InfoHub Logo

Qazaq halqy ejelden qyz balany, áıel zatyn syılap, aıalap ósirgen. El bılegen han, halyqty aýzyna qaratqan batyr bolsyn — bári de aqyl ıesi áıeldiń sózine toqtaǵan; áıelmen retti jerde keńesip, iltıpat kórsetip otyrǵan. Qazaq dalasynyń qumǵa batqan qalalarynyń aty-aq — mysaly, «Barshynkent» — halqymyzdyń áıel adamǵa, laıyqty qyzdaryna degen qadir-qurmetin kórsetkendeı. Sol sıaqty ónerli áıelge de halyq qurmetpen qarap, qoshamet tutqan.

Qazaq jurty ejelden qyz balanyń boıyndaǵy talantyn, ónerin qadirleı bilgen halyq ekenin alysqa barmaı-aq ótken ǵasyrda ómir keshken aqyn Sara, kúıshi-kompozıtor Dına, ánshi-kompozıtor Maıra ónerinen kórýge bolady. Alaıda qazaq áıeliniń boıyndaǵy barlyq óner, qabilet-talantyn tolyqtaı kórsetýge ýaqyt pen zaman múmkindik bermeı keldi. Máselen, sol sańlaq aqyn, teńdesi joq daryn ıesi Sarany alaıyq. Qarapaıym halyq onyń talantyn zor baǵalap, qol soqqanmen, feodaldyq qoǵam onyń ómirine, ónerine keń tynys bere almady. Aqyry talantty qyzdyń aqyndyq daryny tirliktiń kúıki tynysyna kómilip, ot basy, oshaq qasynyń qurbany boldy. Tipti onyń jyrlarynyń ózi bizge túgel jete alǵan joq. Buryn ár ǵasyrda shyqqan Sara, Dına, Maıralar týraly derekter bizge jetip, ónerli qazaq qyzdary ilýde bireý bolyp kelse, bul kúnde qazaqtyń tek aqyn áıelderiniń ózi kóptep sanalady. Búgingi áńgimemiz de Qazaqtannyń aqyn qyz-kelinshekteri, olardyń óskeleń tvorchestvosy jaıynda.

Sovet úkimetiniń alǵashqy jyldarynda óziniń balaýsa jyrlaryn bostandyq tańynyń nuryna toǵytqan qazaqtyń aqyn qyzy atanǵan Sholpan Imanbaeva boldy. Sholpan — bostandyqqa qoly jetken qazaq áıelderiniń erkin ómiri men baqytyn alǵash jyrlaǵandardyń biri. Qazaq sovet ádebıetiniń negizin qalaǵan Sáken Seıfýllın, İlıas Jansúgirov, Beıimbet Maılın, Sábıt Muqanov sekildi azamattarmen úzeńgiles ómir keshti.
Jyr óneriniń jańa zamandaǵy qarlyǵashy Sholpan 1904 jyly Selınograd oblysynyń Qorǵaljyn aýdanyna qarasty Maıbalyq aýlynda týǵan. 1920 jyldary elimizdi jappaı saýattandyrý kezinde Sholpan da saýat ashý mektebinde oqyp, odan keıin Komýna mektebinde balalar tárbıeshisi bolyp qyzmet istegen. 1923 jyly «Eńbekshi qazaq» (qazirgi «Sosıalısik Qazaqstan») gazetinde «Jolaýshy men jumysker» atty óleń basyldy. Bul óleńniń avtory 19 jasar Sholpan Imanbaeva edi. Oktábrmen azattyq alǵan qazaq ádebıetiniń kóginde Sholpan juldyzdaı jarq etken aqyn Sholpan 22 jasynda dúnıeden ketti. Ol óziniń shyǵarmalaryn baspasóz betinde ǵana bolmasa, jeke kitap bolyp basylyp shyqqanyn kóre alǵan joq. Qazaqstandaǵy alǵash Sovet ókimetiniń tý tikken jeri Orynborda áıelder kýrsynda oqyp júrgen jyldarda aýrýǵa shaldyǵyp, 1926 jyly 22 jasynda dúnıeden ótken Sholpannyń óleńderin jınaqtap, alǵy sóz jazyp «Sholpannyń óleńderi» degen atpen kitap etip 1927 jyly bastyryp shyǵarǵan qazaq halqynyń shyn mánindegi qaıratker sanaýly qyzdarynyń biri Sara apaı Esova edi. Aqyl-parasatty, qaıratker, qoǵamǵa kóp paıda keltiretin adamdar bolady. Biraq olardyń báriniń boıynda keıingi urpaqqa, ónerge degen adal janashyrlyq pen qamqorlyq sezim bola bermeıdi. Talaı qazaq qyzdaryna kezinde osyndaı qamqorshy bolǵan Sara apaıdyń eńbegin urpaqtar baǵalaýǵa tıis.

