InfoHub Logo

Kún tóbeden uzamaı, ystyǵy shekeni shaǵyp turǵan shańqaı tús, ári-beri júrgen soń jataǵan kóliktiń ishi, tek aq býy ǵana jetpeıdi demeseń, qyz-qyz qaınaǵan monshaǵa aınalyp shyǵa keldi. Sońǵy kezderi janary laılanyp, ózi júrip-turýy muń bolyp kisige qarap qalǵan sheshemniń júzinen bir qýanysh baıqaǵym kelgen. Biraq dál janymda otyrsa da jasaýraı beretin kári janardan eshteńe ańǵara almadym, kólik shaıqaǵan saıyn qulaǵyndaǵy aı syrǵasy terbetilgen pushyq sary kempir syr bildirer emes. Jermen-jek­sen máshıneniń qýys-qýysynan shań kirip, shoqalaqta ishek-qarnyńnyń ornyn aýystyrardaı zirkilge basqan júrisine de, shopyr balanyń shylymy men aldyńǵy oryndyqtaǵy jýan áıeldiń tusynan shyqqan qolańsa ıiske de qabaq kirjıtpeı-aq keledi. Kópten beri úı soryp, qyr ıisin ańsaı bas­taǵan kári kóńildiń gúrildegen «Jıgýlımen» qatar shaýjaılasa shaba jónelgisi keletin qýanyshy sezilmeıdi.

Bizdiń jaqta alystan munartyp kórinetin, kóringen boıda arsa-arsa silemderi men ti­ki­reı­gen shatqaldary «ar jaǵynda ne bar ek­en?» degizip qıalyńdy terbeı jóneletin taý joq. Taýyń ne, eseıgen saıyn qym-qýyt tirlikte ár nárseden qaǵajý kórip tó­menshiktegen kóńilińdi bir sát bolsa da belden asyra kóterińkireýge jaraıtyn tóbe bolsa-shy! Ol da joq. Aspanǵa kóterilgen aq shańy lezde aınalany tutyp qalatyn qý taqyr. Osyndaıda qyrdaǵy el úshin nóserletip tógetin jańbyr arman. Qapyryq pen máshıneniń maıynyń ıisinen basym aınaldy. Otyz jylda bir jóndeý kórmesten ári-beri ótken kóliktiń astynda alja-aljasy shyǵyp kemirilip qalǵan jol da, ala jazdaı tamshy tambaı, shaý tartyp sharshap jatqan dala da, shaqyraıǵan kún de eńsemdi basa túsedi. Baıaǵyda ǵoı, jaz bolsa, ańyzaq uryp, topyraq borap turatyn, qysy da qytymyr, bir-birine súıenisken úıleri kózge qorash aýylda týǵanyma ishimnen ókinetinim, «nege ǵana bir ádemi qalada týmadym, mysaly, Máskeýde, bolmasa Almatyda týǵan bolsam she?» dep qıalǵa beriletinim oıyma oraldy. Mektep pen aýyldyń arasy bes shaqyrym edi, qyrsyqqanda oqý da munsha uzaq bolar ma, sol kezde osy qara joldyń boıynda kóktem men kúzde batpandaı bolyp balshyq jabysqan aıaq kıimimdi zorǵa súırep taıǵanaqtap kele jatyp, «osydan qalaǵa oqýǵa túseıin, osy aýylǵa qaıtyp kelmespin» deıtinmin, áıteýir, eshkim eshqaıda asyqpaıtyn, adamdary tym beıqam, mal baqqannan basqa sharýaǵa moıny jar bermeıtin osy jym-jyrt aýyldy da, buralań-buralań qara joldy da umytqym keletin.

— Baıaǵyda «devıtpen» ákeń ekeýmiz osy jolmen qaıda barmadyq, oı, dúnıe aı, — degen sheshemniń qarlyǵyńqy daýsy oıymdy bólip jiberdi. Kári adam ábden tozǵan joldy kóńilimen-aq kórip otyrsa kerek. Kúninde bul kisi de qydyrympaz bolatyn. Keıde aýyl mańynan uzamaı qalsa, óz úıi ózine tarlyq etip, pisirgen asynyń da tuzy tatymaýǵa aınalatyn sheshem bárinen buryn kúıeýiniń qara sur «ÝAZ»-yna minip qydyrǵanda jany kirip, jasaryńqyrap ketetin. Qazir ǵoı, tóbesinen ushar qus bolsa — úrkitip baǵatyn shaly ketip, bala-shaǵaǵa qarap qalǵany, áli de ózi ot jaqqan jerge jıirek kelgisi kelgenimen, jumysbasty bala-kelinniń qoly tıe bermeıdi. Endi, mine, aǵamnyń «aldaǵy aıda ózim aparam» degenine qaramaı, bireýdiń jamap-jasqap júrgizip júrgen kóligine jarmasyp kele jatqany. Bir táýiri, jasy toqsanǵa taıasa da jol kótere beredi.

