. Qulaq tósep, biraýyq tyń tyńdap edi, qaıtyp estilmedi. Bunyń oıanǵanyn sezip qalǵandaı, yńyrsýyn sap tıypty. Álde túsi me? Áı, biraq, túske uqsamaıdy, osy jańa ǵana qulaq túpten ap-anyq estilmep pe edi. Iá, bireý yńyrsydy ǵoı.

Dybys shyqqan jaqqa qaraı batylsyz qol sozyp edi, alaqany jup-jumyr jalańash keýdege tıdi. Qasynda, bir kórpe astynda tula boıy qorǵasyndaı balqyp Mádemi jatyr. Túkti de sezer emes, dem alysy bilinbeı alańsyz uıqyǵa ketken. Amantaı qyzdyń yp-ystyq keýdesinen qolyn alǵysy kelmedi. Keýdesiniń typ-tyǵyz ekenin kózi kórmese de, alaqany sezip jatyr. Uıqy shaıdaı ashyldy. Tátti bir qumarlyq alpys eki tamyrǵa jaıylyp, aldy-artyna qaratpaı dýyldatyp ala jónelsin. Tompıyp uıqy qushaǵynda jatqan Mádemige qaraı aýdarylyp túsip, jup-jumyr qos anarǵa tumsyq taqap edi, sút ıisi burqyrap qoıa berdi.

Ózin bireý qoıarda-qoımaı baýyryna qaraı ıkemdep áketip bara jatqasyn qyz da shoshyp oıanyp, qapelimde qaıda jatqanyn, kimmen jatqanyn uqpaı, kóńili úrkip, jastyqtan basyn julyp aldy. Sonysyna biraq ózi uıalyp, jigit qushaǵyna qulap tústi. Birin biri jańa kórgendeı keneshe qadalyp uzaq súıisti. Aqyry ańsaryna jetip tynǵan olar, basy ketken jaqqa aıaǵy ketip, uıyqtap bara jatyr eken.

...Taǵy da sol yńyrsyǵan daýys.

Áne, endi tipti ap-anyq estildi. Qatty jábir kórgen, soǵan jany kúıgen adamnyń kúrsinisi. Báseńsir emes, qaıta bunyń júıkesin qasaqana juqarta túskisi kelgendeı údep barady. Tap irge tusta, álde aıaq jaqta ma eken...

Amantaı basyn shalt kóterip, tyń tyńdaı qalyp edi, álgi bir yńyrsyq daýys pyshaq keskendeı sap tıyla qaldy. Endi ol moıny talǵansha, jastyqtan kóterip alǵan basyn tómen túsirgen joq. Biraq, yńyrsyq daýys qaıtyp estilmedi. «Qoı bul tús boldy, — dep oılady ol kórpeni keýdesine qaraı tartyp jatyp. — Biraq, bir nárse túske qaıta-qaıta ene bergeni nesi eken?» Mádemige qaraı qolyn sozyp edi, alaqanyn qyzdyń jup-jumyr anary qaryp tústi. Ol bul joly shoshyp oıanǵan joq, uıqyly-oıaý byldyrlap, jalańash bilegin sozyp, jigit baýyryna ózi kirip bara jatyr.

...Kirpigi kirpigine aıqasqany sol eken, álgi bir yńyrsyǵan únniń taǵy da estilgeni. Qudaı-aý! Kózi uıqyda, kóńili oıaý Amantaı birese tym alys, qyr astynan talyp jetken, birese jaqynnan, dál irgeden ap-anyq estilgen mazasyz únge eriksiz qulaq túrip, qımylsyz qaldy. Yńyrsyq ún osymen úshinshi ret estilgenin sanasy sezip jatyr. Astapyralla, álgi bir kezde baıqamapty, yńyrsyp jatqan basqa emes, áıel adam. Qyzdyń daýysy. Áne, taǵy da estildi. Qatynsyraǵan áńgúdik bireý o beısharany erkinen tys uıpalap, apyryp-japyryp bara jatqan sıaqty. Baıǵus qyz bulqynyp, qarsylasýǵa da dármeni joqtaı. Qolynan bar kelgeni, keýdesin ezip-janshyǵan nemeniń qorlyǵyna shydamaı, yńyrsı berý ǵana. Sony óz qulaǵymen ap-anyq estip jatqan Amantaıdyń da, qudanyń qudireti, tili baılanyp qalypty. Tyrp eterge qaýqary joq. Tula boıyn sýyq ter jýdy. Al, álgi bir beıshara qyz... Jańaǵy yńyrsý yńyrsý ma, ol endi býlyǵyp jylaı bastady. Ózine de, ómirine de razy emes bireý. Kókiregi tolǵan ókinish. Qyjyl men kúıinishten júregi qaraıǵan bir muńlyq.