Sholpan óz boıyndaǵy týa bitken talant kózin tolyqtaı ashýǵa, kókiregin týlatqan oıdyń bárin óleńmen órnekteýge, tipti aqyn bolyp qalyptasýǵa qoly jetpeı ketti. Biraq Sholpan Imanbaeva jańa dáýir týǵyzǵan aqyn sińlilerine jol kórsetip ketti.

Sholpan Imanbaevadan bastalǵan qyzdar estafetasyn ári qaraı jalǵastyryp, ádebıetimizge birneshe poezıa kitaptaryn bergen, halqymyzdyń aıaýly qyzy — bizdiń Marıam apaı Hakimjanova. Marıam Hakimjanovanyń esimi bul kúnde kishkene baldyrǵandardan bastap, ulaǵatty úlkenderge ábden tanys. Tirshiliktiń san túrli soqpaqtaryn keship ótken, ómiriniń sanaly jarty ǵasyryn ádebıetke arnaǵan Marıam apaıdyń aqyndyq ómirbaıany men tvorchestvosy kóp ultty Otanymyzdyń oqyrmandaryna belgili. SSSR Jazýshylar odaǵynyń birinshi sezinen bastap, ádebıet máseleleri tóńireginde bolǵan birneshe odaqtyq, respýblıkalyq jıyndarǵa qatysqan, Maksım Gorkııdiń qolynan sovet jazýshysy degen mandatty alǵan Marıam apanyń adamdyq ómir joly da óz aldyna bir hıkaıa. 1986 jyly elimiz Marıam Hakimjanovanyń 80 jasqa, tvorchestvolyq qyzmetine 50 jyl tolýyn keń atap ótti. Aqynnyń Otanymyzdyń ordenderimen jáne birneshe medaldarmen, Qazaq respýblıkasynyń joǵary nagradasy — Qazaq SSR Joǵarǵy Soveti Prezıdıýmynyń qurmet gramotasymen nagradtalýy, oǵan Qazaqstannyń halyq jazýshysy degen joǵarǵy ataq berilýi — úkimetimizdiń adam balasyna, onyń ishinde tvorchestvo qaıratkerlerine degen qamqorlyǵy men únemi kóńil bólip otyratyndyǵynyń aıǵaǵy. Marıam Hakimjanova — ár jyldary shyqqan «Jeńeshemniń óleńderi», «Mánshúk», «Ana mahabbaty», «Gúl týraly ańyz» jáne birneshe jınaqtardyń avtory.

Sholpan men Marıamǵa ilese shyqqan aqyn qyz — Zıash Qalaýova. Zıash Shymkent oblysynyń Ashysaı rýdnıginde 1921 jyly týǵan.
Qazaqtyń Abaı atyndaǵy pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirip, muǵalimdik jumys atqarǵan. Zıash «Sholpan», «Kavkaz shyńynda», «Beıbitshilik jyry» atty úsh jınaq shyǵardy. Sovettik Shyǵystyń qos shynarynyń biri, Sovet Odaǵynyń Batyry Mánshúk Mametovanyń erligin sýrettedi.
Sholpan Imanbaeva, Marıam Hakimjanova, Zıash Qalaýova, qazaq poezıasyna árqaısysy ózderine tán únderimen kelip, áıel aqyndardyń, ómirdiń basqa da salalary sekildi, ádebıet áleminde de ózderin kórsete alar múmkindikteri bar ekenin tanytty. Alǵashqylardyń júgi aýyr keledi. Biraq sol aýyr júk-mindetti arqalap ótip, keıingilerdi aqyndyq óneriniń órine talpyndyrdy. Bul úsh apamyzdyń tvorchestvosynyń mańyzdylyǵy men qundylyǵynyń ózi osynda.

