Qazaq halqynyń ulttyq aspaptary
Qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi Týrlybekova S.K.
Bizdiń ómirimizdegi mýzyka: Qazaq halqynyń ulttyq aspaptary
Qazaq tili 7 synyp
Sabaq qamtıtyn oqý maqsattary
O2 Stıldik erekshelikti anyqtaý
J4 Gramatıkalyq normalar
Sabaq maqsaty Sóz taptarynyń túrlenýi, sóz tirkesiniń baılanysý túrleri men tásilderin ajyratady.
Teledıdar jáne ózge de aqparat kózderinen alynǵan málimetterdiń stılin anyqtaıdy, basqa málimettermen salystyrady.
Tildik maqsattar: Qajet termınderdi meńgeredi.
Aldyńǵy taqyryp: Qazaqtyń ataqty ánshileri
Jospar
Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Qazaq ánderinen popýrrı tyńdap, án ataýlaryn tabady.
Eki topqa bólemin.
Qundylyqtarymyz jaıynda esterine túsirý maqsatynda suraqtar qoıamyn.
Jetistik krıterııin berip, sabaqtyń maqsatymen tanystyramyn.
«Oılanyńyz, jupta aqyldasyńyz, topta talqylańyzdar!»
Ulttyq aspaptar týraly ne bilesiz?
Maǵynany taný kezeńi.
Beınebaıandy kóredi. «Ulttyq aspaptar»
Tapsyrma:
1. Sýretterdi durys jaýabymen sáıkestendirińizder.
2. «Adasqan sózder»
Ártister/kórsetti /óner.
Konsertine/ kórermender/jas/rıza boldy/ ónerpazdardyń.
Ashty/ulttyq/konsertti/orkestri/aspaptar.
Bildim/ sabaqta/ aspaptar/ ulttyq týraly/men/bul.
3. Beınebaıanǵa qatysty eki synyptasyńyzdan suhbat alyńyz.
Jalǵastyryp jazyńyz.
Ózge elderge baratyn bolsańyz, ondaǵy adamdar sizden ulttyq aspaptardyń, bireýin sıpattap berýińizdi ótinse, siz qalaı jaýap berer edińiz....
Jetistik krıterııi:
1. Tyńdalymdaǵy málimetti túsinedi.
2. Ulttyq aspaptyń bireýine sıpattama beredi.
2 - sabaq.
Oı qozǵaý.
(jumbaqtar jasyrý)
Tartylǵan eki arqany uzyn boıǵa,
Sóıleýge sondaı sheber tapsań oıla.
Ár jerde arshyndalǵan baldaǵy bar,
Oınaıdy on barmaǵyń bilse qaıla. (dombyra)
Sozylǵan úni,
Súıkimdi tili.
Úrleseń oınaıtyn,
Aspaptyń biri. (sybyzǵy)
Jeti shekten jeti túrli ún shyǵar,
Áýezinen jeti taraý muń shyǵar.
Oınap ketseń, túrli - túrli jyr shyǵar,
Bul qandaı aspap? (jetigen)
Oqylym
Dombyra týraly ańyz
Ertede bir ańshy jigit bolypty. Sol ańshy jigit bıik taýdyń qıasyn, qalyń qaraǵaıdyń arasyn turaq etken buǵy - maraldy aýlap, kásip etse kerek. Birde joly bolyp, bıik taýdyń qıasynan teńbil maral atyp alady da, maraldy etekke túsirý úshin ishek – qarynyn alyp tastaıdy. Sodan arada aılar ótkende, ańshy jigit ań atýǵa urymtal jer edi ǵoı dep, baıaǵy teńbil maraldy atqan jerge soqsa, qulaǵyna bir yzyńdaǵan daýys estiledi deıdi. Barlap qarasa, ótkende atqan maraldyń ishek - qarynyn qarǵa - quzǵyn ilip ushqan bolý kerek, qaraǵaıdyń butaǵyna qos tin bolyp kerilip qalǵanyn kóredi. Yzyńdaǵan dybystyń sol ishekten shyǵyp turǵanyn ańǵarady. Qaraǵaıdyń butaqtaryna kerile kepken ishekti sál ǵana jel terbese yzyńdap, janǵa jaıly dybys shyǵarady. Onyń ózi birde ýildep, birde sarnap, endi birde syńsyp jylaǵandaı bolyp, ańshy jigitti alýan túrli kúıge bóleıdi. Sol jerde ańshy jigit «qoı myna qos ishekke til biteıin dep tur eken, bir amal jasaıyn» - dep, ishekti úıge alyp keledi de, bir aspap jasap, soǵan qos ishekti taǵady. Sodan tartyp kórse, shynynda da qos ishekke til bitkendeı suńqyldap qoıa beredi. Bul ún ańshy jigittiń ǵana janyn jadyratyp qoımaıdy, tyńdaǵan jannyń bárin uıytady. Osylaısha dombyra kóptiń súıip tyńdaıtyn aspabyna aınalady.
