InfoHub Logo

Qazaq  mádenıetiniń sonaý kóne zamannan beri jasap kele jatqan halyqtyq týyndylary az emes . San – salaly óleń – jyr , asyl sóz úlgileri – ádebıet salasyndaǵy halyq murasynyń kýási. Dáýirlik máni bar poezıa týyndylary,   ádebı shyǵarmalar – halqymyzdyń rýhanı baılyǵy.Osynaý asyl  týyndylarymen tanymal bolǵan aqyn – jazýshylarymyz qanshama ? Mine , solardyń biri – Hamza Esenjanov.  Bul esimdi oıǵa alǵan kezde,  talaı adamnyń taǵdyryn talqandaǵan keleńsiz oqıǵalar oıǵa oralady.  Ol tabıǵattyń bergen aqyl – oıymen talantynyń arqasynda ajalǵa qarsy turyp, ómirge degen qushtarlyǵyn joǵaltpaı , adamdar minezindegi aıarlyqqa keshirimmen qarap , qýǵyn – súrginnen qutylǵan ýaqytta ǵana qalamyn qolǵa alyp,  az ýaqytta qazaq ádebıetine kóptegen óziniń úlesin qosa bastady. Jerles jazýshymyz Hamza Esenjanov óz shyǵarmalarynda Aq Jaıyq atyrabynda bolǵan alýan oqıǵalardy sıpattady. Jazýshy Hamza Esenjanov  sol kezeńdegi jaǵdaılardy sheberlikpen anyqtap kórsete aldy. H.Esenjanov negizinen qazaq prozasynda sırek kezdesetin obrazdar jınaǵyn  jasady.  Onyń keıipkerlerleriniń kóbi qaısar minezdi , qıyn taǵdyrmen kúrese alatyndaı,  alǵyr bolatyn.  H .Esenjanovtyń keıipker jasaýdaǵy tájirebıesi,  onyń  « tıptik jaǵdaı », « tıptik orta », « tıptik      minez» degen uǵymdarǵa meılinshe salmaq salǵanyn ańǵartady. Negizinen meniń oıymsha,  qazaqtyń tarıhynda Hamza  Esenjanovtyń  « Aq jaıyq» epopeıasyndaı basqa shyǵarma bolǵan emes. Hamzanyń óz týǵan jeri týraly kólemdi shyǵarma jazýy – bul óziniń patrıottyq sezimi men ulttyq namysynyń joǵary deńgeıde qalyptasýynyń kórsetkishi bolsa kerek  Jazýshy Hamza Esenjanov osy týyndysy úshin Abaı atyndaǵy Memlekettik syılyqqa ıe boldy. « Aq Jaıyq » epopeıasynyń ómirge kelýine sebepshi bolǵan birden – bir adam Sofıa Jaqıaqyzy Tastemirova bolatyn.                                                                                          

Hamza  Yqsanuly týraly áńgime etkende,  onyń ómirlik  serigi  Sofıa Jaqıaqyzyna toqtalmaı ótýge bolmaıdy . Ol aıdaýdaǵy jarynyń artynan erip,   qýǵyn - súrginniń  aýyr taýqymetin birdeı  kórdi . Hamza aǵany tikeleı maǵynasynda ajal aýzynan aman alyp qaldy . Hamza Esenjanov romandary - qazaq prozasynda budan buryn jasalǵan tulǵaly týyndylardyń eshqaısysyn qaıtalamaı, tarıhı shyndyqtyń panaromasyna óz kartınkalaryn qosyp  , tıptik obrazdar galerıasyna óz keıipkerlerin qosqan kesek týyndylar.  Oktábr revolúsıasy men azamat soǵysynyń daýyldy jyldarynyń Batys Qazaqstanda óris alǵan oqıǵalaryn ár qyrynan sýrettep bergen bul týyndylarda onyń keıipkerleri sol oqıǵalarǵa qatysqan áleýmettik toptardyń syryn ashyp,  rolin anyqtaǵan jınaqty da naqty obrazdarǵa aınalǵan . Olardyń daralyq qasıetteri ózdi – ózine tán aıqyn da aıryqsha erekshelikterimen kórinýi árqaısysyn aınytpaı tanytady .