Óleń óneriniń jolynda kóp jyldar eńbek etken, birneshe óleń jınaqtaryn bergen aqyn — Ámına Shalabaeva. Tvorchestvolyq jolyn aýdarma men prozadan bastaǵan Ámına apa «Qarlyǵashym», «Kún qyzy», «Taý bulaǵy», «Meniń órnekterim», balalarǵa arnalǵan «Ánshi qońyraý»,
«Saıran dáýren» atty tańdamaly jınaqtaryn berdi. Aýdarma salasynda da eńbek etti. Sadrıddın Aınıdiń «Mektebin», qaraqalpaq eposy «Qyryq qyzdy» aýdarýǵa qatysty.

Aýyz ádebıeti — qaı halyqtyń bolmasyn rýhanı qaınary, óner bastaýy. Qazaq aýyz ádebıeti jazba ádebıetimizben qatar jasap keledi. Kóp mezgil aıtys, jar-jar óneri qalys qalyp kelgenmen, sońǵy jyldary qaıta órleý ústinde ekendigi qýantady. Osyndaı halyq aýyz ádebıetiniń ozyq dástúrlerin jalǵastyryp júrgen aqyn apalarymyzdy bizdiń keıingi urpaq qurmet tutyp, zańdy maqtan etedi. Olar Halıma Óteǵalıeva men Dámesh Bersúgirova.

Qazaqtyń belgili aqyny Tursynhan Ábdirahmanova aldyńǵy toptyń izimen kelip, Sholpan, Marıam tikken aqyn qyzdar otaýynyń tabaldyryǵyn attady. Bul 50-shi jyldar bolatyn. Sodan beri Tursynhan Ábdirahmanova «Án», «Ánnen-ánge», «Shyrqaý», «Kógershin kóńil» óleń jınaqtaryn usyndy. Bul kisi aqyndyqpen qatar ǵylym salasynda qıyn da abyroıly jumystar atqaryp júr.

«Aqyn syry», «Qasym Amanjolovtyń poetıkasy» atty ǵylymı monografıalar jazdy. Aqyn Hamıt Ergalıev tvorchestvosyn zerttedi. Fılologıa ǵylymdarynyń doktory Tursynhan Ábdirahmanova «Áıel baqyty» atty óleńinde áıel janynyń názik te tabıǵattaı syrly qupıalaryn, áıel psıhologıasyn ashýdy maqsat tutady.

«Áıel názik gúl deısińder erekshe,
Osy oıyńdy, dostym, óziń kel, ekshe.
Máńgi gúldep bolý úshin baqytty
Sol áıelge kóp dúnıe kerek pe?
Úımeı-aq qoı basyna onyń bar qutty,
Syılama sen oqa, ushtap, barqytty.
Erteli-kesh úıge esikten kirgende
Jadyrańqy ajaryńa ol baqytty.
Syılama sen injý-marjan, jaqutty,
Syılama sen bıik mansap, taqytty.
Jýdeý janyn ne synyńqy qabaǵyn
Tanı salǵan nazaryńa ol baqytty.
Ustamasań áıel edi dep yqtyryp,
Bólisetin bolsań baryńdy uqtyryp.
Ne kúıińe ortaq etseń baqytty ol
Qyzmetińde bolar máńgi tik turyp».

Gúlsim Seıiljanova ádebıetimizge «Ana gúli», «Bilezik», «Ular», «Alqońyr», «Shalqyma», «Kóktem áýeni» jáne basqa jınaqtaryn berdi. Fazý Álıevanyń, Zýlfıanyń jyrlaryn ana tilimizge aýdardy.

Poezıa álemine qosylǵan 15 jylǵa jýyq merzim ishinde birneshe óleń jınaqtaryn bergen aqyn — Rza Qýnaqova. Rza ádebıetke o basta balalarǵa arnap jazǵan óleńderimen kelgen edi. Qazir úlkender poezıasynda da óz ornyn alyp, óz úlesin qosyp júr. Rza sonymen qatar proza salasynda eleýli eńbek etip keledi. Aqynnyń «Sýret», «Erke elik», «Jannat jer», «Kishkene júrekter», «Kerimsal», «Ol on jetide edi» sekildi birneshe óleń jáne proza jınaqtary bar.

Qazaqstannyń qyz-kelinshekteri bul kúnderi memleket basqarady, olar halyq qalaýlylary — depýtattar, qoǵam qaıratkerleri, óner júırikteri, qarapaıym eńbek ozattary. Mysaly, SSSR Joǵarǵy Sovetiniń depýtaty, Sosıalısik Eńbek Eri, Lenın ordendi mehanızator, tórt balanyń anasy Kámshat Dónenbaeva, Sosıalısik Eńbek Eri, ataqty kúrish ósirýshi, on bala ósirip tárbıelegen Batyr ana Ulbala Altaıbaeva, SSSR halyq artısi, ánshi Bıbigúl Tólegenova, ataqty kompozıtor Ǵazıza Jubanova, esimderi elge belgili ǵalymdar Náıla Bazanova, Patshaıym Tájibaeva — bizdiń halqymyzdyń, keleshek urpaqtyrymyzdyń maqtanyshy. Mine, osyndaı el qurmetine bólengen áıelder beınesin aqyn qyz-kelinshekter óz jyrlaryna arqaý etedi.

Qazaq áıeli qashannan qalaı jyrlasa da, qandaı bıikke kóterse de, tabıǵatymen — parasatymen, turaqtylyǵymen, batyldyq qaısarlyǵymen laıyq. Búgingi zamandaǵy qazaq qyzdary da ádebıetke ózek bolýda. Kámshat Dónenbaeva týraly jazylǵan «Bizdiń Kámshat», Altaıbaeva týraly «Ulbala» atty kitaptar jeke-jeke shyǵarmalar bolyp jaryq kórdi.

Týǵan eldiń búgingi sulý músin tabıǵaty, onyń aq jarqyn adamdarynyń sezimi, bıik adamgershiligi, ıgilikti ómir tynysy aqyn qyz-kelinshekterdiń jyr arqaýy bolyp otyr. Aqyn Marfýǵa Aıthojına qazaqtyń memlekettik ýnıversıtetin bitirip, odan keıin Moskvadaǵy M. Gorkıı atyndaǵy ádebıet ınstıtýtynyń eki jyldyq kýrsynda oqydy. Qulja aımaǵynda týyp-ósken Marfýǵa sovettik Otanynyń aıaly alaqanynda, týǵan halqynyń ystyq iltıpatyna bólendi. Ol — «Shyńdaǵy jazý», «Aqqý áni», «Qarakózaıym», «Kózimniń qarasy», «Aq besigim», «Qyran jetken» jáne basqa da óleń kitaptarynyń avtory. Marfýtanyń jyrlary kóp ultty Otanymyzdaǵy týysqan respýblıkalar tilderine aýdaryldy.

Qyzdar poezıasyna názik lırızm men shynshyl sezim ákelgen talantty aqyn — Aqushtap Baqtygereeva. Aqushtap kezinde jas jazýshylardyń Moskvada ótken Búkilodaqtyq keńesine, Gorkıı qalasynda ótken jas aqyndar festıvaline qatysty. Óleńderi orys, tájik tilderine aýdaryldy. Aqushtap óziniń «Órimtal», «Naz», «Qýanyshym — ińkárim», «Seni oılaımyn», «Aq qanat» atty óleń jınaqtarymen poezıa oqyrmandarynyń iltıpatyna bólendi. Aqushtap óleńderinde shynshyldyq pen syrshyldyq, aqynǵa ǵana tán sezimtaldyq azamattyq áýenmen astasyp jatady. Aqushtap Baqtygereevany ózgelerden oqshaýlandyratyn da osy qasıetteri.

«Oılardan ketken shaǵym tozyp meniń
Dostyń da nıetinen sezikti edim.
Senimniń shyraǵy óship keter kezde
Jarqynym, jaqsy boldy-aý kezikkeniń.
Tez uqtyń, kóńilimdi qaıtarmadyń,
Keldi bir qýanyshtan aıqaılaǵym.
Tereńde jatqan syryn júregimniń
Ózińe aqtaryla aıtam bárin.
Sharshatsa shyn tilekter birikpegen,
Tirlikte óshpeıdi eken úmit degen.
Bar qaıǵym basymdaǵy umytylyp
Men seniń aldyńa ylǵı kúlip kelem.
Ózińe erkinsýmen ótem de shyn,
Meıli jurt bul isimdi beker desin.
Qulyn-taı oı men qyrǵa oınaqtaıdy,
Keń dala tentektigin kótergesin».
Al, Qanıpa Buǵybaevanyń ómiri de, shyǵarmashylyǵy da — óz aldyna bir álem.
«Jumyr jer — adamzat turaǵy,
tynyshtyq — olardyń urany.
Sum soǵys shyqpasyn esinen eshkimniń,
Ol jyldyń zardabyn tartqandar tiri áli!» —

dep ol óktemdik pen ozbyrlyqqa, soǵys pen kúńdikke óleńimen laǵynet aıtady. Óz jyrlaryn úlken azamattyq oımen ulastyryp, dúnıe júzindegi aq tilekti adam balasynyń asyl muraty — beıbitshilikti tý etip kóteredi.

