Qazaqstan - maıdan arsenalynda
Almaty oblysy, Eńbekshiqazaq aýdany,
Esik gýmanıtarlyq - ekonomıkalyq kolejiniń tarıh pániniń oqytýshysy
Baltasheva B. B.
Qazaqstan tarıhy
Taqyryp: Qazaqstan maıdan arsenalynda
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa Keńes - German soǵysynyń tarıhı mańyzy, iri shaıqastary, Qazaqstandyqtardyń jeńisken qosqan úlesin, onyń ishinde jerlesterimizdiń esimderin, óshpes erlikterin dáripteý. El esinde máńgi saqtalatyndyǵyn tanytý.
Sabaqtyń mindetteri:
1. Keńes - german soǵysy jyldaryndaǵy qazaqstandyqtardyń qaıtpas - qaısarlyqtyń úlgisin kórsetkendigin, olardyń erlikterin nasıhattaý, tarıhı tanymdaryn arttyrý.
2. Oqýshylardyń osyǵan deıingi bilgenderin eske túsire otyryp, Eńbekshiqazaq aýdanynyń halqynyń jeńiske qosqan úlesi, jaýyngerlerimizdiń óshpes erlikteri týraly qosymsha derektermen tanystyrý. Oqýshylardyń oı - órisin damytý jáne izdený qabiletin arttyrý.
3. Oqýshylardy Otan qorǵaý jolyndaǵy batyrlardyń erlikterine bas ıe otyryp, óz elin, jerin súıýge jáne qurmetteýge tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: izdený, zertteý sabaǵy.
Sabaqtyń túri: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń ádis - tásilderi: baıandaý, suraq - jaýap, toppen jumys, oıtolǵaý, ınteraktıvti taqtamen jumys
Sabaqtyń kórnekiligi: Dúnıejúzi kartasy, Uly Otan soǵysynyń kartasy, R. Toqataevtyń kitaptary, Eńbekshiqazaq aýdanynyń batyrlarynyń jáne jerlesterimizdiń sýretteri, beınesújet I. V. Stalın.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý: Oqýshylarmen amandasý, túgendeý, nazarlaryn sabaqqa aýdarý.
Jospary:
1. Uly Otan soǵysynyń bastalýy
2. Qazaqstandyqtar Uly Otan soǵysy jyldarynda
3. Eńbekshiqazaq aýdanynyń batyrlarynyń jeńiske qosqan úlesi
İV. «Oı shaqyrý» suraqtary:
1.«Soǵys» degen sózdi qalaı túsinemiz?
2. 1940j. jeltoqsanda qabyldanǵan Gıtlerdiń « Barbarossa» josparynyń máni nede? KSRO – ny talqandap, shyǵysta «ómir keńistigin» qamtamassyz etý.
3. Uly Otan soǵysy kezinde fashıserdiń jospary boıynsha Qazaqstan qandaı iri eldiń quramyna enýi qajet edi? « Úlken Túrkistan»
4. Uly Otan soǵysy jyldarynda Qazaqstan qorǵasyn óndirýden neshinshi oryn aldy? 1 - i
5. 1943 j jeltoqsan aıynda Almaty jastary óz aqshalaryna jańa ushaq jasatyp tabys etken ushqysh? S. Lýganskıı
6. Uly Otan soǵysy kezinde alǵash ret Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn alǵan qazaqstandyq jaýynger?. K. A. Semechenko
7. Keńes Odaǵynyń batyry, qaraǵandylyq Núrken Ábdirov kim boldy? Ushqysh.
V. Jańa sabaqty meńgertý:
1. Beınesújet: I. V. Stalın – Gıtler hotel raschlenıt SSSR.
Keńes Odaǵy boıynsha soǵysta 27mln. adam opat bolsa, onyń 13% qazaq
Qazaqstannan1196164 adam ásker qataryna alyndy
Qazaqstannan 503 adam Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn aldy. Onyń ishinde 103 – i qazaq
2. Adamzat tarıhynda eki dúnıejúzilik soǵys boldy.
1. 1914 - 1918jyldary 38 memleket qatysty
2. 1939 - 1945jyldar 61 memleket qatysty.
Eki soǵysqa ortaqbelgi: halyqqa qasiret ákeldi, kóp shyǵyn boldy, basqynshylyq sıpatta boldy. Soǵysty bastaýshy el Germanıa, jeńilgen el de Germanıa men odaqtastary.
1939jyly qyrkúıekte KSRO men Germanıa arasynda bir - birine shabýyl jasaspaý týraly kelisimge qol qoıyldy. 1940jyly Germanıa «Barbarossa» josparyn daıyndady.
