Qyzyl Telpektiń saıahaty
Taqyryby: Qyzyl Telpektiń saıahaty
Maqsaty: Balalardyń Qyzyl telpek ertegisi men saıahat jasata otyryp ertegide kezdesken ańdar arasyndaǵy qıynshylyqtar juptasa kómektesip oryndatýǵa úıretý. Balalarǵa dástúrli emes ádis - tásildermen juptasa oryndatý barysynda sóıleý arqyly tildik qorlaryn molaıtý. Oılaý qabiletterin qıaldaryn, este saqtaý qabiletterin nyǵaıtý. Eńbek qorlyqqa dostyqqa, kishipeıildilikke meıirimdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń barysy:
Balalar mýzykamen kiredi.
- Balalar, búgin erekshe kún. Bizdiń sabaǵymyzǵa kóp apaılar qonaqqa kelip otyr. Olaı bolsa qonaqtarmen amandasyp alaıyq,
Araılap búgin atty kún
Shashyp bizge shapaǵyn
Tileımiz sizge aq tańnyń
Qýanyshyn shattyǵyn
Qaıyrly tań, qaıyrly kún!
Qýanyshty kún búgin.
Sálemetsizder me qonaqtar.
- Endeshe, oryndyqqa baryp otyraıyq. Balalar sender ertegini unatasyńdar ma?
- Qandaı ertegilerdi bilesińder?
- Balalar, men qazir sender ertegini qanshalyqty jaqsy biletinderińdi tekseremin. Ertegilerdiń úzindisin oqımyn, al sender ol qaı erteginiń úzindisi ekenin aıtý kereksińder.
Balalardyń jaýaby:
(Qyzyl telpek kiredi
Qyzyl telpek: Sálemetsizder me, balalar! Sender qandaı ádemisińder.
Tárbıeshi: Mine qyzyq balalar, jańa ǵana ertegiler týraly aıtyp edik. Al myna ádemi qyz qaı erteginiń keıipkeri?
Balalardyń jaýaby:
Qyzyl telpek: Balalar men ájemniń úıine qonaqqa bara jatyrmyn. Sender menimen barsyńdar ma?
Qyzyl telpek: Meniń ájemniń úı alysta, jol uzaq sharshap qalmańdar. Al kettik.
Tárbıeshi: Al, endeshe jolǵa attanaıyq. Balalar jolda abaı bolyńdar. Jaı barmaı jol jónekeı óleń aıtyp baraıyq.
Shalyq sýmen júremiz sholp - sholp - sholp,
Tastarmenen júremiz tars - tars - tars.
Jasyl shóppen júremiz syrt - syrt - syrt,
Joldarmenen júremiz top - top - top.
Qyzyl telpek: Oı, balalar aıaǵym taldy sharshadym.
Tárbıeshi: Olaı, balalar sharshaǵanymyzdy basyp dem alaıyq.
Balalar sheńber boıy otyrady.
Shalyq sýmen júremiz sholp - sholp - sholp,
Tastarmenen júremiz tars - tars - tars.
Jasyl shóppen júremiz syrt - syrt - syrt,
Joldarmenen júremiz top - top - top.
Qyzyl telpek: Oı, balalar aıaǵym taldy sharshadym.
Tárbıeshi: Olaı, balalar sharshaǵanymyzdy basyp dem alaıyq.
Balalar sheńber boıy otyrady.
Qyzyl telpek: Oı jaraısyńdar, balalar. Endi ary qarataı júreıik
Tárbıeshi: Balalar, ormanǵa da jaqyndap qalǵan sıaqtymyz.
(ormannyń daýysy estiledi) Mine ormanǵa da keldik
Qarańdarshy ormanda qustar saırap, gúlder jaınap, kóbelekter ushyp júr. Óte keremet. Ormanda qandaı aǵashtardy kórip tursyńdar?
Tárbıeshi: Mine, keremet myna aǵash syıqyrly eken. Gúlderi de syıqyrly eken alyp kóreıikshi. Oı balalar myna gúlde jumbaq jasyrynǵan eken. Qane jumbaq shesheıik.