Maǵırash Sarıkova — ózindik áýen-úndi, syrshyl aqyn. «Stýdent qalamy», «Syrsandyq», «Seniń kóziń» atty jınaqtaryn berdi. Aqyndyq oryn, talant qudireti shyqqan kitaptyń sanymen ólshenbese kerek. Maǵırash — kór-jerdi jaza bermeıtin, talǵampaz, poezıaǵa jaýapkershilikpen qaraıtyn aqyn. Qazir óziniń shabytty tvorchestvolyq ósýi shaǵynda. Maǵan Maǵırashtyń óleńderi keremet unaıdy. Ádebıet te ómirdiń bir bólshegi bolǵandyqtan, ylǵı ósý ústinde, jetilý, damý ústinde órkendeıdi. Adam balasynyń jan-jaqty damý satysyndaǵy bizdiń búgingi zamanymyzda ádebıetshilerge qoıylar talap pen talǵam da óte joǵary. Onyń ústine aldyńǵylardyń jetistiginen úırenip, jetpes jaqtaryn toltyrý da búgingi tańdaǵy jastardyń mindeti. Mine, álgi atalǵan aqyndardan keıin ádebıette eshkimge uqsamaıtyn óz órnegin qaldyrýdy maqsat tutqan talantty, talǵamdy jastar keledi.

Eger bizde buryn «Áıelder poezıasy» dep ádeıilep aıtyp, keı jaǵdaıda, tipti, kem-ketigine keshirimmen músirkeı qaraý basym bolyp kelse, búgingi jas aqyn qyzdar bul sekildi dástúrge aınalyp ketken pıǵyldy ózderiniń poetıkalyq týyndylarymen, poezıaǵa tán órshil de názik, úlken azamattyq únimen joqqa shyǵardy. Osyndaı jas aqyndardyń aldyńǵy sapynda bizdiń Kúlásh Ahmetova keledi. Kúlásh kúndelikti baspasóz betinde jarıalanyp júrgen jyrlarymen, óziniń «Aq gúlim meniń», «Sen meniń baqytymsyń» atty jınaqtarymen poezıanyń talǵampaz oqyrmandaryn súısindirip tastady.

Jalpy, «bul adamnan keremet aqyn shyǵady» nemese kerisinshe «eshteńe shyqpaıtyn bolý kerek» dep aldyn ala joramal pikir aıtý durys emes dep oılaımyn. Al Kúlásh týraly, onyń tuńǵysh kitaby shyqpaı turyp, maýsymdyq baspasóz betindegi óleńderin oqyǵannan keıin, umytpasam. budan alty jyl buryn, óz pikirimdi aıtqan bolatynmyn. «Juldyz» jýrnaly sol kezde «dóńgelek stol» uıymdastyryp, kimderden úmit kútesiz, qaı aqyndardy jaqsy kóresiz, nege jaqsy kóresiz degen suraqtar qoıyp edi. Men soǵan jýrnal betinde pikirimdi aıtqam.

Ómirde ár túrli jaǵdaılar bolady, ózgerister, qubylystar degen — tirshiliktegi zańdylyq qoı. Biraq soǵan qaramastan, meniń pikir ózgertýim — óte qıyn másele. Bul qasıetim keıde durys bolmaýy da ábden múmkin. Deı turǵanmen, qanǵa sińgen qasıet bolsa kerek, áýelde unap qalǵan nárseni keıin múlde jek kórgim joq.

Óz basym keıingi jas aqyndarǵa qarap, tipti ekpinderine qaýiptene qarap otyramyn. Sondaı qaýiptene, súısine qaraıtyn azǵantaı toptyń ishinde Kúlásh bar. Kúláshtyń tvorchestvosy meniń kóz aldymda ósip, damyp keledi.