Mysaly, «Aq Jaıyq » trılogıasynyń negizgi keıipkeri Hakim Júnisovti basqa eshkimmen shatastyrmaısyz.  Óıtkeni onyń kemeldengen sıpaty «Botakózdegi »Asqar Dosanovqa uqsaǵanymen , harakteriniń damý jolynda ózindik ózgeshelikter bar. Ol Asqar syqyldy kedeı semáda ósip,  revolúsıaǵa túzý kelgen kisi emes, onyń joly – aýqatty qajy balasynan kóp qaıshylyqtardy bastan keshirip,  revolúsıany qıyndyqtar arqyly qabyldaǵan jastyń dıalektıkalyq joly.  Hakim harakteriniń daralyq sıpaty onyń Álibek syqyldy baýyrlarymen salystyrǵanda da aıqyn kórinedi.  Bul obrazdyń ılandyrǵysh kúshiniń ózi onyń osy shytyrman jolyn birte – birte órmelep,  qıaǵa shyqqan qıyndyǵymen kórsete bilýinde . Jazýshynyń realıstik sheberligide osynda . Jalpy epıkalyq, kóp salalyq,  keń qulashtylyq, ómir materıalyn kóbirek qamtıtyn qasıet tek qana Hamza aǵamyzǵa tán dep oılaımyn.  1920-1930 jyldar aralyǵynda taǵdyrdyń azabyn kórgen jazýshylar qanshama, sonyń ishinde kóńil bólip qaraıtyn birden – bir adam - qazaqtyń talantty jazýshysy  Hamza Esenjanov.Áke-sheshesinen segiz jasynda jetim qalǵan balanyń jeti jyldyq sovet mektebinde oqyp,  sanasynyń oıanýy,  aldaǵy  úlken ómirge alǵash qadam jasaýy azamat soǵysy men Sovet úkimeti ornaǵan jyldar eken. Bul búkil qazaq jastarynyń revolúsıadan rýh alǵan, halyq ókimetinen qýat alǵan ortaq taǵdyr edi. Qarańǵy aýyl balasynyń  boı túzep,  bilim jolyna túsýi qansha qıyn  bolsa da H.Esenjanov óziniń talpynǵan talabymen,  tegeýrindi talantymen maqsat mejesine qanat qaqty.Maqsaty bilim alý boldy   H.Esenjanovtyń ǵylym men ádebıettegi alǵashqy qadamy sátti bastalǵanymen kóp uzamaı kesilip qaldy. Qadyr Myrza  Álı aǵamyz aıtpaqshy , «... Ony otyzyna tolar – tolmasta  « halyq jaýy » dep aıdap áketken. Túrmeniń aty – túrme,  aıdaýdyń aty – aıdaý ! Kórmesti kórip,  tatpasty tatyp , búkil jastyǵyn,     qyzýly – qýatty kezin jat jerde ótkizip,  búkil densaýlyǵyn qurtyp,  elýinshi jyldardyń ekinshi jartysynda úıge aman esen oralady.  Óıtkeni,  burynǵy 1937  jyly keńestik ıdeologıa júrgizgen teris saıasattyń zardabyn bir adamdaı tartqan,  jáne de  ómiriniń jarty jylyn   túrmede ótkizgen qaıratker  jazýshy .Shyn máninde Hamza Esenjanov jazýshy retinde keremet tulǵa. Hamza aǵamyz túrmeden shyqqanmen , aıdaýdan qaıtqanmen , tipti aqtalǵanmen , barynsha ókpeli jáne ashýly edi . Al osynsha obal jasaǵan Keńestik qoǵam áli de  bolsa keshirimsiz qatal kúıinde biraz ómir súrdi . Ol kezderde túgeldeı shyndyqty aıtatyn , aqıqatty aqtaryp jazatyn ımany bar qalamgerlerge resmı baspasóz úlken kúdikpen qaraıtyn . Saptyaıaqqa syra quıyp,  sabynan qaraýyl qarap , kórkem shyǵarmanyń ózin senimsizdiktiń súzgisinen bir emes, birneshe márte ótkizip baryp , kórkem dúnıeler  áreń degende jaryq kóretin. Al bizdiń Hamza aǵamyz óte parasatty , óte tózimdi qalamger bolatyn .Ol ómirde aıtys –tartysty unatpaıtyn . El ishinen jaý izdep , dushpan izdep , kek alýmen , ósh alýmen  shuǵyldanýdy jón dep tappady. Eline aman – esen oralǵanyn olja dep uqty. Saǵynǵan ónerine , jazý ústeline arqa súıep shyǵermashylyqqa alańsyz berildi. Sonymen qatar osyndaı qıyn qystaý kezinde de ol shyǵarmashylyqqa degen kóz qarasyn ózgertpedi .Sóıtip « Aq jaıyq » epopeıasynyń bir tomynan keıin bir tomyn jazdy .  Jazýshy  « Aq Jaıyq » kitabyn 1957 jyly , al ekinshi kitabyn 1959 jyly ,úshinshi kitabyn «Tar kezeń » degen atpen 1965 jyly jarıalaıdy .  Sodan soń «Kóp  jyldar ótken soń » romanyn jazdy. Hamza Esenjanov ,bizdińshe ,kórkem ádebıettiń , jalpy óner ataýlynyń mindetin anyq uǵyp , shyǵarmaǵa  shyn sýretker bop oı jiberip , tolǵana bilgen . Ózin túptiń túbinde oqýshy aldynda jaýapker , mindetker sanaǵan qalamger . Árbir aqyn – jazýshynyń  shyǵarmashylyq ómir jolyna qaraıtyn bolsaq , onyń  bir ónimdi jumys jasaıtyn jemisti jyldary boldy . Eldiń esine  Hamza Esenjanov dese    « Aq  Jaıyq  » túsedi  al Aq Jaıyq dese Hamza Esenjanov eske túsedi . Bular birin – biri  tolyqtyryp turatyn uǵymdar . Romannyń oqyrman  kókiregine  ábden uıalaǵanyn , onyń  ábden tanymal bolǵanyn , qalyń jurt qolynan tastamaıtyn kitapqa aınalǵanyn dáleldeıtin syr. « Eldiń atyn eri shyǵarady , eriniń atyn eli shyǵarady » maqalanyń máni osynda bolsa kerek .