Jetigen týraly ańyz. Erte kezde aýylda bir qarıa turady. Onyń jeti uly bolypty. Bir jyly qatty jut bolyp, adamdar tamaqsyz qalady, sóıtip qarıanyń úıine qaıǵy ornaıdy. Ashtyqtan úlken uly Qanıa ólgennen keıin qarıa kepken aǵashtyń bóligin alyp, oǵan ishek salyp, tıek qoıyp, «Qaraǵym» kúıin oryndaıdy, Tóralym degen ekinshi uly ólgennen keıin ekinshi ishek tartyp, «Qanat synar» degen kúı shyǵarady, úshinshi uly Jankeldige ol «Qumarym» kúıin, tórtinshi uly Bekenge «Ot sóner», besinshi uly Haýasqa «Baqyt kóshti», Julzarǵa «Kún tutylýy» atty kúı shyǵarady. Eń kishi uly Qıastan aırylǵan qarıa jetinshi ishekti tartyp, «Jeti balamnan aırylyp qusa boldym» atty kúı oryndaıdy. Aspaptan qaıǵyǵa toly kóp dybysty ala otyryp, oryndaýshy ártúrli áýen arqyly óziniń balalarynyń beınelerin kórsetedi. Bul shyǵarylǵan áýender odan ári damytylyp, aspapty oryndaýdaǵy kúı - pesa túrinde bizge «Jetigenniń jeteýi» degen jalpy atpen jetken. «Jetigen» degen ataý eki sózden turady: jeti jáne án» - «jetigen» degen uǵymdy beredi.
Tapsyrma: 1. Mátindi topta birge oqımyz. 10 mın.
2. DJIGSO tásili boıynsha bir - birine túsindiredi.
3. Ár top mátin mazmunyna 3 suraq daıyndaıdy.
4. Mátinnen sóz taptarynyń túrlenýine 2 mysal keltiredi.
Jetistik krıterııi boıynsha baǵalanady.
1. Mátindegi aqparatty túsinedi.
2. Mátinniń mazmunyna suraq qoıa alady.
Qaraqat popýrrı ( jetigen aspabymen)
Keri baılanys. Men úshin bolǵan jańalyq...
Bizdiń ómirimizdegi mýzyka: Qazaq halqynyń ulttyq aspaptary
Qazaq tili 7 synyp
Sabaq qamtıtyn oqý maqsattary
O2 Stıldik erekshelikti anyqtaý
J4 Gramatıkalyq normalar
Sabaq maqsaty Sóz taptarynyń túrlenýi, sóz tirkesiniń baılanysý túrleri men tásilderin ajyratady.
Teledıdar jáne ózge de aqparat kózderinen alynǵan málimetterdiń stılin anyqtaıdy, basqa málimettermen salystyrady.
Tildik maqsattar: Qajet termınderdi meńgeredi.
Aldyńǵy taqyryp: Qazaqtyń ataqty ánshileri
Jospar
Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Qazaq ánderinen popýrrı tyńdap, án ataýlaryn tabady.
Eki topqa bólemin.
Qundylyqtarymyz jaıynda esterine túsirý maqsatynda suraqtar qoıamyn.
Jetistik krıterııin berip, sabaqtyń maqsatymen tanystyramyn.
«Oılanyńyz, jupta aqyldasyńyz, topta talqylańyzdar!»
Ulttyq aspaptar týraly ne bilesiz?
Maǵynany taný kezeńi.
Beınebaıandy kóredi. «Ulttyq aspaptar»
Tapsyrma:
1. Sýretterdi durys jaýabymen sáıkestendirińizder.
2. «Adasqan sózder»
Ártister/kórsetti /óner.
Konsertine/ kórermender/jas/rıza boldy/ ónerpazdardyń.
Ashty/ulttyq/konsertti/orkestri/aspaptar.
Bildim/ sabaqta/ aspaptar/ ulttyq týraly/men/bul.
3. Beınebaıanǵa qatysty eki synyptasyńyzdan suhbat alyńyz.
Jalǵastyryp jazyńyz.
Ózge elderge baratyn bolsańyz, ondaǵy adamdar sizden ulttyq aspaptardyń, bireýin sıpattap berýińizdi ótinse, siz qalaı jaýap berer edińiz....
Jetistik krıterııi:
1. Tyńdalymdaǵy málimetti túsinedi.
2. Ulttyq aspaptyń bireýine sıpattama beredi.
2 - sabaq.
Oı qozǵaý.