Bir óleńnen ekinshisine attaǵan saıyn ósip keledi. Kúláshqa meniń bir rıza bolatyn jerim — ol óleńge óte jaýapty qaraıdy. Baıaǵyda bizdiń aýylda Sársen degen zerger bolǵan-dy. Kúmisten oıý oıatyn: bilezik, saqına, syrǵa, alqa deısiń be — bárin jasaıtyn. Sonda kórikten shyqqan kúmisten qol túgili, kózge kórinbes názik órnekterdi kez kelgen adam tóze bermeıtin shydamdylyqpen áshekeıleıtin. İshi altyn, syrty kúmis óleńdi jazý da osyndaı ismerlik, sheberlikti qajet etetin sıaqty.

Kúláshtyń tuńǵysh kitaby «Aq gúlim meniń» shyqqan kezde óleń túsinetin jamaǵat qazaq poezıasynyń kóginde taǵy bir juldyz shyqqanyn, aıqaılap aıtpasa da, ishteı moıyndady.

Kóp izdený, kóp oqý, óleńge óte jaýapkershilikpen qaraý sekildi kóbimizde jetispeıtin qasıetter Kúlásh pen onyń qurbylarynda bar ekendigi qýantady.

Óleń oqıtyndar, úmit kútip júrgen taǵy da talantty aqyndar — Hanbıbi Esenqaraeva men Tursynaı Orazbaeva. Hanbıbiniń syrshyl da, oınaqy, keıde óktem úndi jyrlarynda Mahambet pen aqyn Saranyń ekpini jatqandaı seziledi. Aıtaıyn degen oıyn týra, ádil ári nanymdy jetkizedi. Keń tynysty, talantty aqyn.

Tursynaı jyrlaryna tuma bulaqtaı móldirlik, qansha tyńdasań da jalyqtyrmaıtyn ásem sazdylyq tán. Tursynaıdyń jyrlarynda jarqyldaǵan aqjarma aqyn minez kórinip turady. Aqyndyq minez tanytpaıtyn jyrlar ádebıette jaqsy da emes, jaman da emes bir dúnıe bolyp qalady.

Hanbıbi:
«Bar meniń minezderim
Arǵymaqtaı alqynyp alystarǵa
Tunjyraǵan túnderde jol asatyn.
Arystannyń aıbyndy aýzyndaǵy
Kezderim bar asyna talasatyn!
Bilmeımin áldekimge unaımyn ba,
Bilmeımin sol bıikten qulaımyn ba!?»
Tursynaı:
«Eı, aq erke dáýrenim!
Kóńilimniń perdesin basyp ótip
Birde ójet, birde erke, jasyq etip,
Bal bazarly kúnderdi shashý etip,
Armanymdy jaqyn ne qashyq etip,
Myna ómirge qoıdyń ǵoı ǵashyq etip».

Jambyl oblysynyń Merke aýdanynda turatyn muǵalim Shyryn Mamaserikovanyń ónerdegi de, óleńdegi de orny erekshe. Shyrynnyń poezıasy meniń kóz aldymda burymyn órdi.

O basta Sholpan men Marıam bastaǵan aqyn qyzdar kerýeni bul kúnde qatary kóbeıip, tolyǵyp qaldy. Buryn aqyn qyzdar ilýde bireý bolsa, qazir olardyń sany edáýir, tipti jyl saıyn kóbeıip keledi desek, qatelespeımiz, Árıne, olardyń bolashaǵyn, ádebıet kógindegi alar ornyn jyldar aıqyndaıdy. Al aqyn qyzdardyń kóbeıe túsýi bizdiń búgingi zamanymyzdyń arqasy ekenin taǵy da aıtqym keledi.
Baıaǵy zamandarda ilýde bireýi ǵana jarq etip kózge túsip joq bolatyn ónerli qyzdardyń búgingi sińlileri halyq atynan osylaı sóıleıdi. Bul zańdy da. Búgingi qazaq qyzy dúnıe júzilik ǵalymdar jıynynda ǵylymda ashqan tyń jańalyqtarymen sóz sóıleıdi; XX ǵasyrdyń talǵampaz oqyrmandarynyń aldynda óziniń almastaı ótkir, kún shýaǵyndaı názik jyrlaryn oqıdy.

Munyń bári — bizdiń óskeleń ómir tynysymyzdyń aıqyn aıǵaǵy. Qazaq halqynyń aqyn qyzdary týǵan ádebıetimiz tarıhynda ózderiniń asqaq ta aıbyndy, názik te sezimtal jyrlarymen qalary sózsiz.

1975

---