Jalpy « Aq Jaıyq » trılogıasyndaǵy  ár oqıǵa derekti shyndyqtan týǵan  , ár qaharman ómirde bolǵan  tarıhı tulǵadan jınaqtalǵan . Al osy qasireti  kóp keıipkerlermen oqyrman dy júzdestire alsaq , jasttarymyzdyń  sanaly  da salıqaly , bilimdi de bilikti , elin súıetin , halyqqa rıasyz qyzmet etetin azamattardy tárbıelep shyǵarsaq elimizdiń  órkendeýine , rýhanı damýyna qosqan úlesimiz bolar edi .Hamza aǵamyz 1908 jyly Batys Qazaqstan oblysynyń Aqjaıyq  aýdanynda dúnıege kelgen.  Aldymen  jeti  jyldyq,  keıin  aýylsharýashylyq  tehnıkýmynda  oqyǵan.  1933 jyl  qazaqtyń  Abaı atyndaǵy  pedagogıka  ınstıtýtynyń  til – ádebıet  fakúltetin  biritip,  1934 jyly Lenıngradtyq  memlekettik óner – bilim  ınstıtýtynda  asperant  bolyp  oqýyn  jalǵastyrdy.  1938  jylǵa deıin  respýblıkanyń mádenı-ǵylymı  mekemelerinde,  jloǵarǵy  oqý  oryndarynda  jaýapty  qyzmetter  atqarady.  Orta  mektep,  bastaýysh  mektepter  úshin  oqýlyqtar  jazady,  kórkem aýdarmalarmen shuǵyldanady. I.S.Týrgenevtiń «Rýdın», Ivan  Shýhovtyń «Óshpendilik» romandaryn  qazaqshalaıdy.  Mıhaıl  Sholohovtyń  «Tynyq  Don»  ıpopeıasynyń  birinshi  jáne  tórtinshi  tomdaryn  aýdarady. 

  Az  deýde,  kóp  deýde  qıyn...Alpys alty  jyl  ómir  súrdi.  Orta  eseppen  alǵanda,  bul  ózi  aqylǵa  sıatyn,  shúkirshilik  qylatyn  ǵumyr.  Biraq  onyń  on  bes – jıyrma  jylyn  baqytty  hám  typ-tynysh  ótken  jemisti  jyldar  dep  aıta  almaısyn. Hamaza  aǵamyz ol  jyldary  erkinen  aıyrylyp,  «Halyq jaýy»  degen  atpen  aıdaýda  júrdi.  Aıdaýda  bolý,  lagerde  ómir  súrý – kýrortta  júrý  emes. Shekteýli  terıtorıalarda  tusaýly  tulpar,  baılaýly  buzaýdaı  tirlik  keshý.  Saıası  tutqyndardyń  jazý – syzýyna  múmkindik,  tipti  quqyǵyda  joq.  Bul – azap,  bul – qorlyq.  Jalyndaǵan  jastyǵyn  Keńes  ókimetiniń alǵashqy  qıyn  jyldaryna  jumsap, aqyr  túbinde  sol  Keńestik  qoǵamnyń  qurbandyǵyna  bergen  Hamza  aǵamyz  taza  jazýshylyqqa  ǵumyrynyń  sońǵy  kezeńinde  ǵana  on-on bes  jyl  ishinde  klasıkalyq  dúnıeler  jyzdy.  Jazyp  úlgerdi  áıteýir. Oǵanda  shúkir! Sonyń arqasynda Hamza  aǵamyzdyń  ekinshi  ǵumyry, ólmes  ǵumyry  bastaldy. Ol endi jeke bastyń baqytty  emes,  qazaq  ádebıetiniń,  halqynyń  baqyty...