Adamdy ári-sári etip qoıǵan nemene bul, tús pe, óń be? Nege jylaıdy? Ne kórindi oǵan? Ol ol-aý, bunyki ne? Júregi qysylyp, basy aınaldy. Býyn-býynnan ál ketken, keýdesin kóterýge zar bop, súlelep jatyr. Shybyn jany keýdesinde emes sıaqty, ıá, ózi de birtúrli ólikke uqsap bara ma qalaı, boıynda túk kúsh joq. Álgi bir tunshyǵyp jylaǵan qyz... beıshara-aı, ókpesi óshti-aý!

Ózin ózi uzaq qınap tiliniń ushyn áreń qozǵady. «Pismillá» deýge shamasy keldi sosyn. Sol-aq eken, tars jumǵan kózi ashylyp ketti. Sol-aq eken, beıshara qyz, jany jaı tapqandaı, kenet tym-tyrys bola qaldy. Bunyń kóz janarynda ystyq jas irkilip tur.

Bozaryp tań atyp qalǵan eken. Bólme ishinde qarańǵylyq seıile bastapty. Qasynda beri qarap, qyrymen jatqan qyz músini baıqalady. Bul joly Amantaı ol jaqqa qol sozǵan joq. Tósekten sypyrylyp tústi de, aıaǵyn súırete basyp, qýyqtaı dálizge bet aldy. Qulaǵynda tunshyǵa jylaǵan qyz daýysy.

***

Azanǵy sháıin apyl-ǵupyl ishken Amantaı jumysqa asyǵys attanyp ketti. Mádemi alǵashqy túnniń baldaı tátti lázzatyn birge tatqan jigitti kózben uzatyp salyp, qýana kúlimsirep tur. Ol tezirek kesh tússe eken, Amantaı jumystan tezirek oralsa eken dep tiledi. Amantaıdyń da oıy sol. Biraq, búgin Kúnniń tas tóbede tapjylmaı turyp alǵanyn jalǵyz Mádemi ǵana ańǵarǵan shyǵar. Ýaqyt tusaýly attaı kibirtiktep, jyljymaı qoıǵasyn, bilek sybanyp aıadaı bólmeni jınaýǵa kiristi. Esik-terezeni sabyndy sýmen ysqylap jýyp edi, kirden arylǵan áınekten ishke shýaq quıyldy. Qara qotyrlanǵan eden de burynǵy sarǵysh boıaýyn tapty. Qýys-qýysta shań bógip tur eken, sypyrǵysh ushyna, tuqymy qurysyn, ne nárseniń bári iligip jatyr. “Tfý, kápirler, shoshqalar, jıirkenbeı qalaı turǵan?” dep burynǵy turǵyndarǵa keıip, murnyn tyrjıtty. Tek aıaǵynyń astyna oryndyq qoıyp, tóbedegi lústraǵa qansha sozsa da, qolyn jetkize almady. Sonan soń “kúıeýimniń aldynan dámdi ǵyp tamaq pisirip qoıaıyn” dep kúlimsireı kúbirlep, asqanaǵa tartty. Osylaı deý janyna jaǵyp, kóńiline unap barady. “Qyzyq, — dep jymyń ete qaldy sosyn, — keshe ol basqa adam edi, endi - kúıeýim”.

Amantaı tabaldyryqtan attaı bere qýyqtaı úıde janǵa jaıly shattyq ornaı qalǵanyn sezip, et júregi eljirep sala berdi. Qalanyń qarbalasqan tirligin kótere almaı shıyrshyqtalǵan júıkeńdi áp-sátte jaıma-shýaqtandyra qoıatyn dál mynadaı baqytty buryn-sońdy bastan keship kórgen emes. Buny ár keshte qańyraǵan bos bólme sup-sýyq bop, aıazdaı qaryp qarsy alýshy edi. Sonda orys qojaıynnyń adyra qalǵyr eski saraıynan bezip ketkisi keletin. Biraq, qaıda barady? Buǵan pana bola qoıatyn bireý bar ma eken osy qalada? Joq qoı, joq! İrgege taqaý qoıylǵan ústel ústinde, qashan kórseń, qatyp-semgen, kógergen as qaldyqtary atkópir bolady da jatady. Bireýdiń jaman kepesin ýdaı aqshaǵa jaldap alýyn bul jaldap alǵanmen, bar raqat kórtyshqan men qara shybyndiki. Tósegi toraı aýnaǵannan jaman, ómiri jınalǵan emes. Jınalsa, aıyna-jylyna, onda da páter aýystyrǵanda ǵana.

Almatyǵa kelgenine, mine, úsh jyl. Osy úsh jylda bul ózi qazan kóterip, as pisirip pe deseńshi. Úıden ystyq as ishpeýge óziniń de eti ólip ketken. Al, búgin... bári basqasha. Asqana jaqtan aıryqsha bir hosh ıis burqyrap, janǵa jaıly jyly lep esip qoıa berdi. Ózi jap-jas, ózi súp-súıkimdi áıel zaty yp-ystyq qushaǵyn jaıyp kep, moıynǵa asylyp, qýana qarsy alyp jatqany mynaý.

Kelinshegin lyp etkizip, jep-jeńil kóterip aldy. Túımesin aǵytyp, qos óńirin aıqara ashyp jibergende keýdesine bultıyp bitken qos anar jarq etip kórinip, kózin qaryqtyrdy.

— Jap-jaryq qoı. — Mádeminiń daýysy byldyrlaǵan sábıdiń ýili sıaqtanyp estildi. — Perde... perdeni japshy.

Amantaı qazir tipti tilalǵysh balanyń naq ózi. Júgirip baryp perdege jarmasty. Qasyn kerip, kózin jumǵan kelinshek qaıdan bilip qoıǵanyn qaıdam, “ı-ı, qarańǵy emes qoı” dep erkeleı til qatty.

— Uıalasyń ba?

— Uıalam. Uıat qoı. Qaramashy.

— Qaramaımyn. Mine, men de jumdym kózimdi.

Mádemi jigit salmaǵyn sezingen saıyn, ón boıyn ot keýlep bara jatqanyn ańǵardy.

***

Tas bop, qatyp uıyqtap qalǵan eken, yńyrsyp jylaǵan daýys qulaqqa taǵy da túrpideı tıgeni. Bólme ishi búgin de qap-qarańǵy. Elegizip qulaq túrdi. Tym-tyrys. Saǵattyń álsiz tyrsyly ǵana talyp jetip tur. Álgi bir jylaǵan... Iá, ıá, osy jańa ǵana óz qulaǵymen ap-anyq estidi ǵoı. Oıanyp ketkeni de sonan emes pe? Endi nege tıyla qaldy? Nege? Álde qulaǵy ma shýlaǵan? “Osy úıde bir pále bar, — dep oılady bir mezet. — Jyn-shaıtan bar”. Mańdaıdan sup-sýyq ter burq ete qaldy. Saýsaqtary arbıǵan qorqynyshty bir qubyjyq ebedeısiz qımyldap, tósek ústine tóbeden tónip kelgendeı. Tónip kep ekinshi tún búıirin qyzdyryp jatqan jas kelinshekti áı-sháı joq, qoınynan sýyryp áketpek sıaqty. “Pismillá, pismillá! Ket! Ket, páleket!” Demniń arasynda sanasyna uıalap úlgergen úreıden áreń aıyqty. Basy qańǵyryp, dál keshegideı búgin de uıqy qashty. “Álde, qabyrǵalas kórshi áıel me jylaǵan? Álde, álde... uıqysyrap jatqan Mádemi bolmaǵaı!”

* * *

Osy bir úlken qalaǵa tuıaq iliktirgen soń ár istiń basyn bir shalyp júrip, beldi bir mekeme bastyǵyn tasıtyn shopyrlyqqa áreń qol jetkizip edi. Mazasyz jumys eken. Tańnyń atysy, kúnniń batysy ómiri taýsylyp bitpeıtin sart-surt júris. Bastyq ta tynym tappas beımaza bireý. Birese ana mekeme, birese myna mekeme... qudaı ony da zyr qaqtyryp, tabanyn jerge tıgizbeı qoıǵan. Ol tynysh tappaǵan soń, jazǵan qulda damyl bar ma? Sonan qashan ińir túskenshe taǵy sol alashapqyn sart-surt júris. Úıge kirpigi qımyldap, súlelep jetedi. Keshki as-sýyn isher-ishpesten tósekke súre qulaıdy.

Sondaı bir tún ǵoı, qarańǵy kóshemen júıtkip kele jatqan-tuǵyn. Kenet janushyrǵan bireý kóshege júgire shyqqany. Bul tejegishti basyp úlgerdi me, úlgermedi me, bilmeıdi, álgi bireýdi qaǵyp kettim be degen úreıden tula boıy shymyrlap, jýyq arada ózine ózi kele alǵan joq. Al, anaý bas salyp esikke jarmasty. Kózdi ashyp-jumǵansha lyp etip janyna otyra ketti de:

— Aǵaı, júrińiz... júrip ketińiz-shi! — dep zar eńirep, jylap qoıa bergeni. Qarasa... sumdyq-aı, bireý degeni boıjetken qyz. Anadan jańa týǵandaı tyr jalańash. — Júrińiz, aǵaı, júrip ketińiz, aǵaı. Aǵa-taı... Qutqara kórińiz...— Buny qos qoldap julmalaı bastady. Amantaı qaıterin bilmeı, abdyrap qalsyn. Kim mynaý? Jyn ba, peri me? Tek, kóshege soıtaldaı-soıtaldaı eki jigit alaqtap júgire shyqqanda ǵana, bul aradan tez ketip qalý keregin uqqan. Máshıne ornynan ytyryla qozǵaldy.