(jumbaqtar jasyrý)
Tartylǵan eki arqany uzyn boıǵa,
Sóıleýge sondaı sheber tapsań oıla.
Ár jerde arshyndalǵan baldaǵy bar,
Oınaıdy on barmaǵyń bilse qaıla. (dombyra)
Sozylǵan úni,
Súıkimdi tili.
Úrleseń oınaıtyn,
Aspaptyń biri. (sybyzǵy)
Jeti shekten jeti túrli ún shyǵar,
Áýezinen jeti taraý muń shyǵar.
Oınap ketseń, túrli - túrli jyr shyǵar,
Bul qandaı aspap? (jetigen)
Oqylym
Dombyra týraly ańyz
Ertede bir ańshy jigit bolypty. Sol ańshy jigit bıik taýdyń qıasyn, qalyń qaraǵaıdyń arasyn turaq etken buǵy - maraldy aýlap, kásip etse kerek. Birde joly bolyp, bıik taýdyń qıasynan teńbil maral atyp alady da, maraldy etekke túsirý úshin ishek – qarynyn alyp tastaıdy. Sodan arada aılar ótkende, ańshy jigit ań atýǵa urymtal jer edi ǵoı dep, baıaǵy teńbil maraldy atqan jerge soqsa, qulaǵyna bir yzyńdaǵan daýys estiledi deıdi. Barlap qarasa, ótkende atqan maraldyń ishek - qarynyn qarǵa - quzǵyn ilip ushqan bolý kerek, qaraǵaıdyń butaǵyna qos tin bolyp kerilip qalǵanyn kóredi. Yzyńdaǵan dybystyń sol ishekten shyǵyp turǵanyn ańǵarady. Qaraǵaıdyń butaqtaryna kerile kepken ishekti sál ǵana jel terbese yzyńdap, janǵa jaıly dybys shyǵarady. Onyń ózi birde ýildep, birde sarnap, endi birde syńsyp jylaǵandaı bolyp, ańshy jigitti alýan túrli kúıge bóleıdi. Sol jerde ańshy jigit «qoı myna qos ishekke til biteıin dep tur eken, bir amal jasaıyn» - dep, ishekti úıge alyp keledi de, bir aspap jasap, soǵan qos ishekti taǵady. Sodan tartyp kórse, shynynda da qos ishekke til bitkendeı suńqyldap qoıa beredi. Bul ún ańshy jigittiń ǵana janyn jadyratyp qoımaıdy, tyńdaǵan jannyń bárin uıytady. Osylaısha dombyra kóptiń súıip tyńdaıtyn aspabyna aınalady.
Jetigen týraly ańyz. Erte kezde aýylda bir qarıa turady. Onyń jeti uly bolypty. Bir jyly qatty jut bolyp, adamdar tamaqsyz qalady, sóıtip qarıanyń úıine qaıǵy ornaıdy. Ashtyqtan úlken uly Qanıa ólgennen keıin qarıa kepken aǵashtyń bóligin alyp, oǵan ishek salyp, tıek qoıyp, «Qaraǵym» kúıin oryndaıdy, Tóralym degen ekinshi uly ólgennen keıin ekinshi ishek tartyp, «Qanat synar» degen kúı shyǵarady, úshinshi uly Jankeldige ol «Qumarym» kúıin, tórtinshi uly Bekenge «Ot sóner», besinshi uly Haýasqa «Baqyt kóshti», Julzarǵa «Kún tutylýy» atty kúı shyǵarady. Eń kishi uly Qıastan aırylǵan qarıa jetinshi ishekti tartyp, «Jeti balamnan aırylyp qusa boldym» atty kúı oryndaıdy. Aspaptan qaıǵyǵa toly kóp dybysty ala otyryp, oryndaýshy ártúrli áýen arqyly óziniń balalarynyń beınelerin kórsetedi. Bul shyǵarylǵan áýender odan ári damytylyp, aspapty oryndaýdaǵy kúı - pesa túrinde bizge «Jetigenniń jeteýi» degen jalpy atpen jetken. «Jetigen» degen ataý eki sózden turady: jeti jáne án» - «jetigen» degen uǵymdy beredi.
Tapsyrma: 1. Mátindi topta birge oqımyz. 10 mın.
2. DJIGSO tásili boıynsha bir - birine túsindiredi.
3. Ár top mátin mazmunyna 3 suraq daıyndaıdy.
4. Mátinnen sóz taptarynyń túrlenýine 2 mysal keltiredi.
Jetistik krıterııi boıynsha baǵalanady.
1. Mátindegi aqparatty túsinedi.
2. Mátinniń mazmunyna suraq qoıa alady.
Qaraqat popýrrı ( jetigen aspabymen)
Keri baılanys. Men úshin bolǵan jańalyq...
You Might Also Like