Qyzyl kirpishi oımyshtanyp jarylyp ketken úıimiz kórer kózge alasaryp qalypty. Qolyndaǵy taıaǵyn ebedeısiz ustap, ózi birese esikke, birese qabyrǵaǵa soǵylyp, súrinip-qabynyp ishke entelegen sheshem búkshıip alǵan kúıi súzip jiberýge oqtalǵan sıyr sekildi basyn eki jaqqa kezek shaıqap birdeńe izdeıtindeı. Kózi kórmeı qalǵan sońǵy jyldary tapqan ádeti, onyń ústine, kózine ilgen jasyl kózdi kózildirigi de qarakóleńke jerde sep bolmaıtyndaı.

— Kilti bolatyn edi, myna qýysty qarashy, áı, qyz. Kilt óziniń ózgermeıtin ornynda, senedegi tabaldyryqqa jalǵaıtyn taqtaıdyń astyndaǵy eski kálóshtiń ishinde eken. Meniń bala kezimde bul esikte qulyptyń izi de joq edi, toqsanynshy jyldary alaqandaı aýylda taýyq ta, tabaq ta qoldy bola bastaǵan kezde úıin qulyptaı bastaǵan aýyl qazaǵy sol kiltti muqıattap kózden tasa jerge jasyrýdy aqyry úırenbeı ketti. Sheshem dúńk-dúńk basyp úıge kire sala terezelerdegi kúnge ábden kúıgen gazetterdi qaýdyrlatyp jyrtyp, jabyndardy ysyrdy da, buryshta turǵan eki esikti, ortasy áınekti býfetke qarap uzaq turdy. Kózi jasaýrady ma, nemene…

 — Mynaý baıaǵyda, úılengen jyldary ákeń ataqty sheberge bir qunan berip ja­sat­qan bópet edi, iske alǵysyz bolyp qaldy aqyry. Sarǵysh býfettiń tómengi qaq­paq­ta­ryn aıqara ashyp, ishine úńilgende búkil de­nesimen áne-mine enip keterdeı. Kezindegi etjeńdi mol denesi osynshalyq kishireıip ketkenin endi anyq baıqadym.

 — Osy sábetskıı ydystardyń bárin ózim jınap edim, oıbaı-oý, qarashy, qanshama tárelke, káseler… obal-daǵy-aı… Mine, báriniń astynda «P» dep tur, baıaǵyda toı jasaǵan jurtqa bergende aýysyp ketpesin dep jazyp qoıǵam lákpen. Sheshem «sábetskıı» keselerdi kózine taqap turyp, kesedegi gúlderine nury taıǵan janarymen iship-jep qaraıdy.

 — Myna serbezdi baıaǵyda ákeń Ialta degen jerden ákelgen, anaý tárelkeni Sochıden be, joq, eı, Máskibadan ákelgen eken ǵoı… Mynany qarashy, mynany… Kerim quman emes pe? Jap-jańa, appaǵymen qarap tur. Osyny qazir de qoldanýǵa bolady ǵoı bizdiń kelinderge. Baıaǵyda osy aýylda toı bolsa, jalynyp surap áketetin, talaı qudany kútken qutty shyny aıaqtar ǵoı. Oıbýý, qaıran esil dúnıe-aı… Qaldy ǵoı bári, eshkimge kereksiz bolyp… Ózińnen kúsh pen bılik ketken soń osy eken ǵoı…

 Tura bersem, tárelkeler tarıhynyń so­zy­lyp keterin oılap kelesi bólmege shyqtym.

— Mynaý baıaǵy shıpáner, kiltin alyp shyǵyp edim, qaı qaltama saldym eken, — dep sańqyldady artymnan ere kirip. Daýsy jarqyn-jarqyn shyǵady. Baıaǵy shaly bar kezdegideı. Baıaǵy osy úıge basyn kegjıtip alyp kirip-shyǵyp júrgen jastaý ýaǵyndaǵydaı. Kóńil-kúıi de erekshe. Baıqaımyn, ol búgin ǵalamat bir mýzeıge kelgendeı kúıde. Jáne ol mýzeıdiń ıesi ózi bolsa, kóńili qalaı aspandamasyn. Ásheıinde «kózden dym joq, býaldyr tuman bolady da turady» deıtin sheshem aınaly eski shıfonerdiń esigin ashyp alyp aqtaryp, ózimen-ózi sóılesip ketti.

«Baıaǵyda osy matalardy kıitke salatynbyz, bata oqyrǵa aparatynbyz, qazir qaldy ǵoı. Qazirgiler ondaı aparmaıdy deıdi, qutyrǵan ǵoı kileń. Mynaý baıaǵy pom barqyt, mynaý kirepdeshın, mynaýsy… pah-pah, taza jibek, buny baıaǵyda Aqtóbege qudalyqqa barǵanda kıgizgen. Endi jatyr bostan-bosqa… Shirip…»

— Áı, qyz, saǵan kerek emes pe?

