- 05 naý. 2024 02:32
- 240
Qazaqsha kúres
Qazaq tili 4 synyp
3 toqsan
Sabaq: Qazaqsha kúres
Maqsaty: Júıeli sóıleýge, taqyrypty júıeli baıandaýǵa úıretý.
Bilimdilik: Ulttyq oıyn týraly málimet berý. Oqýshylardyń oqý tehnıkasyn kúsheıtý, aýdarma jumystaryna kóńil bólý. Damytýshylyq: Tapsyrmalar jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý. Oqýshylardyń til belsendiligin, jazý mádenıetin damytý. Oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý. Sózderdi meńgertý arqyly sózdik qorlaryn, til baılyqtaryn baıytý. Tárbıelik: Tazalyqqa, uqyptylyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq.
Ádisteri: dıalog - suraq
Kórnekilik: oqýlyq, sýret.
Sabaqtyń barysy
• Uıymdastyrý kezeńi.
Amandasý, oqý quraldyrynyń daıyndyǵyn tekserý. Kóńil kúıleriń qandaı?
Úı jumysy
1. Septikter
sózdik dıktant: Belgili bir ýaqyt aralaǵynda, kúsh synasý, daıyndyǵy, epti, jetildiredi, birneshe,
II. Jańa sabaq
«Bir aınalym sóılesý» strategıasy
Jańa sózderdi qoldanyp «Bir aınalym sóılesý» strategıasy boıynsha sóz tárkesin qurastyrý
• Jazyp bolǵan soń taqtaǵa qarap, oryssha oqyp qazaqsha aýdarmasyn tekseremin.
• sóz tirkesin qurastyramyz
Durys jaýaby úshin ózderi fıshka alyp otyrady
Gramatıka»
3. Óz betinshe meńgerý.
1) Qazaq tilinde neshe jalǵaý bar?
• Oqýlyq boıynsha
1 tapsyrmada berilgen tapsyrmany oryndaıdy
Kúres.
Eki adamnyń belgili bir ýaqyt aralyǵynda beldesip kúsh synasýyn kúres dep ataıdy. Kúreste daıyndyǵy mol, kúshti ári epti balýan jeńiske jetedi.
Kúres deneni shynyqtyrady. Ol adamnyń qımyl - qozǵalysyn jetildiredi. Kúrestiń birneshe túri bar.
2 tapsyrmada berilgen tapsyrmany oryndaıdy.
Al, balalar turaıyq
Alaqandy uraıyq.
Ońǵa qaraı ıilip,
Sol qaraı ıilip.
Bir otyryp, bir turyp,
Bir tunyǵyp alaıyq.
3 - tapsyrmany oqıdy
Mátindegi habarly sóılemdi suraýly sóılemge aınaldyryp jaz.
• Klaster qurý «Qazaqsha kúrestiń paıdasy»
Soltústik Qazaqstan oblysy, Maǵjan aýdany
bastaýysh synyp muǵalimi
Kúlban Karybaıqyzy
Tolyq nusqasyn júkteý
3 toqsan
Sabaq: Qazaqsha kúres
Maqsaty: Júıeli sóıleýge, taqyrypty júıeli baıandaýǵa úıretý.
Bilimdilik: Ulttyq oıyn týraly málimet berý. Oqýshylardyń oqý tehnıkasyn kúsheıtý, aýdarma jumystaryna kóńil bólý. Damytýshylyq: Tapsyrmalar jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý. Oqýshylardyń til belsendiligin, jazý mádenıetin damytý. Oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý. Sózderdi meńgertý arqyly sózdik qorlaryn, til baılyqtaryn baıytý. Tárbıelik: Tazalyqqa, uqyptylyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq.
Ádisteri: dıalog - suraq
Kórnekilik: oqýlyq, sýret.
Sabaqtyń barysy
• Uıymdastyrý kezeńi.
Amandasý, oqý quraldyrynyń daıyndyǵyn tekserý. Kóńil kúıleriń qandaı?
Úı jumysy
1. Septikter
sózdik dıktant: Belgili bir ýaqyt aralaǵynda, kúsh synasý, daıyndyǵy, epti, jetildiredi, birneshe,
II. Jańa sabaq
«Bir aınalym sóılesý» strategıasy
Jańa sózderdi qoldanyp «Bir aınalym sóılesý» strategıasy boıynsha sóz tárkesin qurastyrý
• Jazyp bolǵan soń taqtaǵa qarap, oryssha oqyp qazaqsha aýdarmasyn tekseremin.
• sóz tirkesin qurastyramyz
Durys jaýaby úshin ózderi fıshka alyp otyrady
Gramatıka»
3. Óz betinshe meńgerý.
1) Qazaq tilinde neshe jalǵaý bar?
• Oqýlyq boıynsha
1 tapsyrmada berilgen tapsyrmany oryndaıdy
Kúres.
Eki adamnyń belgili bir ýaqyt aralyǵynda beldesip kúsh synasýyn kúres dep ataıdy. Kúreste daıyndyǵy mol, kúshti ári epti balýan jeńiske jetedi.
Kúres deneni shynyqtyrady. Ol adamnyń qımyl - qozǵalysyn jetildiredi. Kúrestiń birneshe túri bar.
2 tapsyrmada berilgen tapsyrmany oryndaıdy.
Al, balalar turaıyq
Alaqandy uraıyq.
Ońǵa qaraı ıilip,
Sol qaraı ıilip.
Bir otyryp, bir turyp,
Bir tunyǵyp alaıyq.
3 - tapsyrmany oqıdy
Mátindegi habarly sóılemdi suraýly sóılemge aınaldyryp jaz.
• Klaster qurý «Qazaqsha kúrestiń paıdasy»
Soltústik Qazaqstan oblysy, Maǵjan aýdany
bastaýysh synyp muǵalimi
Kúlban Karybaıqyzy
Tolyq nusqasyn júkteý