  Epopeıa avtorynyń taǵy  bir ereksheligi – keıipkerleriniń  ómirde  prototıpi  bar  naqty  dáıektıiligi.  Bul jóninde  atalmysh  romandar  keı  rette  «Tar jol, taıǵaq keshýdiń», keı  rette «Tynyq  Don»  men  «Kóterilgen  tyńnyń» dástúrlerin eske  salady. Buǵan  qaraǵanda, Sákenniń  Hamzaǵa ádebı  ustaz  bolǵandyǵy  Hamzanyń  «Tynyq  Don»  romanyn  aýdarǵandyǵy  issiz – usharsyz  ketpeı,  tvorchestvosyna  ıgi  áser  etkeni  ańǵarylady.  Ózine  degen  realızmniń  darqan  týyndylarynan  úlgi  alý, jaqsy  dástúrlerin  qabyldaý  Hamzanyń  jańalyqty  qadamyna  jol ashqandaı.  Osyndan  kelip  onyń  romandarynyń  dúnıe  tanymdyq,  realısik  jáne  tárbıelik  qýaty  men  máni  kóp  utqan.  Bul  romandar  qazaq  prozasynyń  áleýmettik  epopeıa  janryn  bir  salada  órbite  damyta  túsken  keleli  týyndy.  Hamza  talantty  keshýildep  qanat  qaqqanmen,  qazaq  ádebıeti  kóginde  óziniń  mejeli  bıigine  tez  shyrqaǵan  tegeýrindi  talant  edi.  Ony  keń  tynysty  úlken  realıs  sýretker  dárejesine  kótergen  talantymen  birge,  kóp  qasıetteriniń  biri  shynshyldyǵy,  týrashyldyǵy  edi.  Osyndaı  adamgershilik  qasıetterimen  qosa, jazýshylyq  erekshelikteri  de  aıqyn  kórinip  turatyn.  Onyń  bolmys  shyndyǵyn  tutas  qabyldaýmen  qatar,  zertteýshiligi  basyı  bolatyn.  Ómir  qubylysyn  qashanda  keń  aıdynda,  mol  aýqymda  alyp  zertteıtin.  Jeke adamnyń psıhologıalyq minez-qulqynan bastap qoǵamdyq,tarıhı-áleýmettik  aýqymǵa  deıin  júıeli, tutastyqty  zertteý  Hamza  kóz  qarasynyń  kók  jıegin  keńeıte  túsetin. Sondyqtan  ol  óziniń  sýretkerlik  janryna  kóp  dúnıe  syıǵyzatyn  qarymdy  qalamger  edi.  Endeshe  onyń  tvorchestvosy  epıkalyq  alqaptylyǵymen,  tereń  oılylyǵymen  keń  óriske  qanat jaıyp,  uzaq  saqtalary  haq.  Qazaq  sovet  ádebıetiniń  damýyna  sińirgen  úlken eńbegi bıik baǵalanyp,  H.Esenjanov «Eńbek  Qyzyl Tý» , «Qurmet  Belgisi»  ordenderimen  nagradtaldy.

Ókinishke oraı,  H.Esenjanov aramyzdan erte  ketti.  Ol  taǵdyrdyń  talaı  synaqtarynda  quryshtaı  shynyqqan  tózimdi  er,  qaıyspas  qaısar  qalamger  edi.  

Qazaq  ádebıeti  tarıhyndaǵy  Hamza  Esenjanov  qazaq  halqynyń  oı  sanasynda,  estetıkalyq  tanymynda  alar  ornyn,  kórkem  týyndylar  búginde  oqyrmandardyń  súıikti  shyǵarmasyna  aınalyp  kele  jatqany  buǵan dálel bola alady. Osy sebeptende Hamza aǵamyzdyń  shyǵarmashylyǵy  týraly  sóz  qozǵaý,  pikir  kóterý  barlyq  qazaq  ádebıeti  jaıly oı tolǵanystaryna ushtaspaı tura almaıtyn rýhanı baılanystylyqty  tanytsa  kerek.  Mundaı  murany  ár  qyrynan  tanyp  bilý   urpaqtar  býyny  almasqan  saıyn  jańǵyryp,  sonylyq  tanytatyn  jasampaz  qubylysqa  aınalmaı  tura  almaıdy. Mundaı  shyǵarmalar  týraly  ýaqyt,  zaman  talabyna  oraı  dúrkin – dúrkin  bıblıografıalyq  quraldar  jasap  otyrý  talaby,  nasıhattaý  jumystary  alǵa  qoıylý  kerek.  Sonda  ǵana  Hamza  Esenjanovtyń  shyǵarmalary  jyl ótken  saıyn  tanylyp,  tolysyp,  jetile  túseri  sózsiz. 

Ia,  artyna  ólmeı  tuǵyn  sóz  qaldyrǵandyqtan  Hamza  aǵanyń  murasyn  urpaqtan-urpaqqa  jetkizetin  jas  býyn – jas  órken  barda  Qazaqstannyń  bolashaǵy  nurly  bolmaq. 

---