— Kerek emes, ony qaıtem?

Sheshemniń daýsy shańq etti:

 — Qaıtemi nesi? Kóılek tiktir! Qonaqqa barǵanda ustaı bar!

— Qoıshy, kerek emes, modadan qalǵan ǵoı bular, el kúler.

— Óı, qara qasqalar, áne, bular sóıtedi! Álgi bizdiń kelin de sóıdeıdi, ótkende quda­lyqta kıitke salaıyn desem, «eski zamandyki, uıat bolar», — dep jolatpaı qoıdy ǵoı. «Qazir mundaı salmaıdy, altyn bilezik kıgizedi» dep. Men ǵoı osylardy ómir boıy jınadym.

 — Beker jınaǵansyz, sol kezde ózińizge kóılek tiktirip qyzyǵyn kórmedińiz be?

Kempir shanshyla qarady. Oty qaıtqan sur kózderine áp-sátte ashý tuna qalǵan.

— Po, shirkin! Aqyl úıretedi taǵy! Iá, sender aqyldysyńdar ǵoı! Myna biz ǵoı aqy­maq bolǵan… Ómir boıy jınadyq, ózimizden aıap… Aqsha jınadyq izberkássige salyp, onysy janyp ketti dedi me, kúıdi dedi me, joq qyldy, kıitke dep qanshama jaǵaly kıimdi sandyqta saqtap edik, bireýi paıdaǵa aspady, áıteýir, bizdikiniń bári qısyq bolyp shyqty aqyrynda… Esil dúnıe… Sońǵy jaǵynda sheshemniń daýsy jasyp shyqty.

Góı-góı uzaqqa sozylaryn shamalap basqa bólmege jyljydym, aıaq astynda jatqan aýyr qyzyl kilem de baıaǵysynsha qarap tur, kilemniń astyna jibergen tekemet te synyn joǵaltpaı jatyr-aý. Osy aýyldyń áıelderiniń shýash sasyp júndi pisirip, aq ter, kók ter bolyp qarpyp, júndi boıap, oıý salyp, tekemetterdi qalaı basqany, as jep, shaı iship otyryp talaı áńgimeniń basyna sý quıǵany esimde. Júz shaqty qoıy bar úıde ondaı mereke jıirek bolatyn. Qazir ony eske salsań, ózi de ishi tolyp, erneýinen asyp tógile jazdap júrgen kári adam aqtarylyp keshke deıin sarnap toqtamasy anyq. Onsyz da aǵa-jeńgem qalaǵa kóshkende jańa úıge bárin jańadan alyp, aýyldaǵy úıden eshteńe tasymaǵanyn, sóıtip qaraıǵan dúnıeniń rásýa bolǵanyn qyryq ret aıtqan shyǵar. Kúnuzaqqa jol boıynda basy artyq til qatpaǵan sheshem bar sózin osy sátke arnaıy saqtaǵandaı ár zatty qolyna ustap, ár dúnıesin byrtıǵan qysqa saýsaqtarymen nuqyp, meniń kózime shuqyp turyp kórsetedi.

— Myna kilemdi alý úshin, ana istenkini alý úshin qansha júrdik? Ol zamanda aǵash alý da bir aqyret edi ǵoı.

İshim óz-ózinen salqyn tartyp, kópten ıesiz turǵan úıde boıym tońazydy ma, sol kezdermen birge qaıtyp oralmaıtyn balalyq shaǵymnyń elesi janymdy shymshyp ótti me, qaltyraı bastadym ba-aý, túsiniksiz bir sezim. Bes bólmeniń qaısysyna kirsem de, jylylyq joǵalǵan. Ákemniń mazasyn maı ishkendeı etip, qulaǵyna qysy-jazy quıyp júrip qol jetkizgen qyzyl aǵashtan jasalǵan jıhaz tórdi túgel alyp únsiz melshıedi.

— Myna telebezirdi aıtsaıshy, Qu­daı biledi, áli jasap turǵan shyǵar-aý. Qal­ta­synan qol oramalyn alyp, tór aldyndaǵy sandyq sekildi eski túrli-tústi teledıdardyń shańyn súrtti.

 — Shyǵaıyq, — deımin.

Ol estimegen túrmen ár bólmege bir ki­rip, terezege tutqan jabyndy betine ta­qap, kilemderin qolymen aıalaı sıpalap, túrtinektep júrip aldy. Qolyndaǵy taıaǵyn o jer, bu jerge túırep, teńsele basyp, ózi kórmeıtin kózin odan ármen kólegeılep júrip támpish sary kempir eski-qusqy jınalǵan saraı, qulap jatqan qora, otyn qoraǵa deıin qaldyrmaı aralap shyqty. Oıpyrmaı, bu kisiniń dúnıeqorlaý ekenin biletinmin, biraq bireýler úshin túkke turmaıtyn kákir-shúkirdi osynshalyq jaqsy kóretinin… Erte qala kórip saıaqsyp ketkennen be, bolmasa o bastan qattylaý jaraldym ba eken, sheshemdi osynsha tolqytqan zattarǵa janym selt etpedi, qatty súıenseń qulap ketkeli turǵan, tozǵan, eskirgen, kónetoz, shań-shań dúnıeden bezip joǵalǵym bar.

— Ketemiz be?

Sheshemniń qulaǵy bitip qalǵandaı.

— Myna qazandy alyp keteıik dep Qu­daıdyń zaryn qyldym, — dedi oshaqqa kirip.

 — Mynany qarashy, bireýi emes, ekeýi birdeı qaldy, jap-jańa qazan, Qudaı-aý, kúninde osy qazanǵa toı men sadaqaǵa as pi­siremiz dep búkil aýyl jalynyp surap jú­retin.

— Jaraıdy, keleside kelgende alyp ketersiz. Shyǵamyz ba?

 — Tura turshy, áı qyz, digirlemeı. Ja­nalqymǵa alyp boldyń ǵoı! Myna kórshiler­ge qazan kerek emes pe eken, baryp kelshi?

— Qaı kórshini aıtasyz? Aınalada úı bar ma?

Sheshem bir sát bógelip qaldy da, túri bu­zylyp ketti.

— Qudaı-aý, eki jaqta da eshkim joq ek­en ǵoı. Qarań qalǵyrlar, biri qalmaı kóship ketkenderi nesi? Kórshilerdiń kóship ketkenin tap qazir estigendeı túri buzylyp jylarman bolǵan kári adamdy aıap kettim.

 — Ana kóshede 2-3 úı qalǵan sıaqty ǵoı. Jańa zırat basynda turǵanda baıqadym.

— Oı, dúnıe-aı, kúninde qandaı aýyl edi! Sheshem tańdaıyn taqyldatyp, basyn shaıqady.

— Qolyń syńǵyr Kárbáshov, qurtty ǵoı bárin! Qıt etse baıaǵy Gorbachevti qarǵap-sileı­tin sheshemniń ádeti. Únemi osy. Sol jaltyrbasyń osy aýylǵa ádeıilep kelip, asyltuqymdy sıyrlardy tún ishinde Túrkıa asyryp, shaǵý maı shyǵaratyn sehtyń, naýbaıhananyń qosalqy bólshekterin úlken KamAZ-darmen qosyp áldekimderge satyp jiberip, dymsyz qalǵan eldi tentiretip qalaǵa qýǵandaı. Sheshem sol jaltyrbasyńdy qarǵaı jónelgende bar emes pe, momyn jurtty paısyz qaldyryp, ózderi úsh júk máshınemen kóship qarasyn batyrǵan sovhoz dırektorlary men úlkendi-kishili basshylar ózinen-ózi kinásiz bolyp, aqtalyp ketetin.

— Qazandy alyp ketsek qaıtedi? Sheshem menen bir jón sóz kútedi. Túbi kúıelesh-kúıe­lesh qara qazandaryn qımaı tur.

— Ekeýin de me?

 — Endi bólip-jaryp qaıtemiz? Bireý tipti jańa, Ashtarhannan arnaıy aldyrǵam. Mynaý baıaǵyda ákemniń úıinen kelgen qazan edi. Ákem kolhozdyń basshysy bolyp turǵanda talaı jaqsylar men jaısańdar osy qazannan as iship edi, endi ony aıtyp kimdi sendirersiń? İshinde ot tutanǵandaı jalyn ata kúrsinedi.

— Iı, qaıtesiń… Qara qazannyń ıesiz qal­ǵany qaıbir jaqsylyq deısiń… Qara qazanyn tastaı qashqannyń… qaıdan bileıin endi…

Sheshemniń pushaıman bolǵan túrin kórip qazandy qalaıda áketemiz deıin desem, mynaý tym úlken abajadaı dúnıe. Tipti júk salǵyshqa sıa qalǵannyń ózinde áketýge shopyr bala kelisse jaqsy. Kóz aldyma mana ózimiz minip kelgen Jıgýlıdiń ıesi keldi. Qysy-jazy kisi tasyp dińkelep, qalaǵa barǵanda sharýasy tez bite qoımaıtyn aýyl adamynyń árqaısysyna muryn astynan kúńkildep júrgennen be, beti tyrjıyńqyrap ketken shopyr balanyń kespiri odan ári buzylady-aý dep oıladym. Baıqaımyn, taı­dyń eti sıarlyq qazandy bireýdiń kóligimen qalaǵa áketem deýi onsha qısyndy emesin sheshemniń ishi de bilip turdy. Onyń ústine, qalaǵa aparǵanda qaıda qoıatyny taǵy belgisiz, «kelinbala ne deıdi?» degen suraqtar ol kisini endi-endi tóńirekteı bastaǵandaı.