Anaý eki jigit jalma-jan taksı ustaı salyp, sońynan tura qýýy múmkin-aý. Qarańǵy kóshemen aǵyzyp kele jatyp, qapelimde muz jutyp jibergendeı ishi qaltyrap ketti. Jetip alsa, ońdyrmasy anyq. Myna qyz nege tyrdaı jalańash? Bastyń pálege qalǵany osy shyǵar?

Úlken jolǵa túsken soń qasynda búrisip otyrǵan qyzdyń bas-aıaǵyna kóz júgirtip ótti. Ol botalaǵan kóz-janaryn keńirek ashyp, buny jańa kórip turǵandaı úrkip qarady da, nazaryn tómen alyp qashty. Qolyn keýdesinen aıyrmaı qalaı jasyrsa da, qulyn múshesi aǵarańdap, kózdiń suǵyn sýyryp barady. Amantaı arqalyqqa asyp qoıǵan kástómin qyzdyń aldyna tastap jatyp:

— Kimsiń? Ne boldy saǵan? — dedi.

— Ja-jańaǵy ji-jigitter... haıýandar... ó-ó...

Jalańash ıyǵy dir-dir etip, tysqa jaltaqtap qaraı beredi.

— Qaıda turasyń? Úıiń qaıda?

— Úı me, úı... — Qyz sybyrlaı til qatty. — Myna túrimmen...

Birese kózine móltildep jas kep qalyp, birese qanyn ishine tarta júzi qýaryp, qaıterin bilmeı, ernin tistelep otyr. Endi baıqady, shybysh eshkideı shap-shaǵyn qyz. Shashy jalbyrap tur. Kóziniń úp-úlkenin-aı!

— “Shańyraqqa” aparasyz ba?

Beldi mekemeniń bastyǵy minip júrgen máshıne qoısyn ba, qyz turatyn aýdanǵa áp-sátte kelip qaldy.

— Aǵa, — dedi qyz jasqana sóılep. — Osy araǵa toqtańyzshy.

Toqtady.

— Anaý kók qaqpaly úı...

— Sol úı ma?

— Sol úı.

Túnniń jarymy aýyp ketkeli qashan. Tóńirek typ-tynysh. Qyz nusqaǵan úı jaqtan da tirlik nyshany baıqalmaıdy. Birin biri migirsiz qýalaǵan qos qanden ıtten ózge, kóshede qybyr etken tiri jan joq. Máshıne qaqpaǵa taqalyp toqtady da, gúrildegen motory óshe qaldy.

— Keldik.

Deýin dese de ústinde bir japyraq shúberek lypasy joq tyrdaı jalańash qyzdyń esik-terezesi tars bekitýli úıge qalaı baryp, áldeqashan jatyp qalǵan úıdegilerdi qalaı oıatatynyna aqyly jeter emes. Sheshe baıǵus masqara bolǵan qyzyn kórgen boıda esten tanyp jyǵylatyn shyǵar? Áke sorly qaıter eken? Múmkin, qyzdyń ózi jalańash jonyn jarqyratyp túse qalýǵa, kózben iship-jegen zińgitteı jigitten qysylyp otyrmasyn. Osyny oılaǵan ol, tysqa shyǵyp, kósheniń arǵy betindegi qaraýytqan talǵa qaraı bet aldy. “Ózimen ózi ońasha qalǵan soń bir jónin tabar”. Ol jaqqa nazar aýdarmaýǵa tyrysty. Tal arasynda az bógeldi me, kóp bógeldi me, bilmeıdi, qaıtyp kelse, qyz otyrǵan ornynan qozǵalmapty. Alaqanymen betin basyp, pysh-pysh jylaıdy. Keýdesin qymtaǵan kástóm tómen túsip ketken. Tip-tik qos anary dir-dir áıgilenip, ap-anyq kórinip qalyp jatyr. Qasyna kep jaıǵasa bergen bunyń kelgen-ketkenimen jumysy joqtaı. Amantaı sharasy túgesilip rólge mańdaıyn tiredi.

— Aǵam óltiredi, — dedi bir kez ıegi kemseń-kemseń etip. — Aǵam qatal.

Qyzdy qaıtip jubataryn bilmedi. Onyń búgingi tún tartqan jan azaby endi bunyń ıyǵyna aýysqandaı, eńsesi túsip ketsin. Qyz bir kez demin ishten alyp, tym-tyrys bola qalyp edi, jalańash denesi tońazyp, ıyǵy dirildeı bastapty. Kástómdi qolyna aldy da, keýdesin jaýyp, ıyǵyn qymtap qoıdy.