Jumbaqtar:
Tań men kózin ashady, Tars - tars tamady,
Álemge nur shashady./Kún Saıǵa qaraı aǵady. /Jańbyr/
Gúl ushyp gúlge qonady,
Gúl baqsham gúlge tolady.
Qysy - jazy ózgermes /Kóbelek/.
Kórseń de kúni - túnimen.
Qansha aıaz bolsa da,
Aırylmaıdy gúlinen.
(Shyrsha) Jylt – jylt etken
Jyralardan ótken. ( sý)
(Túlki shyǵady)
Túlki: Kelgenderiń qandaı jaqsy boldy ishim pysyp júr edi. Ózi jalǵyz oınaı almaı júr edim. Menimen oınaısyńdar ma?
Balalardyń jaýaby.
Tárbıeshi: Ol qandaı oıyn túlki?
Túlki: Úı qurastyrý oıyny
Oıyn « Úı qurastyrý»
Oıyn oınaıdy.
Tárbıeshi: Balalar sender úıdi qandaı pishinderden qurastyrdyńdar.
Balalardyń jaýaby:
Túlki: Balalar, rahmet. Men endi dostarymmen baryp oınaıyn. Saý bolyńdar.
Tárbıeshi: Al, endi balalar saıahatymyz ary qaraı jalǵastyraıyq,
(qasqyr kezdesedi)
Tárbıeshi: Mynaý turǵan kim? Qasqyr sen nege oılanyp tursyń.
Qasqyr: Men anaý kóbelekterdi sanaı almaı yzam kelip turǵany.
Qyzyl telpek: Oı, aıaǵym sharshady.
Balalar jerge otyrady.
Tárbıeshi: Sen ne qasqyr sanaý bilmeýshi me ediń.
(qasqyr uıalady) Joq
Tárbıeshi: Qasqyr uıalma bizdiń balalar, saǵan sanaýdy úıretsin. Úıretemiz be? Endeshe 1 - den 5 - ke týra jáne keri sanaıyq.
Tárbıeshi: Al endi balalar, kim qasyrǵa kóbelekterdi sanaýǵa
kómektesedi
Qasqyr: Rahmet balalar men úıge baraıyn, Saý bolyńdar!
Tárbıeshi: Al, balalar sharshaǵanymyzdy basyp sergitý sátin jasaıyq.
Sergitý sáti:
Tárbıeshi: Balalar, endi ary qaraı júreıik. Qyzyl telpektiń ájesi tosyp qalǵan bolar.
Qyzyl telpek: Oı, balalar biz adasyp ketken sıaqtymyz! Endi ne istedik. Men ájeme qońyraý shalyp joldy surap alaıyn. (qońyraý shalady)
Qyzyl telpek: Áje men saǵan dostarymen kele jatyp, adasyp kettim. Aldymda eki iz jatyr. Bireýi oń jaqqa, ekinshisi sol jaqqa baratyn iz. Qaısymen júreıik. Sol jaq izben júreıik pe? Túsindim. Áje qazir kelemiz.
Qyzyl telpek: Jaraıdy áje. Balalar sol izben júrý kerek eken.
Tárbıeshi: Balalar sol jaq iz qaısysy kórsetińdershi.
Qyzyl Telpek: Jaraısyńdar, balalar. Balalar Ájem kútip qalǵan bolar baraıyq.
(kúshiktiń daýysy. Áje shyǵady)
Áje: Amansyńdar ma, qaraqtarym? Meniń nemeremmen ormanda serýendep júrsińder me?
(balalar amandasady)
Qyzyl telpek: Áje men sizge bálish pisirip alyp keldim.
Áje: Oı, rahmet qyzym! Balalar senderdiń de qaryndaryń ashqan bolar, men senderdiń kele jatqandaryńdy estip tátti toqash pisirdim, mine ala qoıyńdar.
Tárbıeshi: Rahmet Áje. Balalar bul tátti toqashty topqa barǵasyn jeıik.
(qarǵa jylap keledi)
Tárbıeshi: Qarǵajan ne boldy? Nege jylaısyń?
Qarǵa: Jańa bir top buzaqy balalar meniń uıamdy taspen atyp buzyp ketti.