— Zırat basyna taǵy baraıyq, — dedi sheshem daýsy qumyǵyp shyqqandaı bolyp. «Túsken boıda saparymyzdy zırat basynan bastaǵan joqpyz ba?» degendi aıta almadym. Ótken kúnniń belgisi osy-aý degenniń árqaısysyna bir jarmasyp, janyna jalaý etip, kóńilindegi estelikterin jańǵyrtpaq bolǵan jartykeshteý kóńilin kórip ózimniń de ishim yljyrap turǵan.

— Jańa tek ákeńniń basyna bardyq ta kettik, aqyry kelgesin kúninde birge júrgen kelinshekterdiń basyna da soǵa keteıik. Kelip turyp qasymyzǵa kidirmedi deıdi ǵoı, — dedi ol aqtalǵan daýyspen. Qıraǵan úıindilerden turatyn kósheniń ortasynda kele jatyp ta sheshem kúrsine berdi.

— Mynanyń bári tolǵan úı edi. Eginin egip, malyn ósirip otyrǵan aýyldy qıratyp… Ońbaǵan… Kárbáshovty aıtam da…

Ertegidegi aıdahardyń demine bergisiz ystyqtan jýsannyń basy búrise túsken. Manaǵydaı emes, kóleńke basy da uzarypty. Bireýdiń kóńil-kúıiniń aýany qasyndaǵyǵa da áser etkish pe, endi men de aınalany sheshem­niń kózimen sholyp, sheshem bolyp oılaı bastadym. Baıaǵy otqa bas qoıǵan myńǵyrǵan maldy jer jutyp alǵandaı. Alystan ár jer-ár jerge shashyraı jaıylǵan usaq jan­dyq qarańdaıdy. Shamasy, myna bette otyrǵan eki-úsh úı bir aýqattynyń malyn baǵyp otyrǵan bolsa kerek. Sonaý shetten kádimgideı báıterekke aınalǵan aǵash kózge túsedi, bul Qaman aǵaıdyń úıiniń mańy bolar-aý. On eki balasy bar aqarly-shaqarly úıdiń ıesi poshta tasıtyn. Bes shaqyrym ári, bes shaqyrym beri jaıaý jeldirtip óte shyqqanda kórshisiniń aıaǵyna jem túskendeı júrisi mandymaıtyn shaban aty ilbı júrip, kózi mólıgen kúıi sálem aıtyp qalatyn kórinedi. On eki balany asyraý ol zamanda da ońaı emes, qashan kórseń de torsha setkisi qolynan túspeıtin, sovhozdan poshtamen qosyp torsha setkige salyp maldyń ishek-qarnyn tasıtyn, al áıeli qashan kórseń de aýlada kir jýyp otyrady ne kúnine birneshe ret nan ashytady. Qashan kórseń de, oshaqqa tezek qalap ne kıim jamap otyrǵany. Basqa jurt ol úımen aralaspaıtyn, poshtabaıdyń qolynyń suǵanaǵy bar deıtin. Maly joǵalǵandar sol úıdiń qora jaǵyna qarap tistenip ótetin. Bir kúni shydamy taýsylǵan aýyl adamdary elde joqty shyǵaryp mılısıa ákelip ómiri kilttenip turatyn poshtabaıdyń saraıyn ashtyrǵanda, úsh qabyrǵaǵa muqıat tizilgen neshetúrli qural-saımannyń arasynan biri óziniń súımenin, biri baltasyn, biri qaılasyn taýypty dese-di. Kóp uzamaı ol kisi kóship ketti. Myna jazyqta Alpysbaı degen aǵaı sheshesimen turatyn. Eki beti shıqandaı, domalanǵan kempir sol kezdiń ózinde qyryqqa kep qalǵan balasyn kózinen tasa qylmaıtyn. Ómirinde úılenbegen aǵamyz da mamasyna eki aıtqyzbaıtyn. Erikken jurt ne demeıdi, jel aýyzdar sheshesi qartaıǵanda tapqan jalǵyz ulyn áıelderden sumdyq qyzǵanady eken, úılenbeı súr boıdaq bolyp qalǵany sodan dep sóz qylatyn. Bir qyzyǵy — etigine sý kirgen bala eń áýeli sol Alpysbaı aǵaı­dyń úıine baryp kıimin keptirip alatyn, ony­men qosa qaltasyna kámpıt salyp, urty da tompaıyp shyǵatyn. Oınap júrip kıimin jyrtqandar da sol úıge kirip, aǵaı onysyn erinbeı kóktep tigip beretin. Bala bitkenge qaltasynan saǵyz ben kámpıt alyp úlestiretin sol aǵaıdyń eldiń balasyna el­jirep júretin balajandyǵyna ol kezde mán berip jattyq pa… Ár balany qýantqan saıyn ózin meıirban áke sekildi elestetken de shyǵar-aý. Bolmasa osy bir kekili jalbyraǵan bala meniń balam bolsa ǵoı dep armandady ma eken…

 Zıratqa barǵansha da sheshemniń aýzyna damyl bolmady, jasaýraǵan kózderin syǵyraıtyp turyp qolymen nusqaıdy.

— Myna jerde monsha boldy, oı, endi kerim monsha edi! Qansha monsha kórdim, sondaı monsha kezdesken emes! — dep tańdaıyn taqyldatty. Sheshemniń aıtyp turǵan monshasyn men de kórgem. Eskidegi kónetoz es­telikke oısha jarmastym. Esik aldynda otty kósep qoıyp, kelgenderden tıyn alyp, bılet berip júretin Sáýle apaıdyń aýzy da jalp-jalp, ózi de otyn jaryp, temir bóshkege qudyqtan sý tasyp quıyp, bir tynym tappaıtyn. Qudaýanda, myna ómirde osyndaı jupyny shaǵyn aýyl bolyp, ol aýylda samannan turǵyzyp, tóbesine laı quıǵan osyndaı usqynsyz monsha salynyp, sol monshaǵa ot jaǵýǵa osy bákene boıly áıel ǵana laıyq sekildi kórinetin.

— Áı, túgenshe, tar jerge taraqan bolmaı syrtta otyryp kútseńshi, túge. Meniń ot­ty kósegenimdi baqylaýǵa kelgen kámásıa qusamaı.

— Áı, bálenshe, qazir sen kiremisiń, ót­ken­degideı tal túste kirgennen mal kelgenshe júrip almaı, tezirek jýynyp-shaıynyp shyq. Ákeń pálenshe qysy-jazy kús-kús bo­­lyp júrse de aıyna-jylyna bir arqasyn sýǵa tospaıtyn edi, kimge tartqansyń óziń? Óz sózine yrqyldaı kúlgen monshashy endi ishtegilerge aıqaılaıdy.

— Áı, senderden keıin de bir qora kisi tur, sýdy qur aǵyza bermeńder, túge! Bul aýyldyń erkek-áıeli monshashynyń birese sýdy qaraý úshin, birese salqyn sý kirgizý úshin qalaǵanynsha kirip-shyǵyp júre beretinine ábden úırenip ketken. Monshanyń aldy jeksenbi kúnderi kishigirim balyq bazaryndaı ý-dý bolyp jatatyn. Bireýler shomylýdy maqsat etse, bireýler ádeıi áńgime tyńdaý úshin osy jerge aıaldaıtyn. Jáne shúıkelegen jún, ıirip otyrǵan urshyǵy ne toqymasyn qystyra keletin. Qur ósek aıtyp otyrmaı, basynyń sirkesin syqtyryp, sharýa men qanaǵatty qatar atqaryp otyratyn áıelder bir kózimen árirektegi kanaldyń sýyna entelegen sıyrlardy da kózdep otyratyn.

— Anaý bizdiń sıyr emes pe, tal túste kirgizgeni nesi-eı aýylǵa?

— Áı, bala, áı, Samat, Marat, Qanat, sıyr kep qaldy. Sıyr! Oıyn qyzyǵyna túsken balada qulaq bar ma? Endi shesheleri shyńǵyrýǵa kóshedi.

— Qap, oıynda basyń qalǵyr, buzaýdy qara deımin.

 Osy kezde baryp «sıyr kelip qaldy» degendi «jaý kelip qaldy» dep estigen bala bitken kús-kús tabanymen oıdy-qyrdy shala zyr qaǵyp arqandaýly turǵan buzaýyna qaraı tip-tike aǵyzar edi. Balshyqtan dolbarlap salǵan monsha irgesinde las sýy jaıylyp jatsa da qulamady, kúnderdiń kúninde jaǵylmaýǵa aınaldy. Uzaq jyl monsha degen atyn saqtap turdy. «Bul monshaǵa el orynǵa jatqan kezde periniń qyzy kelip qonady eken, túgensheni soqqan sol peri kórinedi, kórshi aýyldan qaıtyp kele jatqan Mákónge jolyǵyp qalypty, Myńyshtyń Sembaıy túnde malyn izdep júrgende monshanyń jaryǵy samaladaı bolyp janyp turǵanyn kóripti» degen áńgimeler, ásirese, bizdiń uıqymyzdy qashyratyn. Birde aýyldaǵy bir jigit eki bótelke araq quıyp monshany buzdyryp, saman tasyn qoraǵa paıdalanypty dep estidik. Biraq periniń qyzyna meken bolǵan eski monshanyń tasynan salynǵan qorada turǵan mal bitken shoshynyp esi aýysypty degen áńgime estilgen emes.

