InfoHub Logo

Keńes áskerleriniń Aýǵan jerinen shyǵarylǵanyna 25 jyl tolýyna arnalǵan Aýǵan soǵysynyń ardagerlerimen kezdesý - keshi

Maqsaty:
Oqýshylarǵa Aýǵan soǵysy jaıly tolyq málimet berý, ardager aǵalarmen ashyq áńgimelesý, suhbattasý;
Óz Otanyna sheksiz berilgen, patrıottyq rýhy joǵary, qaısar jaýynger aǵalardyń erligin úlgi etý;
Aýǵan soǵysynda opat bolǵan jaýyngerlerdiń rýhyna taǵzym etýge, esimderin qasterleýge tárbıeleý, oqýshylarǵa patrıottyq tárbıe berý.
Kórnekiligi: Slaıd. Taqyryby jazylǵan banner, erlik týraly maqaldar: «Er eli úshin týady, eli úshin óledi», «Jańbyr jaýsa - jer yrysy, batyr týsa – el yrysy»
Shaqyrylǵan qonaqtar: Aýǵan soǵys ardagerleri:
Esqaraev Ǵalymjan Qabylbaıuly 23. 02. 1965 j
Tóremanov Jánibek Sultanbekuly 29. 07. 1965 j
Ótegenov Abaı Noǵaıuly 14. 05. 1966 j

Kezdesý keshtiń barysy
1 - júrgizýshi:
- Qaıyrly kún qurmetti de qymbatty qonaqtar, ustazdar men oqýshylar! 8v synybynyń uıymdastyrýymen bolyp otyrǵan «Aýǵan aqıqaty» atty Aýǵan soǵysynyń ardagerlerimen kezdesý keshin ashyq dep jarıalaımyz!

Memlekettik Gımn oryndalady.

Muǵalimniń kirispe sózi: (Slaıd)
Aýǵan soǵysy 1979 jyldyń 27 jeltoqsanynda KSRO qarýly kúshteriniń Aýǵanstanǵa basyp kirip, onyń ishki isterine qol suǵýy saldarynan tutanǵan soǵys. Sońy aıaqtalmas soǵysqa ulasqan bul qasiret eldiń tek óz ishinde ǵana emes oǵan syrt memleketterdiń qatysýymen uzaqqa sozyldy.
Statısıkaǵa súıensek:
10 jylǵa sozylǵan aýǵan soǵysynda KSRO boıynsha qaıtyp oralmaǵan jalpy adam shyǵyny – 14453 - ke jetti.
Al Qazaqstannan Aýǵan soǵysyna 22000 adam qatysyp, olardyń 761 - i qaza tapty, 21 adam habarsyz ketti.
1000 jaýyngerden astam óz jerine oralyp, alǵan túrli dene jaraqattarynyń kesirinen aýyryp qaza boldy.
Bul soǵystyń abyroı ápermeıtinin túsingen Keńes úkimetiniń basshylary Aýǵanstandaǵy barlyq áskerdi eki jyldyń ishinde alyp shyǵý týraly bir sheshimge keldi. 1989 jyldyń 15 aqpanynda qolbasshy, general - leıtenant B. Gromov “Keńes áskeri Aýǵanstan jerinen tolyqtaı shyǵaryldy” dep málimdedi.
Búgingi tańda elimizde 10000 - ǵa jýyq aýǵan soǵysynyń ardagerleri bar.
Olardyń 3000 - daıy múgedekter qatarynda.
Elbasymyz N. Á. Nazarbaevtyń aýǵan soǵysy týraly: « Aýǵan soǵysynda qyrýar qarjy shyǵyndadyq, myńdaǵan ómir qıyldy, báribir keńes áskerine bul eldi tastap shyǵýǵa týra keldi. Halyq úshin budan asqan qasiret bar ma?» - degen oıly sózi bar.
Bul soǵys jaıly shyndyq talaı jyldar boıy tumshalanyp keldi. Tek elimiz Táýelsizdik alǵannan keıin ǵana shyndyqtyń beti ashyldy.
Osyndaı aýyr amanat arqalap, ómir men ólim beldesken qandy shaıqasqa qatysyp, batyldyq pen erliktiń eren úlgisin kórsetken qaharman jerlesterimiz bizdiń ortamyzda. Búgingi keshke qatysýshy qonaqtarymyzben tanystyraıyq.
(Qonaqtarmen tanystyrý)
Esqaraev Ǵalymjan Qabylbaıuly 23. 02. 1965 j
Tóremanov Jánibek Sultanbekuly 29. 07. 1965 j
Ótegenov Abaı Noǵaıuly 14. 05. 1966 j
1 - júrgizýshi:
- Sizderdiń qurmetterińizge Qydyrbaı Dınaranyń oryndaýynda «Sálem saǵan, týǵan el» áni. Qabyl alyńyzdar
2 - júrgizýshi:
- 1979 jyly jeltoqsan aıynda Keńes úkimetiniń uıǵarýymen Aýǵanstan jerine Keńes áskerlerin engizý týraly sheshim qabyldandy. Soǵys – zulymdyq. Jazyqsyz tógilgen qan. Tarıh jylnamasynan óziniń qaraly, náýbet jyldarymen oryn alǵan zulmattyń biri – Aýǵan soǵysy.