Kenet, ne oılaǵanyn qaıdam, Amantaı máshıneni kelgen jolǵa qaıta saldy. Qyz endi ne nársege de kóndim degendeı, keýdesine qulaǵan basyn kótermesten, búkshıip otyr.

* * *

Amantaı úıge jaıaý qaıtyp kele jatyp, qaryndasyn oıǵa aldy.

— Shyraǵym, balam, anaý jalǵyz baýyryńa kóz qyryn salyp júr. “Men de Almatyǵa baram, aǵam sıaqty men de jumys istep, aqsha tabam” dep aıtqandy qylmaı úıden bezip ketti emes pe? Onyń senen basqa senetin kimi bar Almatyda. Bir birińe qaraılasyp júrmeseńder... qaıdam, qorqamyn, — dep edi sheshesi ana joly aýylǵa barǵanda. Shesheniń sol amanaty jatsa-tursa oıynan ketpeı júr. Ózinen bes-alty jas kishiligi bar Gúlnur úıdiń sút kenjesi bolǵasyn ba, erke edi. Joǵarǵy klasqa kóshken soń taralyp ósip, súıkimdi boıjetken bop shyǵa keldi. Átteń-aı, ákeniń joqtyǵy ǵoı. Mektep bitirgen soń qurbylaryna ilesip, alysqa uzap oqı da almady. Súıeýshisi joq adamdy kim qoldaı qoısyn, myna turǵan oblys ortalyǵyndaǵy ınstıtýttyń alǵashqy synaǵynan tyrań etip qulady da, endi qaıtyp oqýǵa bettemeı qoıdy. Marqum ákesi tiri bolsa, bul endi ul bala ǵoı, qyzynyń qolyn qaıtse de bir qaraǵa iliktirer edi. Aǵa bop bunyń da qaıyry az bop tur. Keıde, sonan ba, Gúlnurdyń aldynda kináli adamdaı mojyp qalatyny bar. Anada Gúlnur úıge bir kelgende: “Ekeýmiz bir úı jaldap turaıyq, apamnyń kóńili kónship júrsin” dep edi, oǵan qıqar qyz kóndi me?

— Ýaıymdamashy, men tanys qyzdarmen birge turyp jatyrmyn ǵoı. Bárimiz bir jerde jumys isteımiz. Jumysqa jaqyn, — dep des bermedi.

— Qaı jerde turyp jatsyńdar?

— Ádiristi bilmeımin. Áıteýir ózim taýyp baram.

Gúlnur ózi bilip kelse keldi, kelmese osylaı jer sıpap qalǵanyń. Jalǵyz aǵamnyń hali neshik dep, úıge jıi-jıi kelip turýdy bilmeıdi. “Jaǵdaıyń qalaı?” dese, “Paıdet!” deı salady. Qazir ne jumys istep júr eken? Surasań: “Aqsha tabatyn jumys” deıdi jumbaqtap. Iá, saǵan, kóp bolsa, kafe-restoranda daıashy shyǵarsyń. Aýyl qyzdarynyń qalada budan basqa isteıtin jumysy bar ma eken? Al, aýyldan kelgen jigitter kóbine-kóp qurylys mańyn shıyrlaıdy. Oǵan da qol jetpese, qudaı bergen qara bazar daıyn tur. Sonda baryp arba ıteredi, júk túsiredi. Arba demekshi, sony oılasa, bunyń kókiregin áldebir qýanysh ala-bóle kernep ala jóneletini bar. Álgi bir aýyldastary sıaqty ústi-basy satpaq-satpaq bolatyn da júretin qurylysshy emes, qara bazarda myqshyńdap arba da ıtermeıdi. Kórmeımisiń, taqymda ysyldaǵan sheteldik máshıne. Taza jumys. Iá, Gúlnurdy aıtam-aý! “Aqsha tabatyn jumys deıdi. Oı, páli. Jalǵyz sheshemizdi bir ózi asyrap júrgendeı-aq. Áı, biraq... qyz bala shıraq keledi, kim bilsin, aıtqany ras bolsa ras shyǵar. İzdep kelip, tappaı ketip júrgen bolar-aý. Men sıaqty onyń da jumystan qoly bosamaıtyn shyǵar-aý. Múmkin...” Osy jańa ǵana qara qazandaı qabyna qalǵan ókpesin umytyp, qaryndasyn aıaı bastady. “Álgi bir qyz sıaqty, ony da qudaıyn umytqan qaǵynǵandar naqaq jábirlep júrmese”.

* * *

Sol kúni ómirinde alǵash ret qurqyltaı qustyń uıasyndaı úıde býy burqyrap qazan qaınady. Óz úıinde alǵash ret ystyq as ishken Amantaı qyzdyń keıbir qylyǵyn sheshesine uqsatyp, ishi jylyp sala berdi. Áne, ol bunyń tárelkesine ústemelep sorpa quıyp jatyr. Amantaı únsiz otyra bermeı, kóńilin aýlamaq bop edi, qapelimde aýzyna jóndi sóz túspedi. Áńgimeni neden bastaryn bilmeı, oıy qańtarylyp otyr. “Aǵańnyń úıine aparyp salaıyn” deı me, álde “aǵańa telefon soqsaq qaıtedi” degeni durys pa? Úıteıin dese, qudaı aıdap kelgen súıkimdi qyzdy kózi qımaıdy. Úıtpeıin dese, erteń bir pálege qalam ba dep qaımyǵady. Qaımyqpaǵanda she, osy jurt áldeqandaı qyp aýzynan sýy quryp aıta beretin alyp shahardyń sıqy mynaý bolsa. Aıaǵyńdy attap bassań bir sumdyqqa tap bop jatqanyń. Aınalań toly qaýip-qater. Adamnyń tóbe shashy tik turady. Onyń ústine keshe tún úıde qonbaı, qaıdaǵy bir tanymaıtyn bireýdiń jaman baspanasynda túnep shyqqan qaryndasyn kórgende qatal aǵasy ne ister eken? Bas salyp buny taıaqtap tastamasa de. “Ústińdegi bar kıimińdi anaý ekeýi me sypyryp alǵan?” “Qatyrdyń, esi durys adam boıjetken qyzdan súıtip te suraı ma eken? Bep-belgili nárseni...”

Ol býsynyp, terlep sala berdi. Áı, ózi de sózge shorqaq qasqa. Keıde bas joq, kóz joq túıeden túskendeı, dúńk etkizip qoıyp qalady-aý! Bu ne ádet?

— Men seniń jeńgeńe baryp keleıin.

Qyzdyń betine qarap edi, janary botalap shyǵa kelipti. Eki qolyn eki tizesinen almaǵan kúıi, basyn batylsyz shaıqady. Tyǵyryqqa tirelip, dymy quryp otyr-aý. “Endi ne isteısiń?” demekshi edi, ol da aıtylmaı ishte qamalyp qaldy.

Keshki astan soń Amantaı qaıterin bilmeı, qıpaqtap az-kem otyrdy da, ornynan atyp turyp, kóshe kezip ketti. Úıge qas-qaraıa oralsa, jaryq sónip tur.

— Aǵaı, sizge tósekti tórge salyp qoıdym, — degen qyz daýysy temir kereýet jaqtan baıaý estildi. Jaryqty jaqpastan jan-jaǵyn sıpalap baryp, tósekke kıimsheń qısaıa ketti. Kóz aldynda up-uzyn kirpigi ınelik qanatyndaı damylsyz dirildegen, súp-súıkimdi boıjetken beınesi. Qasyna barsa qaıter eken? Shoshyp ketpes pe eken? Qoı, shoshymas, shoshyp ne kórinipti? Áı, ne bolsa, o bolsyn. Nartáýekel! Osy jasqa kelgenshe áli bir qyzdyń jalańash tánine qol tıgizip kórmepti. Endi kór. Ýyljyp, qol sozym jerde jatyr ǵoı. Esik bolsa da ilýli. Jigitpisiń? Jigit bolsań tur ornyńnan! Meshel adamdaı shaljıyp jata berme! Qudaı ózi aıdap keldi emes pe? Júregiń daýalamaıdy á? Joq, nege? Endeshe bar. Birden bas salmaı, aqyryn shaıqap oıat. Áýeli túkti de túsinbeı qalar. Sonda sen onyń shashynan sıpa, aıala. Betine betińdi tıgiz. Boıyn úıret. Áp, bárekelde! Mine, jigit! Sosyn, kóre qal, ol saǵan ózi-aq ysyrylyp oryn bosatar. Sóz joq ysyrylyp jatady. Jatpasa she? “Ornyńyzǵa baryńyz” dep, jamylǵyny tars búrkenip alsa she? Shyńǵyryp jiberse she? Áı, qoıshy, qurysynshy. Qalaı qıaldasa da, jatqan ornynan turyp, qyzdyń kórpesin kóterýge batyly barar emes. Qashan kirpigi kirpigine aıqasqansha kózine qyzdyń keshe ózi kórgen jalańash keýdesi, áppaq bóksesi elesteı berdi. Kóńil qobaljýy basylyp, boıyn áldebir tátti qumarlyq shymyrlata bastapty. Kenet qyz temir tósekti satyr-sutyr etkizip, ushyp turdy da, bunyń qasyna jetip keldi. Sylq etip tizerlep otyra ketti.

— Ne boldy, saǵan? — dedi Amantaı basyn jastyqtan julyp alyp.

