Qyzyqty tájirıbeler
Qyzyqty tájirıbeler
Maqsaty: Oqýshylardyń pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, bilim daǵdylaryn damytý, baqylaý, zertteý qabiletterin damytý. Shapshańdyqqa, uqyptylyqqa baýlý.
Kórnekilikter: ınteraktıvti taqta, tájirıbe kórsetetin qural - jabdyqtar, syılyqtar, marapattaý qaǵazdary.
Muǵalim: Uqqanǵa tabıǵattyń syry tereń,
Degenge oqyp, zerttep, kórem, bilem.
Demeseń bolsyn eger eńbegim esh,
Áýeli fızıkany oqy der em
Búginde fızıka barlyq jerde.
Qurylysta, tehnıkada, óndiriste
Syrlaryn bul ǵylymnyń ıgerińder
Shákirtter, ynta qoıyp úırenińder!
Bilim degen bıik shyń,
Baqytqa seni jetkizer
Bilim degen bıik shyń
Baqytqa seni jetkizer
Bilim degen aqylshyń
Qıyndyqtan ótkizer,- dep, búgingi «Qyzyqty tájirıbeler» atty saıysymyzǵa qosh keldińizder!
Bul saıysqa eki top kelip otyr.
I top «Dınamıka»
II top «Mehanıka»
Toptardyń saıystary baǵasy ádil bolý úshin «Ádilqazylar» saılap alǵanymyz durys bolar.
1. Qasym aǵaı
2. Nurgúl apaı
3. Qymbat apaı
Egemendi qazaqtyń biz ulany,
Óz týy bar, eltańba, ánurany
Úmitin aqtaıtyn biz aǵa urpaqtyń
Samǵaıtyn bıikterge taý qyrany
Babamyz Rezerford óziń qolda
Jeńis tek bizde bolar osy jolda
Dostar - aý, sender de bir qolpashtańdar
Otyrǵan dál aldyńda, oń men solda
I. Komandalardy tanystyrý.
II. «Fızıka bizdiń aınalamyzda»saıysy (suraqtarǵa jaýap berý)
I top:
1. Et, balyq, bankilerdi tuzdaý qandaı qubylysqa negizdelgen? (dıfýzıa)
2. Fızıkanyń «Birinshi ustazy» kim? (Arıstotel)
3. Astronomıada paıdalanylatyn eń basty qural? (teleskop)
4. Kúshtiń ólshem birligi? (Núton)
II top:
1. Massany ólsheıtin qural? (tarazy)
2. Tyǵyzdyqtyń ólshem birligi (kg/m3)
3. Kún júıesiniń modelin jasaǵan kim? (Kopernık)
4. Eń birinshi qazaq ǵaryshkeri? (T. Áýbákirov)
5. Átir ıisi bólmege qandaı qubylystyń áserinen taraıdy? (dıfýzıa)
II. «Qyzyqty tájirıbeler» saıysy boıynsha eki topqa tapsyrma:
I toptyń tájirıbeleri:
1. Tájirıbe: sýy bar stakan, muz kesekteri, jip, tuz. Osy zattardy paıdalanyp, muzdy stakannan alý kerek.
Jaýaby: tuzdyń áserinen muz erıdi de, jip muzǵa kirip, lezde salqyndap jabysyp qalady. (krıstaldaný, balqý)
2. Sýy bar tárelke, 100 teńge. Alǵashynda sý joq kezde teńgeni eń sońǵy sheti kórinetindeı etip qaraımyz. Osy qalypty ózgertpeı, ishine sý quıamyz. Sol kezde teńge túgelimen kórinedi, nelikten? (jaryqtyń eki ortada taralýy)
3. Kádimgi úrilgen balalardyń sharyn gazetpen ysqylap, bólme tóbesine aparyp jiberip qalý kerek. Shar tóbede uzaq ýaqyt turady. Nege? (shar elektrlenedi)
4. Úrilip jipke baılanǵan 2 shardy gazetpen úıkep - úıkep jaqyndatpaımyz. Olar bir - birine tebedi, nelikten? (attas zarádtar tebiledi)
5. Bir shardy gazetpen úıkelep, al ekinshisin júnmen úıkep olardy bir - birine jaqyndataıyq. Olar birin - biri tebedi. Nelikten? (ár attas zarádtar bir - birin tartady)
II toptyń tájirıbeleri:
1. Stakan, sý, qaǵaz. Stakandaǵy sýdy qaǵazben jaýyp turyp tóńkergende, sý aqpaıdy. Nege? (Atmosferalyq qysym tómennen joǵary qaraı da áser etedi)