Tárbıeshi: Balalardyń isi durys pa?
Balalardyń jaýaby.
Tárbıeshi: Qustar týraly tyıym sózder, jańyltpash, maqal-mátelder bilesińder me?
(balalardyń jaýaby)
Tárbıeshi: Endi ne istedik, qalaı kómektesemiz qarǵaǵa. Qane oılanaıyq.
Balalar men bir amalyn tapqan sıaqtymyn. Múmkin qarǵaǵa uıasyn jasap beremiz. Al endi qarǵaǵa ýádemizde turyp uıa jasap bereıik. Qane balalar stol basyna turaıyq. Uıany ermeksazdan jasaıymyz.
Áje: Qaraǵym, qane mende jasasaıyn.
Tárbıeshi: Ia, áje kelińiz. Qyzyl telpek sende kel.
Mýzyka oınalyp turady (uıanyń jasalý joldaryn túsindirý)
Tárbıeshi: Mine qarǵa aıtqan ýádemizde turyp uıa jasap berdik.
Qarǵa: Oı, qandaı keremet. Kóp rahmet balalar, endi uıamdy aparyp ornalastyraıyn.
Qyzyl telpek: Áje júrińiz qarǵa uıasyn ornalastyrýǵa kómekteseıik. Saý bolyńdar balalar.
(Barlyǵy qoshtasyp ketedi)
Tárbıeshi: Al balalar kelińder ber sheńberge turaıyq.
- Senderge saıahatymyz unady ma?
- Biz qaıda bardyq?
- Qandaı ertegiler keıipkerlerin kezdestirdik?
- Jaraısyńdar, balalar sender sabaqqa jaqsy qatystyńdar. Rahmet senderge. Endi qonaqtarymyzǵa arnap jasaǵan syılyqtarymyzdy tartý eteıik.
Kókshetaý qalasy,
"Bota" shaǵyn ortalyǵynyń tárbıeshi
Jakenova Aınash
Maqsaty: Balalardyń Qyzyl telpek ertegisi men saıahat jasata otyryp ertegide kezdesken ańdar arasyndaǵy qıynshylyqtar juptasa kómektesip oryndatýǵa úıretý. Balalarǵa dástúrli emes ádis - tásildermen juptasa oryndatý barysynda sóıleý arqyly tildik qorlaryn molaıtý. Oılaý qabiletterin qıaldaryn, este saqtaý qabiletterin nyǵaıtý. Eńbek qorlyqqa dostyqqa, kishipeıildilikke meıirimdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń barysy:
Balalar mýzykamen kiredi.
- Balalar, búgin erekshe kún. Bizdiń sabaǵymyzǵa kóp apaılar qonaqqa kelip otyr. Olaı bolsa qonaqtarmen amandasyp alaıyq,
Araılap búgin atty kún
Shashyp bizge shapaǵyn
Tileımiz sizge aq tańnyń
Qýanyshyn shattyǵyn
Qaıyrly tań, qaıyrly kún!
Qýanyshty kún búgin.
Sálemetsizder me qonaqtar.
- Endeshe, oryndyqqa baryp otyraıyq. Balalar sender ertegini unatasyńdar ma?
- Qandaı ertegilerdi bilesińder?
- Balalar, men qazir sender ertegini qanshalyqty jaqsy biletinderińdi tekseremin. Ertegilerdiń úzindisin oqımyn, al sender ol qaı erteginiń úzindisi ekenin aıtý kereksińder.
Balalardyń jaýaby:
(Qyzyl telpek kiredi
Qyzyl telpek: Sálemetsizder me, balalar! Sender qandaı ádemisińder.
Tárbıeshi: Mine qyzyq balalar, jańa ǵana ertegiler týraly aıtyp edik. Al myna ádemi qyz qaı erteginiń keıipkeri?
Balalardyń jaýaby:
Qyzyl telpek: Balalar men ájemniń úıine qonaqqa bara jatyrmyn. Sender menimen barsyńdar ma?
Qyzyl telpek: Meniń ájemniń úı alysta, jol uzaq sharshap qalmańdar. Al kettik.