Maqsaty: KSRO - ǵa soǵys ashý. Keńes elin qulatý, halqyn quldyqqa salý, dúnıejúzinde ústemdik ornatý.
1941 jyly 22 maýsymda tańǵy saǵat tórt shamasynda fashısik Germanıa áskeri KSRO – nyń batys aımaǵynan Lenıngradty qorshady. Germanıanyń KSRO – ny basyp alý jospary «Barbarossa» dep ataldy. Ol boıynsha KSRO - ny 3 - 4 aı ishinde jaýlap alý josparlandy. Bul soǵys Germanıa tarapynan ádiletsiz, agresıalyq soǵys boldy. Keńes eliniń tarıhynda «Uly Otan» soǵysy dep ataldy. «Bári maıdan úshin, bári jeńis úshin»- árbir keńes adamy osy uranmen eńbek etti. Ózge respýblıkalar men birge qazaqstandyqtarda qatysty. Elimizdiń qalalarynda jıyndar ótkizilip, fashısik Germanıany aıyptady. Armıa qataryna 1 196 164 qazaqstandyq alynsa, árbir besinshisi maıdanǵa attandy. Jalpy esep boıynsha 1mln 870 myń qazaqstandyq jaýmen shaıqasty. Soǵystyń alǵashqy kúninen bastap otandastarymyz iri shaıqastarǵa qatysyp, erlik kórsetti
Slaıdtar boıynsha soǵystyń basty shaıqastary, qazaqstandyq batyrlar týraly baıandalady.
Máskeý úshin shaıqasta
316 atqyshtar dıvızıasy, general maıor I. V. Panfılov, B. Momyshuly, Tólegen Toqtarov erligi
Qazaqstandyqtardyń óshpes erligi
Lenıngrad úshin shaıqasta
314 - shi atqyshtar dıvızıasy qorǵady. Matrosov erligin qaıtalaǵan Baımaǵanbetov
6 - qorǵanys shebi alyndy. 27, 72, 73 dıvızıalary erliktiń úlgisin kórsetti, ushqysh Núrken Ábdirov erlikpen qaza tapty. Mınomentshi Q. Sypataev Keńester odaǵynyń batyry.
Stalıngrad úshin shaıqasta
4. Jambyl Jabaevtyń «Lenıngradtyq órenim»óleńin oqý.
5. Keńes Odaǵynyń Batyry saıası jetekshi V. G. Klochkovtyń áıeli men qyzyna jazǵan hattan úzindi. 25 tamyz 1941j.
6. Álıanyń sapýraǵa jazǵan hattary.
Zertteýshilik tapsyrma (aldyn ala berilgen )
Oqýshylardy 2 – topqa bólemin.
Ár top ózderi daıyndaǵan jumystarymen tanystyrady.
«A» toby
R. Toqataevtyń ómiri men erlikteri týraly
R. Toqataev atyndaǵy orta mekteptiń murajaıynan maǵlumattar.
1. Sýretter syr shertedi. Raqymjan Toqataev jaıly zerttegen jumystary.
Raqymjan qyzmet etetin artılerıalyq Qyzyl týly Stanıslavsk atqyshtar polki Fýlnek derevnásy túbinde bekinip, jaýdy bir adym da ilgeri attatpaýǵa buıryq aldy. Jaý atakasy tań aldynda bastaldy. Zeńbirek gúrili jer jaryp, jaqyn mańnyń bárin kúńirentip jiberdi. Fashısik qaraqshylar kúshin aıamaı ústi – ústine tógip jatty. Mine, tankiler men bronetransporterlar kolonnasy qara – qurttaı qaptap, derevnáǵa bettep keledi. Dál osy sátte tasaǵa ornalasqan Raqymjan zeńbiregi aýzyn jaý jaqqa buryp ajal oǵyn sebeledi. Alǵashqy snarád kolonnanyń orta tusynda kele jatqan dáý qara tankige dál tıip, jalyny lap ete túsken ol birden – aq órtene bastady. Ońynan da, soldan da, ortadan da, ilgeriden de jalyn laýlap, janyp jatyr. Bir mezette er júrek eki zeńbirekshiniń tóbesinen oq borady, biraq sonda da olar abyrjyp sasqan joq. Dál kózdep, qalt jibermeı, dál tıgize berdi. Sóıtip, osy urysta Raqymjan óziniń járdemshisi Fedormen birge jaýdyń 9 tankisi men 4 bronetransporterin jaıratyp saldy. Bul erligi úshin Raqymjan Toqataev pen Fedor Kerdanǵa Sovet Odaǵynyń Batyry degen qurmetti ataq berdi.