2. A4 2 qaǵazy kerek. Bireýin búktemeı, ekinshisin búktep, bir ýaqytta jiberip qalamyz. Ne baıqaýǵa bolady?
Jaýap: Jalpy qysymnyń túsirilgen bet aýdanyna baılanysty ekenin bilemiz, shege, ıne sıaqty zattardyń nelikten ushty bolatynyn bilemiz, sol sıaqty atmosferalyq qysym da bettiń aýdanyna baılanysty, ekeýine de birdeı atmosferalyq qysym túsip tur, biraq shıyrshyqtalǵan qaǵazǵa áser etetin qysym onyń aýdanynyń kishi bolýy esebinen búktelmegen qaǵazǵa áser etetin qysymnan kóp bolady da jerge birinshi jetedi.
3. Tárelke, sabyn kerek. Tárelkege sý quıyp, tógip tastaımyz da, sabyndy tárelkege qatty basyp turamyz. Sosyn sabyndy kótergende tárelke birge kóteriledi, nege? (molekýlalardyń ózara baılanysy)
4. Plasmassalyq baklashkany bir jaǵynan birdeı etip 3 jerden tesemiz de tesikterdi shyrpymen bitep qoıamyz da ishine sý quıamyz. Shyrpylardy alyp tastaǵanda sý tesikterden ártúrli qashyqtyqqa aǵady. Nelikten? (Suıyqtardyń ártúrli deńgeıdegi qysymdary ártúrli bolady, tómendegen saıyn qysym artady)
5. Sýǵa: kartop, sirińke, jumyrtqa, óshirgish salamyz. Sonda neni baıqaýǵa bolady? (Arhımed kúshine baılanysty denelerdiń júzýi, balqýy, qalqýyn)
IV.
«Sergitý sáti»
I top.
II top.
V. Sózjumbaq sheshý.
Sózjumbaq «Amper» 1 - topqa.
1. Qýat birligi
2. Kedergi birligi
3. Qysym birligi
4. Uzyndyq birligi
5. Elektr syıymdylyǵynyń birligi
«Fızıka» sózjumbaǵy 2 - topqa.
1. Molekýlanyń úzdiksiz, retsiz qozǵalysy (dıfýzıa)
2. Italán ǵalymy (Galıleı)
3. Zattyń úsh kúıiniń biri (Gaz)
4. Tabıǵatty zertteıtin ǵylym (Fızıka)
5. Zattyń eń usaq bólshegi (Molekýla)
6. Sýdy kólem ólsheıtin qural (menzýrka)
Qorytyndy:
Fızıka tildeser tabıǵattyń tili eken ǵoı
Kóz tartar sulýlyqtyń syry eken ǵoı
Attasań aıaǵyńdy, aldyńdy orap,
Artyńnan qalmaıdy eken tiri de ol
Saǵan án, aıtylǵan sóz ishilgen as,
Ǵaryshtyń kemeleri, atylǵan tas
Aqqan sý, soqqan daýyl, aıtylǵan jyr,
Báriniń baǵynary fızıka ǵoı!- deı otyryp, endigi sóz kezegin ádilqazylarǵa beremiz. Toptardy marapattaý.
Maqsaty: Oqýshylardyń pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, bilim daǵdylaryn damytý, baqylaý, zertteý qabiletterin damytý. Shapshańdyqqa, uqyptylyqqa baýlý.