Tárbıeshi: Al, endeshe jolǵa attanaıyq. Balalar jolda abaı bolyńdar. Jaı barmaı jol jónekeı óleń aıtyp baraıyq.
Shalyq sýmen júremiz sholp - sholp - sholp,
Tastarmenen júremiz tars - tars - tars.
Jasyl shóppen júremiz syrt - syrt - syrt,
Joldarmenen júremiz top - top - top.
Qyzyl telpek: Oı, balalar aıaǵym taldy sharshadym.
Tárbıeshi: Olaı, balalar sharshaǵanymyzdy basyp dem alaıyq.
Balalar sheńber boıy otyrady.
Shalyq sýmen júremiz sholp - sholp - sholp,
Tastarmenen júremiz tars - tars - tars.
Jasyl shóppen júremiz syrt - syrt - syrt,
Joldarmenen júremiz top - top - top.
Qyzyl telpek: Oı, balalar aıaǵym taldy sharshadym.
Tárbıeshi: Olaı, balalar sharshaǵanymyzdy basyp dem alaıyq.
Balalar sheńber boıy otyrady.
Qyzyl telpek: Oı jaraısyńdar, balalar. Endi ary qarataı júreıik
Tárbıeshi: Balalar, ormanǵa da jaqyndap qalǵan sıaqtymyz.
(ormannyń daýysy estiledi) Mine ormanǵa da keldik
Qarańdarshy ormanda qustar saırap, gúlder jaınap, kóbelekter ushyp júr. Óte keremet. Ormanda qandaı aǵashtardy kórip tursyńdar?
Tárbıeshi: Mine, keremet myna aǵash syıqyrly eken. Gúlderi de syıqyrly eken alyp kóreıikshi. Oı balalar myna gúlde jumbaq jasyrynǵan eken. Qane jumbaq shesheıik.
Jumbaqtar:
Tań men kózin ashady, Tars - tars tamady,
Álemge nur shashady./Kún Saıǵa qaraı aǵady. /Jańbyr/
Gúl ushyp gúlge qonady,
Gúl baqsham gúlge tolady.
Qysy - jazy ózgermes /Kóbelek/.
Kórseń de kúni - túnimen.
Qansha aıaz bolsa da,
Aırylmaıdy gúlinen.
(Shyrsha) Jylt – jylt etken
Jyralardan ótken. ( sý)
(Túlki shyǵady)
Túlki: Kelgenderiń qandaı jaqsy boldy ishim pysyp júr edi. Ózi jalǵyz oınaı almaı júr edim. Menimen oınaısyńdar ma?
Balalardyń jaýaby.
Tárbıeshi: Ol qandaı oıyn túlki?
Túlki: Úı qurastyrý oıyny
Oıyn « Úı qurastyrý»
Oıyn oınaıdy.
Tárbıeshi: Balalar sender úıdi qandaı pishinderden qurastyrdyńdar.
Balalardyń jaýaby:
Túlki: Balalar, rahmet. Men endi dostarymmen baryp oınaıyn. Saý bolyńdar.
Tárbıeshi: Al, endi balalar saıahatymyz ary qaraı jalǵastyraıyq,
(qasqyr kezdesedi)
Tárbıeshi: Mynaý turǵan kim? Qasqyr sen nege oılanyp tursyń.
Qasqyr: Men anaý kóbelekterdi sanaı almaı yzam kelip turǵany.
Qyzyl telpek: Oı, aıaǵym sharshady.
Balalar jerge otyrady.
Tárbıeshi: Sen ne qasqyr sanaý bilmeýshi me ediń.
(qasqyr uıalady) Joq
Tárbıeshi: Qasqyr uıalma bizdiń balalar, saǵan sanaýdy úıretsin. Úıretemiz be? Endeshe 1 - den 5 - ke týra jáne keri sanaıyq.
Tárbıeshi: Al endi balalar, kim qasyrǵa kóbelekterdi sanaýǵa
kómektesedi
Qasqyr: Rahmet balalar men úıge baraıyn, Saý bolyńdar!
Tárbıeshi: Al, balalar sharshaǵanymyzdy basyp sergitý sátin jasaıyq.