Esik gýmanıtarlyq - ekonomıkalyq kolejiniń tarıh pániniń oqytýshysy
Baltasheva B. B.
Qazaqstan tarıhy
Taqyryp: Qazaqstan maıdan arsenalynda
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa Keńes - German soǵysynyń tarıhı mańyzy, iri shaıqastary, Qazaqstandyqtardyń jeńisken qosqan úlesin, onyń ishinde jerlesterimizdiń esimderin, óshpes erlikterin dáripteý. El esinde máńgi saqtalatyndyǵyn tanytý.
Sabaqtyń mindetteri:
1. Keńes - german soǵysy jyldaryndaǵy qazaqstandyqtardyń qaıtpas - qaısarlyqtyń úlgisin kórsetkendigin, olardyń erlikterin nasıhattaý, tarıhı tanymdaryn arttyrý.
2. Oqýshylardyń osyǵan deıingi bilgenderin eske túsire otyryp, Eńbekshiqazaq aýdanynyń halqynyń jeńiske qosqan úlesi, jaýyngerlerimizdiń óshpes erlikteri týraly qosymsha derektermen tanystyrý. Oqýshylardyń oı - órisin damytý jáne izdený qabiletin arttyrý.
3. Oqýshylardy Otan qorǵaý jolyndaǵy batyrlardyń erlikterine bas ıe otyryp, óz elin, jerin súıýge jáne qurmetteýge tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: izdený, zertteý sabaǵy.
Sabaqtyń túri: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń ádis - tásilderi: baıandaý, suraq - jaýap, toppen jumys, oıtolǵaý, ınteraktıvti taqtamen jumys
Sabaqtyń kórnekiligi: Dúnıejúzi kartasy, Uly Otan soǵysynyń kartasy, R. Toqataevtyń kitaptary, Eńbekshiqazaq aýdanynyń batyrlarynyń jáne jerlesterimizdiń sýretteri, beınesújet I. V. Stalın.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý: Oqýshylarmen amandasý, túgendeý, nazarlaryn sabaqqa aýdarý.
Jospary:
1. Uly Otan soǵysynyń bastalýy
2. Qazaqstandyqtar Uly Otan soǵysy jyldarynda
3. Eńbekshiqazaq aýdanynyń batyrlarynyń jeńiske qosqan úlesi
İV. «Oı shaqyrý» suraqtary:
1.«Soǵys» degen sózdi qalaı túsinemiz?
2. 1940j. jeltoqsanda qabyldanǵan Gıtlerdiń « Barbarossa» josparynyń máni nede? KSRO – ny talqandap, shyǵysta «ómir keńistigin» qamtamassyz etý.
3. Uly Otan soǵysy kezinde fashıserdiń jospary boıynsha Qazaqstan qandaı iri eldiń quramyna enýi qajet edi? « Úlken Túrkistan»
4. Uly Otan soǵysy jyldarynda Qazaqstan qorǵasyn óndirýden neshinshi oryn aldy? 1 - i
5. 1943 j jeltoqsan aıynda Almaty jastary óz aqshalaryna jańa ushaq jasatyp tabys etken ushqysh? S. Lýganskıı
6. Uly Otan soǵysy kezinde alǵash ret Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn alǵan qazaqstandyq jaýynger?. K. A. Semechenko
7. Keńes Odaǵynyń batyry, qaraǵandylyq Núrken Ábdirov kim boldy? Ushqysh.
V. Jańa sabaqty meńgertý:
1. Beınesújet: I. V. Stalın – Gıtler hotel raschlenıt SSSR.
Keńes Odaǵy boıynsha soǵysta 27mln. adam opat bolsa, onyń 13% qazaq
Qazaqstannan1196164 adam ásker qataryna alyndy
Qazaqstannan 503 adam Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn aldy. Onyń ishinde 103 – i qazaq
2. Adamzat tarıhynda eki dúnıejúzilik soǵys boldy.
1. 1914 - 1918jyldary 38 memleket qatysty
2. 1939 - 1945jyldar 61 memleket qatysty.
Eki soǵysqa ortaqbelgi: halyqqa qasiret ákeldi, kóp shyǵyn boldy, basqynshylyq sıpatta boldy. Soǵysty bastaýshy el Germanıa, jeńilgen el de Germanıa men odaqtastary.
1939jyly qyrkúıekte KSRO men Germanıa arasynda bir - birine shabýyl jasaspaý týraly kelisimge qol qoıyldy. 1940jyly Germanıa «Barbarossa» josparyn daıyndady.