Kórnekilikter: ınteraktıvti taqta, tájirıbe kórsetetin qural - jabdyqtar, syılyqtar, marapattaý qaǵazdary.
Muǵalim: Uqqanǵa tabıǵattyń syry tereń,
Degenge oqyp, zerttep, kórem, bilem.
Demeseń bolsyn eger eńbegim esh,
Áýeli fızıkany oqy der em
Búginde fızıka barlyq jerde.
Qurylysta, tehnıkada, óndiriste
Syrlaryn bul ǵylymnyń ıgerińder
Shákirtter, ynta qoıyp úırenińder!
Bilim degen bıik shyń,
Baqytqa seni jetkizer
Bilim degen bıik shyń
Baqytqa seni jetkizer
Bilim degen aqylshyń
Qıyndyqtan ótkizer,- dep, búgingi «Qyzyqty tájirıbeler» atty saıysymyzǵa qosh keldińizder!
Bul saıysqa eki top kelip otyr.
I top «Dınamıka»
II top «Mehanıka»
Toptardyń saıystary baǵasy ádil bolý úshin «Ádilqazylar» saılap alǵanymyz durys bolar.
1. Qasym aǵaı
2. Nurgúl apaı
3. Qymbat apaı
Egemendi qazaqtyń biz ulany,
Óz týy bar, eltańba, ánurany
Úmitin aqtaıtyn biz aǵa urpaqtyń
Samǵaıtyn bıikterge taý qyrany
Babamyz Rezerford óziń qolda
Jeńis tek bizde bolar osy jolda
Dostar - aý, sender de bir qolpashtańdar
Otyrǵan dál aldyńda, oń men solda
I. Komandalardy tanystyrý.
II. «Fızıka bizdiń aınalamyzda»saıysy (suraqtarǵa jaýap berý)
I top:
1. Et, balyq, bankilerdi tuzdaý qandaı qubylysqa negizdelgen? (dıfýzıa)
2. Fızıkanyń «Birinshi ustazy» kim? (Arıstotel)
3. Astronomıada paıdalanylatyn eń basty qural? (teleskop)
4. Kúshtiń ólshem birligi? (Núton)
II top:
1. Massany ólsheıtin qural? (tarazy)
2. Tyǵyzdyqtyń ólshem birligi (kg/m3)
3. Kún júıesiniń modelin jasaǵan kim? (Kopernık)
4. Eń birinshi qazaq ǵaryshkeri? (T. Áýbákirov)
5. Átir ıisi bólmege qandaı qubylystyń áserinen taraıdy? (dıfýzıa)
II. «Qyzyqty tájirıbeler» saıysy boıynsha eki topqa tapsyrma:
I toptyń tájirıbeleri:
1. Tájirıbe: sýy bar stakan, muz kesekteri, jip, tuz. Osy zattardy paıdalanyp, muzdy stakannan alý kerek.
Jaýaby: tuzdyń áserinen muz erıdi de, jip muzǵa kirip, lezde salqyndap jabysyp qalady. (krıstaldaný, balqý)
2. Sýy bar tárelke, 100 teńge. Alǵashynda sý joq kezde teńgeni eń sońǵy sheti kórinetindeı etip qaraımyz. Osy qalypty ózgertpeı, ishine sý quıamyz. Sol kezde teńge túgelimen kórinedi, nelikten? (jaryqtyń eki ortada taralýy)
3. Kádimgi úrilgen balalardyń sharyn gazetpen ysqylap, bólme tóbesine aparyp jiberip qalý kerek. Shar tóbede uzaq ýaqyt turady. Nege? (shar elektrlenedi)
4. Úrilip jipke baılanǵan 2 shardy gazetpen úıkep - úıkep jaqyndatpaımyz. Olar bir - birine tebedi, nelikten? (attas zarádtar tebiledi)
5. Bir shardy gazetpen úıkelep, al ekinshisin júnmen úıkep olardy bir - birine jaqyndataıyq. