InfoHub Logo

Mýzyka 6 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Qazaqstan kompozıtorlarynyń vokaldyq mýzykasy. Án - romans janyry.
Maqsaty:
1. Qazaqstandaǵy án - romans janryna alǵash jol salǵan kompozıtorlar shyǵarmashylyǵyna toqtalý, júıeli erkin sóıleı bilý, oqýshynyń belsendiligin arttyrý.
2. Án - romans janrymen tanystyra otyryp, oqýshylardyń tanymdyq is - áreketin damytý, án ıirimderin durys estı bilý, melodıalyq erekshelikterin seziný qabiletterin damytý, ándi durys oryndaýǵa mashyqtandyrý.
3. Án - romanstardy tyńdatý arqyly Otanyn súıýge, rýhanı adamgershilikke, óz isine senimi mol, eńbekqor, meırimdi, ónerli, zamanyna saı tulǵany tárbıeleý.

Qoldanylatyn kórnekiler: prezentasıalyq sslaıttar, sýretter.
Qoldanylatyn quraldar: notalar, taqta, ınteraktıvty taqta, oqýlyq.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
Sabaqtyń tıpı: Interaktıvti sabaq
Sabaqta qoldanylatyn ádis - tásilderi: túsindirý, testileý, sóz jumbaqty sheshý, oqýlyqpen jýmys.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Úı jumysyn tekserý
İİİ. Jańa sabaqty túsindirý
İV. Jańa taqyrypty bekitý
V. Úıge tapsyrma
Vİ. Sabaqty qortyndylaý. Baǵalaý

İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Sálemdesý, oqýshylardy túgeldeý. Sabaqqa daıyndyǵyn tekserý.

İİ. Úı jumysyn tekserý.
1. Akord degenimiz ne?
Akord degenimiz bir ýaqytta estiletin ózara belgili tártippe ornalasqan úsh nemese odanda kóp dybystardyń úndik úılesimi. Akord Italán tilinde«úılestirý, úndestirý» degen maǵynany beredi.
2. Úsh dybystan turatyn akordty qalaı ataımyz, ol neshege bólinedi?
Úsh dybystan turatyn akordty «Úshdyystyq» dep ataımyz. Mundaǵy dybystar tersıa ınterval boıynsha ornalasady.
Úsh dybystyq akordtar qurylymdyq ereksheligine qaraı, ıaǵnı tersıalardyń tondyq ólshemi men ornalasý tártibine baılanysty úlken «mojorlyq» kishi «mınorlyq» úlkeıtilgen jáne kishireıtilgen dep tórt túrge bólinedi.
Úsh dybysty ıntervaldyq qurylymy akordtyń aty men belgileýin qatar kórsetedi.
Úsh dybysty ıntervaldyq qurylymy akordtyń belgilerine karaı kórsetiledi.
Úlken jáne kishi dybystyqtar jaǵymdy estilip, konsonanstyq úndestik qursa, qalǵan akordtardyń barlyǵy jaǵymsyz dısonanstyq taqyryptyq jatady.
3. Fraza degenimiz ne?
Fraza - mýzykalyq taqyryptyq aıaaqtalǵan maǵnasy bar bólshegi.
4. Fermata degenimiz ne?
Fermata - dybysty erkin sozý belgisi.
5. Vıbrasıa degenimiz ne?
Vıbrasıa - dybysqa tolyqtyq, jylylyq beretin terbelis ádisi.

İİİ Jańa sabaqty túsindirý:
Qazaqstanda kásibı vokaldyq mýzyka án - romans janrynan bastaý alady.
Romans – ıspan aqsúıek qaýymynyń poetıkalyq - lırıkalyq áni.
Qazaqstandaǵy án - romans janryna alǵash jol salǵan kompozıtorlardy atap shyǵaıyq.
Ahmet Jubanov. Akademık, profesor, ónertaný ǵylymynyń doktory, qazaqtyń alǵashqy kásibı kompozıtory. Ár janrda jazǵan kóptegen mýzykalyq shyǵarmalardyń jáne mýzykataný ǵylymynda baǵa jetpes “Ǵasyrlar pernesi”, “Zamana bulbuldary” kitaptarynyń avtory.
A. Jubanov Qazaqtyń Qurmanǵazy atyndaǵy memelekettik akademıalyq halyq aspaptary orkestrin quryp, onyń alǵashqy kórkemdik jetekshisi jáne bas dırıjóri boldy.
Muqan Tólebaev. Qazaqtyń daryndy kompozıtory, ulttyq kásibı mýzykanyń negizin salýshylardyń biri.
M. Tólebaev “Birjan - Sara” operasy osy janrdaǵy bıik deńgeıde jazylǵan tańdaýly shyǵarmalardyń qataryna jatady. Operada ómirde bolǵan eki óner sańlaǵynyń ańyzǵa aınalǵan aıtysy, olardy qorshaǵan orta, áleýmettik jaǵdaılar mýzyka tilimen kórkem beınelenedi.
M. Tólebaev – alǵashqy Qazaqstan Respýblıkasynyń Ánurany avtorlarynyń biri.
Nurǵısa Tilendıev. Daryndy kompozıtor, dırıjór jáne dombyrashy.
Ol fólklorlyq - etnografıalyq “Otyrar sazy” orkestrin quryp, kórkemdik jetekshisi jáne bas dırıjóri boldy.
N. Tilendıev – halyqqa keńinen tanymal “Alataý”, “Qustar qaıtyp barady”, “Áje týraly án”, “Óz elim”, “Áke týraly jyr”, “Sarjaılaý”, Abaıdyń sózine jazylǵan “Jasymda ǵylym bar dep eskermedim” án - romanstarynyń avtory.
Shámshi Qaldaıaqov.Qazaqstannyń halyq artısi, án janrynda aty shyqqa áıgili kompozıtor. Onyń ánderi respýblıkanyń barlyq óńirine keń taraǵan.
Sh. Qaldaıaqovtyń “Aqmańdaılym”, “Aq suńqarym”, “Meniń Qazaqstanym”, “Qaıyqta”, “Aq bantık”, “Arys jaǵasynda”, “Ana týraly jyr” jáne t. b. kóptegen ánderi ásem sazdylyǵymen halyq janyna etene jaqyn.
Mýzykalyq saýat:
Kadensıa – mýzykalyq shyǵarmany aıaqtaýǵa arnalǵan áýendik nemese garmonıalyq qurylym. Vokaldy jáne aspapty mýzykanyń kúrdeli damýyna baılanysty shyǵarma sońyna qaraı erkin oryndalatyn vırtýozdyq sıpattaǵy kórinis.
Faktýra – mýzykalyq shyǵarmany jazý, mazmundaý ádisi. Mysaly, mýzyka súıemeldeýshi áýen retinde nemese akord túrinde berilýi múmkin.
Latıf Hamıdı. Qazaq kásibı mýzykasynyń negizin salýshylardyń biri. Ol B. Ǵızatovpen birlesip tuńǵysh “Dombyra úırený mektebi” atty kitap jazdy.
L. Hamıdı – ataqty “Qazaq válsi”, “Bulbul” ánderimen qatar, “Otan”, “Aqqý”, “Altyn bıdaı”, “Romans”, “Almaty”, “Beıbitshilik týy berik qolda”, “Laýla, kostór”, “Jaılaýym – baqsha jaınaǵan”, syndy án - romanstar jazǵan kompozıtor. L. Hamıdı – Qazaqstandaǵy váls janrynyń negizin salýshy.
Qazaqstan kompozıtorlarynyń vokaldyq mýzykasy. Án - romans janyry. júkteý