— Myna jerde Saǵyn jezdeńder turdy. Oı, ol da ýprav bolyp dúrkiredi-aý, osy aýyldaǵy eń ádemi úı sonyky edi, úıi — úıim-aq edi, shirkin, báldýbáldý bári ótirik osy kúni. Endi qarashy, orny typ-tıpyl. Sheshem sóılegen saıyn úhileıdi. İshin kúıdirgen áldeneniń ýyty kúsheıgendeı me… Dánel apaı rýlas bolǵandyqtan Saǵyndy «jezde» deýshi ek, ózi ázilkesh, jyltyraǵan basynda bir qyltanaq joq, al mańdaıynyń jartysyn alǵan jýan qara qasy tazǵa ájeptáýir shash bolǵandaı túriniń ózi kúlki shaqyryp turatyn. Qarny qampıǵan jezdemiz karta oıyn bolǵan úıden ne utpaı, ne utylmaı shyqpaıtyn. Esime bala kezde ózim kýá bolǵan bir oqıǵa tústi. Sheshem jasynda kóp sóılemeıtin, biraq aıtsa — qattyraq ketetin tońmoıyndaý adam edi. Urystyń neden bastalǵany belgisiz, apaq-sapaqta eki áıel sózge kelip, shań-shuń shyqqan. Qalmaq bet, qysyq kóz Dánel apaı da ashýdy ábden erttep mingen, jeńgesine shúılige túsedi.

— Sen qatyn, osy sen nemeneńe álde­ǵan­daı bolasyń, elden jınap alǵan balala­ryń ósip alǵasyn jurtqa tastap ketkende kórermin. Sonda sen rahat kóremin dep otyr­mysyń? Kórgende men kórermin, on balam bar, men kórmegende kim kóredi deısiń? Sen sıaqty erte sýalǵan paqyr emespiz! Bedeý qar!

Sol kezde sheshem sarǵysh júzine lyp etip qan oınap jaqyndap keldi de, árirekte jatqan kóseýdi julyp alyp Dáneldiń otynyń aldyn burqyldatyp turyp sabalap-sabalap jiberdi.

— Osy sózińdi umytpa! Qaıyr azdan ba, kópten be, ony kórermiz, aýzyńdy ashqan saıyn maqtanatyn on balań ushpaqqa shyǵarsa, sen de kelip meniń otymnyń kúlin sabalarsyń! Ottyń kúli burq-burq etti de, kóseý anadaı jerge baryp aınalasyn solq etkizip ushyp tústi. Kózi baqyraıyp turǵan meni jolaı ile ketken sheshemniń sol joly dolylyqtan jylaǵan-jylamaǵany esimde joq, onyń júzine qaraýǵa qoryqqanym esimde. Osy eshkimge kereksiz bolyp qalǵan aýyldyń ıesiz kóshesine ókshemniń izin myqtap qaldyraıyn degendeı, aıaǵyn nyǵarlaı basqan shesheme urlana qarap qoıam. Álsiz janarymen jan-jaǵyn qarmalaıdy. «Negizi osy kisiniń náti qatty bolar, tegin adam emes shyǵar-aý ózi de?» dep oıladym bir sát. Olaı oılaıtynym — sheshemdi qarǵaǵan Dánel apaı bir kúni qulap, bir qol, bir aıaǵy sal bop qaldy. On balasynyń beseýi ul, beseýi qyz edi, bári úıli-barandy, biraq aýrý adamdy shaly ǵana attaı on eki jyl baqty. On eki jyl boıy ǵarip adamdy qarap, tamaqty qoldan berip, astyn tazalaý er adamǵa aýyr beınet ekeni túsinikti, qajyǵan jezdemiz de jeńilgen. Al sheshemiz «elden jınap alǵan» balasynyń qolynda jaqsy kútimde otyr. Bul — sózdiń qudireti me, álde basqa ma… ol jumbaq meniń mıyma áli de aýyrlaý.

O basta adamǵa taýsylmastaı kórinetin dúnıanyń bazar tarqaǵan saıyn ystyq kórine beretini týraly úlkender aıtatyn, ǵumyr qonalqyǵa taqaǵanda adamdy muńǵa bókken oıdyń jıi ıektep alatynyn da solar bilip aıtqan shyǵar-aý, kezinde tary piskende birge keldekke barǵan, qoı qyrqymda qasynan tabylǵan, shildehanalarda qatar otyryp birge án salǵan qurbylarynyń qulpytasynyń basynda turyp, árqaısysyna jaqsy sózin arnaǵan sheshem kózin súrtip júrip ózimen ala shyqqan kúrishti shashyp jatty.

— Kúrishti nege shashady?

— Qý taqyr bop jatqansha bastarynda jaıqalyp kúrish ósip tursyn da.

— Bul óńdelgen kúrish qoı, tuqym emes, óspeıtin shyǵar.

 — E, meıli, óspese — torǵaı jem qylar, áıteýir, bir dán jegen saıyn rıza bolyp duǵa qylsa jaqsy emes pe?