Maqsaty: KSRO - ǵa soǵys ashý. Keńes elin qulatý, halqyn quldyqqa salý, dúnıejúzinde ústemdik ornatý.
1941 jyly 22 maýsymda tańǵy saǵat tórt shamasynda fashısik Germanıa áskeri KSRO – nyń batys aımaǵynan Lenıngradty qorshady. Germanıanyń KSRO – ny basyp alý jospary «Barbarossa» dep ataldy. Ol boıynsha KSRO - ny 3 - 4 aı ishinde jaýlap alý josparlandy. Bul soǵys Germanıa tarapynan ádiletsiz, agresıalyq soǵys boldy. Keńes eliniń tarıhynda «Uly Otan» soǵysy dep ataldy. «Bári maıdan úshin, bári jeńis úshin»- árbir keńes adamy osy uranmen eńbek etti. Ózge respýblıkalar men birge qazaqstandyqtarda qatysty. Elimizdiń qalalarynda jıyndar ótkizilip, fashısik Germanıany aıyptady. Armıa qataryna 1 196 164 qazaqstandyq alynsa, árbir besinshisi maıdanǵa attandy. Jalpy esep boıynsha 1mln 870 myń qazaqstandyq jaýmen shaıqasty. Soǵystyń alǵashqy kúninen bastap otandastarymyz iri shaıqastarǵa qatysyp, erlik kórsetti
Slaıdtar boıynsha soǵystyń basty shaıqastary, qazaqstandyq batyrlar týraly baıandalady.
Máskeý úshin shaıqasta
316 atqyshtar dıvızıasy, general maıor I. V. Panfılov, B. Momyshuly, Tólegen Toqtarov erligi
Qazaqstandyqtardyń óshpes erligi
Lenıngrad úshin shaıqasta
314 - shi atqyshtar dıvızıasy qorǵady. Matrosov erligin qaıtalaǵan Baımaǵanbetov
6 - qorǵanys shebi alyndy. 27, 72, 73 dıvızıalary erliktiń úlgisin kórsetti, ushqysh Núrken Ábdirov erlikpen qaza tapty. Mınomentshi Q. Sypataev Keńester odaǵynyń batyry.
Stalıngrad úshin shaıqasta
4. Jambyl Jabaevtyń «Lenıngradtyq órenim»óleńin oqý.
5. Keńes Odaǵynyń Batyry saıası jetekshi V. G. Klochkovtyń áıeli men qyzyna jazǵan hattan úzindi. 25 tamyz 1941j.
6. Álıanyń sapýraǵa jazǵan hattary.
Zertteýshilik tapsyrma (aldyn ala berilgen )
Oqýshylardy 2 – topqa bólemin.
Ár top ózderi daıyndaǵan jumystarymen tanystyrady.
«A» toby
R. Toqataevtyń ómiri men erlikteri týraly
R. Toqataev atyndaǵy orta mekteptiń murajaıynan maǵlumattar.
1. Sýretter syr shertedi. Raqymjan Toqataev jaıly zerttegen jumystary.
Raqymjan qyzmet etetin artılerıalyq Qyzyl týly Stanıslavsk atqyshtar polki Fýlnek derevnásy túbinde bekinip, jaýdy bir adym da ilgeri attatpaýǵa buıryq aldy. Jaý atakasy tań aldynda bastaldy. Zeńbirek gúrili jer jaryp, jaqyn mańnyń bárin kúńirentip jiberdi. Fashısik qaraqshylar kúshin aıamaı ústi – ústine tógip jatty. Mine, tankiler men bronetransporterlar kolonnasy qara – qurttaı qaptap, derevnáǵa bettep keledi. Dál osy sátte tasaǵa ornalasqan Raqymjan zeńbiregi aýzyn jaý jaqqa buryp ajal oǵyn sebeledi. Alǵashqy snarád kolonnanyń orta tusynda kele jatqan dáý qara tankige dál tıip, jalyny lap ete túsken ol birden – aq órtene bastady. Ońynan da, soldan da, ortadan da, ilgeriden de jalyn laýlap, janyp jatyr. Bir mezette er júrek eki zeńbirekshiniń tóbesinen oq borady, biraq sonda da olar abyrjyp sasqan joq. Dál kózdep, qalt jibermeı, dál tıgize berdi. Sóıtip, osy urysta Raqymjan óziniń járdemshisi Fedormen birge jaýdyń 9 tankisi men 4 bronetransporterin jaıratyp saldy. Bul erligi úshin Raqymjan Toqataev pen Fedor Kerdanǵa Sovet Odaǵynyń Batyry degen qurmetti ataq berdi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