— Bireý kele jatyr, — dedi qyz úreılenip.

— Qoryqpa, esik bekitýli ǵoı. — Jigit jaıbaraqat sóıleýge tyrysyp baqsa da, júregi keýdesine syımaı atqaqtap ketti. — Qoryqpa.

— Joq, kele jatyr. Áne... — Zyp berip buny qushaqtaı alsyn.

— Qoryqpa. Qoryqpashy... Kel... qasyma jatshy...

Basyn bunyń oń ıyǵyna salyp, aıaq-qolyn baýyryna jıyp alǵan onyń tula boıy maıda dirilden kópke deıin aryla almady. Qyzdyń erkek ataýlyny shabyntyp qoıatyn tátti ıisin rahattana simirip, ne bolǵanyn bilmeı Amantaı jatyr.

* * *

Qushaǵyna tyǵylyp bir ýys bop jatqan qyzdyń úzip-úzip aıtqan sózine yqylastana qulaq túrdi. Mektepti osy jaz bitiripti. Oqýǵa túsipti. Ázirge aǵa-jeńgeniń qolynda. Kúzge salym, oqý bastalysymen jataqhanaǵa shyqpaq. Bireý estip qoıatyndaı sybyrlap jaǵdaı aıtqan qyz, bunyń ózi týraly alqynyp jatyp baıandaǵan áńgimesin uqty ma, uqpady ma, bilmeıdi. Biraq, keshegi tún oqıǵasyn ekeýi de qozǵaǵan joq. Qyz ne oılaǵanyn ózi bilsin, ol jaıynda jumǵan aýzyn ashpady. Bul da suramady. Júrek jarasyn tyrnaǵysy kelmedi. Ornynan tura salyp, óz tósegine taıyp turar dep seskendi. Onan da qoıannyń kójegindeı bop baýyryna tyǵyla túskenin jany qalap-aq jatyr. Áńgimeni tez taýysqan olar óz oılarymen ózderi arpalysyp, uzaq ýaqyt únsiz qaldy. Bir kezde erni qyzdyń ernine tıdi. Kúıip tur. Qyz basyn alyp qashqan joq. Bylq-sylq etip yńǵaıyna baǵyna berdi.

* * *

Tunshyǵyp jylaǵan kim sonda? Kim? Mádemi me? Sanadan shyrmatylyp shyqpaı qoıǵan kúdik buny ıirimge ilikken jańqadaı qurdymǵa shym batyryp barady. Qarǵys atqyr sol túngi kórgen qorlyq túske enip jatpasa neǵylsyn. Sonda ne boldy eken ózi? Ne bolýshy edi? Qyzylsyraǵan quzǵyndar jap-jas qyzdy... Amantaı óz oıynan ózi bezip, sol túngi jaǵymsyz jáıtti jadynan óshirýge tyrysyp baqqan-tuǵyn. Óshe bastaǵan da sıaqty edi, álgi bir kúıinishti zar qaı-qaıdaǵyny qozǵap jibergeni. Endi Mádemi jaqqa qulaq túrip, jeti qarańǵy túnde tyń tyńdap jatqan túri mynaý. “Qudaı-aý, álgi bir yńyrsyq daýys túsim bolsa etti” dep, jas kelinshegin jamandyqqa qıǵysy kelmeı Mádeminiń dem alysyna úrke soqtap qulaq tóseıdi.

Sheshesi baıǵus úlbiregen uıalshaq kelinin kórgende qalaı qýandy deseıshi. Baryn shashyp toı qylmady ma? Quda-qudaǵıdy yrza qyp attandyrmady ma? Bunyń endigi oıy — sheshesin aýylda jalǵyz tastamaı, osynda, Almatyǵa tezirek kóshirip alý. Nesi bar, ózi bolsa jumys istep júr. Gúlnur da tabyssyz emes.

Kózi uıqyǵa ilige berip, qýana jymıdy.

...Taǵy sol yńyrsyp jylaǵan daýys. Shoshyp oıandy. Aıaq-qoly dirildep jatyr eken. Tań bozaryp atyp qalǵan. Óńi qabaryp Mádeminiń betine úńildi. Joq, Mádemi emes. Mádemi túkti de sezbeı, tańǵy tátti uıqyda jatyr. Tumsyǵyn bunyń keýdesine tyǵyp alypty. Bólme ishi qulaqqa urǵan tanadaı typ-tynysh. Sonda qalaı... sonda qalaı?

Edendi sıpaı basyp, dáliz jaqqa bet aldy. Tunshyǵa jylaǵan qyz daýysy qulaq túpten ketpeı, yńyrsyp turyp alǵan.