 «Torǵaılar duǵa jasaı ma?..» degen sura­ǵymdy jutyp qoıdym. Meniń qolty­ǵym­nan alyp salmaǵymen basa teńsele júrgen sheshem áli de baıaǵy bastan keshken, kórgen-baqqanyn oıynda qaıta aqtaryp, aýdaryp-tóńkerip kele jatty.

— Myna shamada Zıǵanyń úıi otyrdy, dúken ustady ǵoı ýaǵynda! Bir ezýinen shylymy túspeıtin taramys qara kempir kóz aldyma keldi.

— Anaý jerde otyrǵyshta Ásıra ekeýmiz urshyq ıirip otyratynbyz. Sen kúıeýge ketkende kórpe tigýge kómektesken edi, artynan qaıtty ǵoı. Kerim sheber edi! «On úsh jasymda kúıeýge shyqtym, bári joqshylyqtan ǵoı» dep syqsyńdap jylaıtyn shúıkedeı kempir kórgen jerde betimnen súıip silekeılep tastaıtynyn qaıdan umytaıyn.

 — Osy aýyldy úlken aýyl boldy, qaq ortada sý aǵar boldy, myna jerde bıik aǵashtar ósip aýylǵa kórik berip turdy degenge senesiń be? Senesiń be, joq pa?

Osyny aıtqan sheshemniń daýsy qatqyl­da­nyp, baǵjań-baǵjań etip maǵan ursýǵa aınalǵandaı. Apyr-aı, myna kisi búgin óz­geshe. Sol aǵashtardy túbirimen julyp alyp otqa jaqqan, sýdyń qubyryn qazyp alyp satyp jibergen myna men sekildi, sonshama qadalǵany nesi? Meniń osy aradan tezirek ketkim keldi. Ózimniń ý-dýy mol qalama, jerdiń bir shetindegi astanama tezirek oralsam eken. Myna kóziń toqtamaıtyn quladúzde men qyzyǵatyn ne bar deısiń. Sheshem ǵana kóziniń jasy syrǵyp aǵyp jylap kele jatty. Ol maǵan óziniń ot jaqqan jerimen qoshtasyp kele jatqandaı kórindi. Oǵan qaramaýǵa tyrystym.

Nege ekenin, osy kezde sheshemmen birge quraq kórpe tigetin Ásıra shesheı, záýde úıine baryp nemere qyzymen oınaı qalsam, talqanǵa qaımaq quıyp «aınalaıyn, qarnyń ashady, jeı qoıshy» dep jalynatyn Sárıa shesheı, úı jaǵynan shyjǵyrylǵan quıryq maıdyń ıisi shyǵyp, toǵyz ulyn toıdyram dep kún ara qazanǵa bıdaı qýyratyn Zere apaı, bala kórse, sońynan eljireı qarap turatyn Alpysbaı aǵaı, onyń eki beti shıqandaı bolyp qasynan bir eli qalmaıtyn búkir sheshesi opyraıyp qalǵan tómpeshikter arasynan bir sátte zoraıyp ósip shyǵyp, bizge qarap kúlimsirep qol bulǵap turǵandaı kórindi. Boıymnan toq júrip ótkendeı, ózimnen ózim qa­ra­daı sekemdenip, artyma qaraǵanymda… kóz ushynda sozylǵan quladúzde jelden basqa eshkim mazasyn qashyrmaǵan, uly tynyshtyqtyń qoltyǵynda qapersiz qalǵyǵan eski qonysty ǵana kórdim. Syny qashqan osy kónetoz dúnıeden jerip turyp, keýdemde aty-jóni joq áldebir muń meldektep turǵanyn bildirgim kelmedi. Biz aıańdap zırattyń qasyndaǵy burysh-buryshyna tireý qoıǵan tapal úıge jaqyndadyq.

 — Baryp shyqshy, buryn Ǵadilhannyń qys­taýy edi, qazir kim otyr eken, qazandy berip keteıik, bir paıdasyna asar.

— Bizge qazan kerek emes, aýylǵa gaz kelgen, ony qaıtemiz? Qazir qazandy eshkim qoldanbaıdy! — dedi omyraý tusy erepeısiz oıylǵan qysqa kóılekke áreń sıyp turǵan qara kelinshek. Ol meni, men ony tanymadyq. Kelinshektiń aıaq astyna kep tyǵylǵan, satal-satal, uıpa-tuıpa júniniń syrtynan qabyrǵasy anyq kórinip turǵan alqa-salqa aryq ıt anadaı jerdegi ıtaıaǵyna kóńilsiz kóz tastaıdy. Keýip jatqan ıtaıaq bir jaǵyna qaraı qısaıyp qalypty. Maǵan ıttiń ózi emes, onyń kóńil-kúıi ábden tanys bolyp kórindi. Biz qalaǵa qazansyz oraldyq.

---