InfoHub Logo

Esik gýmanıtarlyq – ekonomıkalyq kolejiniń oqytýshysy: Aıtbekova A. B.

Qazaqstan tarıhy
Taqyryby: Qazaqstanda totalıtarlyq júıeniń ornaýy, saıası repressıalar.
Qundylyq: Aqıqat
Qasıeti: Máńgilikti ýaqytshadan, shyndyqty jalǵannan ajyrata bilý.
Maqsaty: 30 - jyldardaǵy keńestik qoǵamda ornaǵan saıası rejımge sıpattama bere otyryp, memlekettiń jeke adam ústinen absolúttik bılik ornatýynyń nátıjesinde ornaǵan totalıtarlyq tártiptiń jáne zıaly qaýymdy jappaı qýdalaýdyń mánin ashyp kórsetý.
Mindeti:
Bilimdilik: Qazaqstanda qoǵamdyq qurylystyń totalıtarlyq modelin bekite túsý 20 - 30 jyldary úzilissiz júrgizilgen saıası qýǵyn - súrgin sharalaryna ulasqandyǵy týraly túsinik berý.
Damytýshylyq: Salystyrý, taldaý qabiletterin damyta otyryp, óz oıyn erkin bildire alýǵa jáne oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý arqyly olardyń boıynda izdengishtik, shyǵarmashylyq, tanymdyq qabiletin damytý.
Tárbıelik: Eliniń tarıhyn, rýhanı qundylyqtaryn qadirleýge, ultjandylyqqa jáne saıası sanalylyqqa baýlý, qazaq halqynyń tarıhı taǵdyryna azamattyq qurmet sezimimen qaraı bilýge tárbıeleý.
Kórneki quraldar: Taqyrypqa baılanysty beınefılm, portretter, trek syzbalar, úntaspada jazylǵan Qapez Baıǵabylulynyń «Qapezdiń qoshtasýy» áni, «Elim meniń» áni, slaıd.
Sabaq tıpi: Jańa bilimdi meńgertý.
Sabaq túri: İzdenis sabaǵy.
Ádis – tásilder: suraq – jaýap, baıandaý.
Pánaralyq baılanys: Qazaqstan tarıhy, ózin – ózi taný, án – áýez páni, ádebıet.

Sabaq barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi: Sálemdesý, túgendeý, oqý – quraldarynyń tolyqtyǵyn, sabaqqa daıyndyǵyn qadaǵalaý.
İİ. Bilimdi qabyldaýǵa daıarlaý.
Dáıek sóz: «Búgingi kúndi túsinip - túısiný úshin de, bolashaqtyń dıdaryn kózge elestetý úshin de keshegi kezeńge kóz jiberýimiz kerek».
N. A. Nazarbaev
«Mıǵa shabýyl». Taqyrypty anyqtaý maqsatynda oqýshylarǵa sózjumbaq usynylady.

1. 1921 jyly qaı jerde jer reformasy júrgizildi? JETİSÝ
2. 1921 jyly qandaı odaq quryldy? QOSSHY
3. Qostanaı, Aqtóbe, Yrǵyz, Torǵaı ýezeri qaı oblysqa biriktirildi? TORǴAI
4. 1924 jyly 1 qańtarda qandaı salyq engizildi? AQSHA
5. Qosshy Odaǵynyń jetekshileriniń biri. JANGELDIN
6. Túrkistan komsomoly Ortalyq komıteti Qyrǵyz búrosynyń tuńǵysh tóraǵasy? ǴANI
7. 1920 jyly 17 sáýirde V. I. Lenınge hat joldap Qazaq elin bıleýdiń eki jolyn usynǵan qaıratker. BAITURSYNOV
8. Aqmola gýbernıasynda qandaı jármeńke ashyldy? ATBASAR
9. 1922 jyly Á. Jangeldın bastaǵan qandaı ekspedısıa júrgizildi? QYZYLKERÝEN
10. Qaı zaýyt 1923 jyly odaqta óndiretin qorǵasynnyń 40 % - n berdi? RIDDER
11. 1918 – 1920 jj. qandaı soǵys boldy? AZAMAT
12. Ońtústik Qazaqstanda maqta ósiretin qandaı sovhoz quryldy? MAQTARAL
(Totalıtarızm uǵymyna anyqtama berilip, jańa sabaqtyń josparymen tanystyrylady)

İİİ. Jańa bilimdi meńgertý kezeńi.
Sabaqtyń jospary:
1. Qazaqstanda aýyl sharýashylyǵyn ujymdastyrý.
2. Stalındik kazarmalyq sosıalızm.
3. Qazaqstan – lagerler ólkesi.
Qazaqstanda aýyl sharýashylyǵyn ujymdastyrý.
(Syzba boıynsha oqýshylar ujymdastyrýdyń saldaryna toqtalady)

1. Asharshylyq jaıynda beınesújet kórsetiledi.
2. Oqýshy: Tatána Nevodovskaıa týraly aıtyp, osy kisiniń «Qazaqstan qasireti» óleńin oqıdy.
3. Sh. Murtazanyń «Beseýdiń haty» tarıhı dramasynan kórinis.
Stalındik kazarmalyq sosıalızm.
(Oqýshylar stalınızmniń ornyǵýy, jazalaý sharalarynyń kúsheıýi týraly aıtady.)

(Repressıaǵa baılanysty beınesújet kórsetiledi.)

Qazaqstan – lagerler ólkesi.
(Oqýshylar Qazaqstanda lagerler jaıynda málimet beredi)

IV. Jańa bilimdi meńgerýin tekserý.
Ashyq test tapsyrmalary:
1. 1925 – 1933 jj. Qazaq ólkelik partıa komıtetiniń birinshi hatshysy Goloshekın boldy.
2. «Kishi Qazan» kýrsynyń qarsylastary ónerkásipti shıkizat kózderine jaqyndatý ıdeıasyn usyndy.
3. 1929 jyly Qazaqstanda mal sany 40, 5 mln basqa jetkizildi.
4. Qazaqstanda ujymdastyrý qarsańynda 6, 2 mln adam boldy, asharshylyqtan 2, 1 mln adam qaza boldy.
5. 1933 jyly naýryzda ujymdastyrý nátıjesinde bolǵan apat aýqymy jóninde Stalınge T. Rysqulov jazdy.
6. Á. Bókeıhanov qazaqtardy otyryqshylyqqa evolásıalyq jolmen birtindep kóshirý qajettigin dáleldedi.
7. Kúshtep ujymdastyrý men otyryqshylandyrý saıasatyna qazaq qaıratkerleri qarsy shyqty.
8. 1932 jyly shildede ashtyq apaty men sebepteri týraly F. Goloshekınge «Beseýdiń haty» jazyldy.
9. 1930 – 1932 jj. mal sharýashylyǵy kúızeliske ushyrap, ashtyq jaılady.
10. 1930 1932 jj ashtyq tarıhqa «uly jut» retinde endi.