* * *

Túngi uıqysy qyryq quraý bolǵan ol kúnuzaq kózi kirtıip, mas adamdaı bylǵaqtady da júrdi. Jylaǵan qyz daýysyn umyta alar emes. Bas aınalar baqyt nege kúrmeýi kóp kúmánge ulasty? Bul ne ózi, sheshýi qıyn ne qylǵan jumbaq? Qalaı bolyp edi ózi? Estigeni ras pa? Iá, estildi ǵoı. Estilgende qandaı! Qatarynan eki tún qulaq qajaǵan. Ol az bolsa, búgin taǵy estıtin shyǵar? Estise eken! Eńiregende etegi tolǵan beıbaqtyń kim ekenin bilip tynsa eken! Kim? Kim ol? Osyǵan kelgende basy zeńip júre beredi. «Ózim emes pe ekem jylaǵan? Qoı! Osy men aýyra bastaǵan joqpyn ba?»

Esik aldynda baǵana tańerteń oqty kózin óńmenine qadap, jaqtyrmaı uzatyp salǵan kórshi kempir otyr eken. Ol basy salbyrap, jumystan jabyrqaý qaıtqan buny kóre sala:

— Sen bala, kelgishtep kettiń ǵoı, — dep dúrse qoıa berdi. Kórshi kempirdiń nege bulaı qadala qalǵanyn túsinbeı ańtarylyp tur. — Nemene aqshań kóp pe edi? Baı ma ediń?

— Túsinbedim, ne dep tursyz?

— Túsinbedim... túsinbedim? Sendeılerdiń talaıyn kórgenbiz. Óziń táp-táýir balasyń. Jezókshe saıqaldarǵa ylaǵyp, aýrý taýyp alsań qaıtesiń? Júr sosyn ómir boıy irip-shirip.

— Jezókshe? Kim jezókshe?

— Túk bilmeı qalǵanyn qara. Meni bir ıisalmas jámá-án kempir dep pe ediń? Sendeı jelikken baldardyń esil-derti sol anaý ǵoı... anaý páterdegi jezókshe ǵoı. Qoı, qoıa ǵoı, ony jurttyń bári biledi.

Seldirek shash astynan quıqasy aǵaryp kóringen sekemshil kempirdiń tesireıip qaraǵan kózinde kúmán tur.

* * *

Bota kózi móldirep, qushaq jaıa qarsy umtylǵan Mádemi kóńil kirbińin jýyp-shaıyp jiberdi. Netken baqyt! Baqyt degen bar dámdisin kómeıletip birden asata salmaı, mysqaldap tattyryp, bir táttiden soń bir táttige yntyqtyryp, tamsantyp qoıatynymen qymbat eken-aý. Kóńili ilezde kóbelek qanattanyp, elpil qaqty. Mádemi qushaǵyna kirip úlgergen joq, esik qońyraýy bezektep qoıa bersin. Gúlnur eken. Ústine kıgeni kindikten joǵary, kókirekten tómen. Butta tyrysqan shalbar. Áp-ádemi qoıý qara shashyn sıyrdyń úıtilgen basyndaı sap-sary qyp kúıdire boıap tastapty. Onysyn ana joly kórgen. Biraq, baıqamaǵansyp qoıa salyp edi. Endi ol az degendeı kindigin jarqyratyp kelipti. «Ne bop bara jatyr ózi?» Qaryndasynyń kıim kıisin jaqamaı tursa da, onyń basqa kez emes, osy qazir kele qalǵanyna ishteı qatty qýandy. Aýyldaǵy úıde shoshaıyp jalǵyz otyrǵan sheshesin qolyna kóshirip almaq bolǵan keshegi oıyn aıtýǵa asyq.

— Kel, tórge shyq.

— Qazir, qazir. Jumysqa bara jatyr edim. Senderdi kóre keteıin dep.... Má-á, jaınatyp jiberipsińder ǵoı úıdi!

Gúlnur tańdanysyn jasyra almaı, tór bólme jaqta sambyrlap sóılep júr.

— Mynań qara, terezeniń perdesin ózgertipsińder... Tósek japqyshtyń jarasa qalǵanyn aıtam-aý. Janyp tur. Biz, eki qyz alty aı turdyq qoı osy úıde. Jumys, jumys dep, eshteńesine qaramappyz. Áı, óz úıiń bolmaǵan soń...

Amantaı onyń «osy úıde turdyq qoı» degen sózine tiksinip qap, búıirine shanshý qadalǵandaı túsi buzylyp bara jatty. Úndegen joq. Al, Gúlnurdyń kózi jaınań-jaınań. Erni súıreń-súıreń. Áńgimesi taýsylar emes. Amantaı onyń betine qaraǵysy kelmeı, tyjyrynyp, teris buryldy. Jek kórip ketti.

...Eleńdep, qansha tossa da, sonan bylaı yńyrsyp jylaǵan qyz daýysy qaıtyp estilmedi.

15.12.2006 jyl

---