Sergitý sáti:
Tárbıeshi: Balalar, endi ary qaraı júreıik. Qyzyl telpektiń ájesi tosyp qalǵan bolar.
Qyzyl telpek: Oı, balalar biz adasyp ketken sıaqtymyz! Endi ne istedik. Men ájeme qońyraý shalyp joldy surap alaıyn. (qońyraý shalady)
Qyzyl telpek: Áje men saǵan dostarymen kele jatyp, adasyp kettim. Aldymda eki iz jatyr. Bireýi oń jaqqa, ekinshisi sol jaqqa baratyn iz. Qaısymen júreıik. Sol jaq izben júreıik pe? Túsindim. Áje qazir kelemiz.
Qyzyl telpek: Jaraıdy áje. Balalar sol izben júrý kerek eken.
Tárbıeshi: Balalar sol jaq iz qaısysy kórsetińdershi.
Qyzyl Telpek: Jaraısyńdar, balalar. Balalar Ájem kútip qalǵan bolar baraıyq.
(kúshiktiń daýysy. Áje shyǵady)
Áje: Amansyńdar ma, qaraqtarym? Meniń nemeremmen ormanda serýendep júrsińder me?
(balalar amandasady)
Qyzyl telpek: Áje men sizge bálish pisirip alyp keldim.
Áje: Oı, rahmet qyzym! Balalar senderdiń de qaryndaryń ashqan bolar, men senderdiń kele jatqandaryńdy estip tátti toqash pisirdim, mine ala qoıyńdar.
Tárbıeshi: Rahmet Áje. Balalar bul tátti toqashty topqa barǵasyn jeıik.
(qarǵa jylap keledi)
Tárbıeshi: Qarǵajan ne boldy? Nege jylaısyń?
Qarǵa: Jańa bir top buzaqy balalar meniń uıamdy taspen atyp buzyp ketti.
Tárbıeshi: Balalardyń isi durys pa?
Balalardyń jaýaby.
Tárbıeshi: Qustar týraly tyıym sózder, jańyltpash, maqal-mátelder bilesińder me?
(balalardyń jaýaby)
Tárbıeshi: Endi ne istedik, qalaı kómektesemiz qarǵaǵa. Qane oılanaıyq.
Balalar men bir amalyn tapqan sıaqtymyn. Múmkin qarǵaǵa uıasyn jasap beremiz. Al endi qarǵaǵa ýádemizde turyp uıa jasap bereıik. Qane balalar stol basyna turaıyq. Uıany ermeksazdan jasaıymyz.
Áje: Qaraǵym, qane mende jasasaıyn.
Tárbıeshi: Ia, áje kelińiz. Qyzyl telpek sende kel.
Mýzyka oınalyp turady (uıanyń jasalý joldaryn túsindirý)
Tárbıeshi: Mine qarǵa aıtqan ýádemizde turyp uıa jasap berdik.
Qarǵa: Oı, qandaı keremet. Kóp rahmet balalar, endi uıamdy aparyp ornalastyraıyn.
Qyzyl telpek: Áje júrińiz qarǵa uıasyn ornalastyrýǵa kómekteseıik. Saý bolyńdar balalar.
(Barlyǵy qoshtasyp ketedi)
Tárbıeshi: Al balalar kelińder ber sheńberge turaıyq.
- Senderge saıahatymyz unady ma?
- Biz qaıda bardyq?
- Qandaı ertegiler keıipkerlerin kezdestirdik?
- Jaraısyńdar, balalar sender sabaqqa jaqsy qatystyńdar. Rahmet senderge. Endi qonaqtarymyzǵa arnap jasaǵan syılyqtarymyzdy tartý eteıik.
Kókshetaý qalasy,
"Bota" shaǵyn ortalyǵynyń tárbıeshi
Jakenova Aınash
You Might Also Like
-
Maqsaty: HH ǵasyrdyń bas kezindegi, birinshi jáne ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezindegi Iran, Aýǵanstannyń saıası-ekonomıkalyq damý joldary týraly túsindirip, oqýshylardyń bilimderin keńeıtý.
