InfoHub Logo

Jazǵy ýaqyt edi. Keshki mezgil. Qarańǵylyq endi túse bastaǵan shaq. Apasy men kókesi aýyzǵy bólmede shaı iship otyrǵan. Jandarynda áli mektepke bara qoımaǵan bul otyrdy. Bir kezde aýyzǵy bólmeniń jelmen tolqyp, terbelip turǵan japqyshyn serpip tastap úıge bir jumalanǵan kempirdiń kirip kelgeni. Kempirdiń basynda óńirine túsirip tartyp alǵan shashaqty jaýlyq, ústinde jeńsiz kamzol, kamzoldyń syrtynan belin qabattaı býynyp alǵan, qolynda taldan jonyp jasalǵan uzyn aq taıaǵy bar. Kempirdi kórip apasy men kókesi quraq ushty:

- Kel! Kel, apa! Shaıǵa kel! Joǵary shyq!

Kempir apasynan joǵary ótip baryp, kókesinen tómen otyrdy. Bul kelip otyrǵan kókesiniń qaramaǵynda baılanys bóliminiń mehanıgi bolyp isteıtin kisiniń sheshesi edi. Apasy kempirge shaı quıdy. Kempir salǵan jerden kókesine qarap otyryp, áńgimesin bastady.

- Qolǵanat, maǵan pensıamdy ber! Maǵan aqsha keregip tur! - dedi.

Kókesi bul kisiniń zeınetaqysynyń qaǵazy áli kele qoımaǵandyǵyn, sondyqtan zeınetaqysyn bere almaıtyndyǵyn aıtty. Biraq kempir oǵan toqtamady. "Joq, ber, Qolǵanat! Seniń qolyńnan keledi. Beremin deseń, berip jibere alasyń", - dep qoımady. Apasy da túsindirip kórmek bolyp edi. Kempir túsiner bolmady. Tek "Ber, ber! Maǵan aqsha kerek! Pensıamdy ber!" deı berdi.

Kókesiniń, jalpy, mineziniń qatańdyǵy da bar kisi bolǵanymen, keıde úıde dastarqannyń basynda otyrǵanda, balalarmen de qaljyńdasyp, otyra beretin de bir minezi bar edi. Al endi keıde otbasylyq sheshilýge tıisti máseleler aıtylyp qalsa, ondaı máseleler, ádette, dastarqannyń ústinde, tórt kózi túgel jınalyp otyrǵanda kókesine qaratyp aıtylady ǵoı, sonda kókesi bul máseleni qalaı sheshsek eken degendeı, dastarqannyń betine qarap oılanyp otyryp ta qalatyn minezi bar. Kókesi dál qazir de sol qalpymen oılanyp otyryp qalǵan edi. Kenet sóılep otyrǵan kempirdiń ha-ha-ha-ha dep, erkektiń daýsymen qarqyldap turyp kúlip jibergeni. Kúlkiniń tym oqys shyqqany sonshalyq, kókesi kempirge jalt qarady. Apasy da jalt qarady. Qarama-qarsy otyrǵan bul da kempirge tesireıe qarap qalypty. Kenet kempir shymqaı tartqan basyndaǵy jaýlyǵyn ıyǵyna túsirip jibergende, bul eshqandaı da kempir emes, bastyǵymen qaljyńdasyp otyrǵan sol kempirdiń uly, mehanıktiń ózi bolyp shyqty.

Mynany kórgende kókesi ne kúlerin, ne ashýlanaryn bilmeı otyryp qaldy. Mehanık bolsa, ishek-silesi qatyp kúlip jatyr.

- Qatyrdym, áı, Qoleke! Osy joly qatyrdym emes pe?! Seniń oılanyp otyryp qalǵanyńdy kórgende bar ǵoı, shydaı almaı, eriksiz kúlip jiberdim, - deıdi.

Endi kókesi de kúldi. Apasy da kúldi:

- Sen be ediń?! Baǵanadan beri saǵan apalap otyrmyn-aý!

Sóıtse, bul kisi keshki shaıyn iship bolysymen, úıdegi elektrmen jumys isteıtin bir qurylǵyny jóndemek bolyp, quraldaryn izdep ishki bólmege kiredi. Dál sol kezde kereýet ústinde turǵan apasynyń kıimderine kózi túsedi. Sirá, apasy bul kıimderdi qudaıyǵa, toı-tomalaqqa ǵana kıip baratyn bolsa kerek. Álgi kisi osy kıimderdi endi apasynsha kıip alyp, jubaıyn kúldirip kórmek bolady. Sóıtedi de, kıimderdi kıip, qolyna apasynyń aq taıaǵyn ustap, búkireıgen qalpy tura qalyp, bólmege joldasyn shaqyrady. Bólmege kirgen áıeli kúıeýin kórip, ishek-silesi qatyp kúledi.

- Apama uqsap turmyn ba? - deıdi álgi kisi.

- Aınymaı tursyń deımin! Týra apamsha kıinip alypsyń. Al apamnyń sóılegen sózin, daýysyn múltiksiz, aınytpaı salyp tursyń!

Sóıtip, ana bólmede demalyp jatqan úlken kisiniń myna bólmede "kóshirmesi" sóılep turady. Sonan soń áıeline:

- Endeshe, osy qalpymmen baryp, Qolǵanatpen de qaljyńdasyp qaıtaıyn, - dep shyqqan beti eken.

Kókesi bul kisige renjı almaıdy. Óıtkeni bul kisiniń rýy - Qarakesek. Al Kishi júzdiń Qarakesek rýy - kókesiniń anasynyń shyǵyp otyrǵan jeri. Kókesiniń anasy - Qarakesektiń qyzy. Jalpy, kókesiniń de minezi, ashýy bar kisi bolǵanymen, Qarakesekter onymen qatty qaljyńdasa beredi eken. Kókesi de olarǵa renjimeı, anamnyń shyǵyp otyrǵan jeri osy kisiler ǵoı dep, qaıta solardyń qaljyńynan jany kirip, ózi de solarmen ómirde qaljyńdasyp júrgendi jaqsy kóripti.

---