InfoHub Logo

Sáýletshiler óz qatelikterin shyrmaýyqtyń astynda, al pysyq áıelder – maıonezdiń astynda jasyrady degen sóz bar. Alaıda, aspazdyqta barlyq qatelikti tuzdyqpen sheshýge bolady degen ótirik. Keıde odan da asqan aılakerlikke barýǵa týra keledi. Qýanyshymyzǵa oraı, búginde barlyq aspazdyq qatelikterdi retteýdiń kóptegen amaldary oılap tabylǵan.

Bilim-all.kz ár as úı hanshaıymyna qajet bolar aspazdyq laıfhaktardy toptastyrdy.

1. Qatty et. Keıde sińirli et alyp qoıatynymyz bar. Daıydap bolǵan soń ol et qatty bolyp shyǵady, shaınaýǵa qıyn bolady. Ýaıymdamańyz: etti jumsartýdyń birneshe amaly bar.

Jemisterdiń kómegimen. Kez kelgen jemisti: alma, ananas, mango nemese almurtty bólshektep týrańyz. Pisirip jatqanda ettiń betine jemis bólikterin qoıyńyz. Olar shyryn bólip, et jumsara túsedi.

Kolanyń kómegimen. Qýyrýǵa arnalǵan etti koka-kola quıylǵan ydysqa 10 mınýtqa batyryp qoıyńyz. Osydan keıin etti alyp, sál keptirip, qara burysh qosý arqyly qýyryńyz. Ettiń dámi tamasha bolady, ári bul mázirdi úlken kesek etterge de paıdalana alasyz.

Lımonnyń kómegimen. Etti 30 mınýt lımon shyrynyna batyryp qoıý arqyly ony jumsartýǵa bolady. Sirke sýyn qoldaný arqyly da osy áserge qol jetkizýge bolady, alaıda etti bir túnge qoıyp qoıý kerek.

2. Sorpanyń tuzy kóp bolyp ketse... Eger sorpanyń tuzy kóp bolyp ketse, jaǵdaıdy retteý qıyndaı túsedi. Bir qaraǵanda qıyn eshteńesi joq sıaqty: mundaı sorpaǵa kishkene sý qosyp, qaınatyp jiberse bolady ǵoı? Biraq bul ádisti eń sońǵy bolyp qoldanyńyz, áıtpese sorpanyń dámin qurtyp alý qaýpińiz bar. Sorganoleptıkalyq qasıetine nuqsan keltirmeı dámin túzeýge kúrish kómekke keledi. Sorpaǵa kúrish salynǵan qaltashany batyryp ustaı turyńyz. Kúrish – tamasha absorbent jáne artyq tuzdy sińirip alady. Keıbir pysyq áıelder dámin túzeý úshin rafınad-qantty paıdalanady. Bir kesek qantty úlken as qasyqqa salyp, sorpaǵa batyrady. Erigen qantty basqasyna aýystyrady – sorpadaǵy tuzdyń dámi rettelmeıinshe osylaı birneshe ret jasaıdy. Qarapaıym kartop pen makaron da jaqsy absorbent bola alady. Eger sorpanyń mázirinde bolsa, osy ónimderdi kóbirek qosyp jiberińiz. Eger mázirde kartop joq bolsa, onda ashylǵan eki-úsh kartopty sorpaǵa salyp, 10-15 mınýttan keıin alyp tastańyz. Kartop tuzdy sińirip alyp, sorpanyń dámin buzbaıdy.

3. Tuzy kóp et. Gýlásh pen qýyrdaqtyń tuzy kóp bolyp ketse, muny retteýge qaımaq kómektesedi. Etti qaımaq qosylǵan tostaǵanǵa salyp, sýytyp qoıady. Etti ári-beri aýdaryp júrgińiz kelmese, eti bar ydysqa maıly nemese undy tuzsyz tuzdyq quıyp jiberińiz. Tuzsyz garnır de jaǵdaıdy qutqarýǵa kómektesedi. Tuzy kóp farshty usaqtap týralǵan qyryqqabat, úgitilgen shıki kádi nemese kartop qutqarady. Bul qospalar kotletti dámdi ári balǵyn etedi. Tym bolmaı bara jatsa, kotlettiń ornyna tuzy kóp etke kúrish qosyp, teftelı nemese golýbsy jasaýǵa bolady.

4. Tuzy kóp kókónister. Kókónis qosylǵan ragýdy artyq tuzdan qyzanaqtar men basqa da kókónister qutqarady. Olardy usaqtap týrap, otta pisip jatqan tamaqqa salyp jiberý kerek. Bútindeı pisirilgen kókónisterge qaınaǵan sý quıyp, birneshe mınýt qaınatsa, artyq tuzdy shyǵarady. Qaınaǵan sý, árıne, tushshy bolýy kerek. Sańyraýqulaqtarǵa da tushshy sý, taǵy qosymsha sańyraýqulaqtar, qaımaq nemese kúrish pen kartop ezbesi sıaqty tuzsyz garnır kómektese alady.

5. Kúıip ketken et pen un taǵamdary. Eger qýyrdaq kúıip ketse, kúıgen qabatyn kesip tastap, maı, sý nemese sorpa qosyp, ári qaraı pisire berińiz. Unnan jasalǵan ónimderdi ashyq otta pisirýge bolmaıdy, ottyń betin súıemelmen japqan durys. Eger taǵam báribir kúıip ketse, tabany ottan alyp, ishindegisin basqa ydysqa salý kerek, árıne, kúıgen bóliginsiz, sosyn betin ylǵal matamen jaýyp qoıý kerek. Ol jaǵymsyz ıisti soryp alady. Tamaqtyń kúıgen ıisin ystyq sút te jaqsy ketiredi. Ony taǵamǵa qosyp jiberý kerek.

6. Maıly sorpa. Eger sorpa óte maıly bolsa, onda sorpa quıylǵan kástróldi sýyq jerge qoıyp qoıý kerek, al keıin qatyp qalǵan maıly qabatty alyp tastańyz.

7. Jabysyp qalǵan juqa quımaq. Quımaq tabaǵa birneshe sebeppen jabysady: eger qamyr tym suıyq bolsa – un qosyp jiberińiz; eger unnyń sapasy tómen bolsa – untaq jarma nemese usaq qatqan nan qosyńyz; eger taba sýyq bolsa – quımaqty tek ysytylǵan maıda pisirý kerek.

8. Suıyq krem. Pisirilgen kremder keıde tym suıyq bolyp ketedi – ony jaı ǵana taǵy pisirip jiberińiz; eger kremge tym kóp suıyqtyq quıylyp ketse – un qosyp jiberińiz (túıirshikter bolmas úshin elekten ótkizińiz); eger suıyq maı eritilgen nemese óte suıyq bolsa – kremdi sýyq jerge qoıyp, sýyǵan soń aralastyryńyz.

9. Jabyndylardaǵy zeń. Tosap, povıdlo, marınadtardy zeń basady. Eger zeń jabyndylardy daıyndaǵan soń birneshe kúnnen keıin paıda bolsa, onda bul proses júre beretin bolady degen sóz. Sondyqtan bankany ashyp, zeńdi alyp, qan, tuz nemese sirke sýyn qosý kerek (ne kógerip ketkenine baılanysty) jáne bankany durystap qaınatyp, zalalsyzdandyrý qajet.

10. Tońazytylǵan kókónister. Azdap tońazytylǵan kartoptyń dám tatýyn ketirý úshin 18-20°S temperatýrada 5-7 kún ustaı turý qajet. Azdap tońazytylǵan pıazdy 3–5 °S temperatýrada aqyryndap erýge múmkindik berse, ol óziniń balǵyndyq qasıetin saqtap qalady.

---