InfoHub Logo

Qyzylorda qalasy,
№172 orta mekteptiń bastaýysh synyp muǵalimi
Abısheva Aqzeınesh

3 synyp. Ádebıettik oqý

Sabaqtyń taqyryby: Qaıratym - qaısarym
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdik maqsaty: Oqýshylarǵa Jeltoqsan oqıǵasynyń máni men maqsatyn túsindire otyryp, táýelsizdik úshin, elimizdiń bolashaǵy men keler urpaq úshin
janyn qıǵan Qaırat Rysqulbekov týraly málimet berý.
Damytýshylyq maqsaty: Oqıǵa mánisin túsindire otyryp, táýelsiz eldiń qol jetkizgen tabystaryn, rýhanı erkindigin, adam quqy men bostandyǵyn dáripteý.
Tárbıelik maqsaty: Óz Otanyn súıýge, elin qorǵaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, áńgimeleý, STO strategıalary, toppen jumys.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, slaıdtar, «Jeltoqsannyń asyqpaǵan aqıqaty», «Jeltoqsan qurbandary»atty beınejazba.
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeńi.

Úı tapsyrmasyn suraý. Ótken sabaqty tómendegi suraqtar arqyly bekitý.
- Balalar, 1986 jyly jeltoqsanda Brejnev atyndaǵy alańǵa jastar men stýdentter ne úshin jınalǵan edi?
- Úkimet basyna Kolbınniń kelýine baılanysty.
- Kolbınge nege qarsy shyqty?
- Sebebi, ol orys tildilikti qoldady. Qazaqstanda qazaq mektepteri men balabaqshalar azaıa bastady. Qazaqtar óz ana tilin de umyta bastady.
- Kolbın qaıdan kelgen?
- Kolbın Reseıden kelgen.
- Táýelsizdik degendi qalaı túsinesińder?
- Óz aldyna derbes, erkin memleket bolý, eshkimge táýeldi, baǵynyshty bolmaý.

Jańa sabaq.
Qyzyǵýshylyǵyn oıatý. Sózjumbaq sheshý.
Jańa sabaqtyń taqyryby men maqsatyn túsindirý.
«Jeltoqsannyń asyqpaǵan aqıqaty» atty beınejazbany ekrannan kórsetý.
Slaıdtardy kórsete otyryp, shyǵarma keıipkeri Qaırat Rysqulbekovtyń balalyq shaǵyna sholý jasaý.
Qaırat Rysqulbekov 1966 jyly 13 naýryzda Moıynqum óńirindegi Birlik aýylynda dúnıege keldi. Shý qalasyna taıaý jerdegi Novotroısk
(qazirgi Tóle bı) selosyndaǵy shopan balalaryna arnalǵan mektep - ınternatta oqydy. Ákesi Noǵaıbaı ortalaý bilimi bar mal mamany, baqtashy.
Sheshesi Dámetken saýynshy bolatyn.
Qaırat úıdegi jeti balanyń úshinshisi. 1986 jyldyń jazynda jalǵyz ózi Almatyǵa kelip, «Sáýlet - qurylys ınstıtýtyna» oqýǵa tústi.
Sol 1986 jyldyń 16 jeltoqsanynda ıaǵnı, yzǵarly qysta qazaq eliniń azattyq kóktemi úshin, solaqaı saıasatqa qarsy alǵash ret bas kóterip, Almatyda myńdaǵan qazaq jastary narazylyq bildirip, sherýge shyqty. Olar «Táýelsizdik kerek», «Qazaq eliniń óz kósemi saılansyn»t. b.
tilekter bildirdi. Sol kezdegi úkimet basshylarynyń buıryǵymen kúsh kórsetildi. Kóptegen jastar túrmege qamaldy. Olarǵa jeltoqsannyń yzǵarly kúninde zábir kórsetildi. Solardyń ishinde Qaırat Rysqulbekov te bar edi.

Maǵynany taný.
Ekrannan «Jeltoqsan qurbandary» atty beınejazbany kórsetý.
Qaırat Rysqulbekovtyń qalaı ustalǵandyǵy, qandaı qorlyq kórgendigi jaıly túsindirý.
Aqyry 21 jasqa qaraǵan shaǵynda qolyna kisen salynyp, tup - týra 21 kún sot zalynda kúıip - janyp, órtenip, tas túrmeniń 21 kamerasynda 21 mamyr kúni qapylysta qara nıet qaraqshynyń qurbany boldy.
Oqýlyqpen jumys.
Mátindi oqyp berip, mazmunyn túsindirý.
Oqýshylardyń ózderine oqytý.
Mátindi taldaý.

Toptyq jumys.
a) 1 - top. «Túrtip alý» júıesi boıynsha keste toltyrady.
á) 2 - top. Qaırat aǵalaryna arnap bir shýmaq óleń shyǵarady.
b) 3 - top. Jeltoqsan oqıǵasyna baılanysty esse jazady.

Bes joldy óleń qurastyrý arqyly sabaqty qorytyndylaý.
1. Qaırat
2. Erjúrek, qaısar, batyl.
3. Qaımyqpady, qarsy turdy, mert boldy.
4. Qaırat egemendik jolynda qaza tapty.
5. Qaharman.
Úıge tapsyrma berý.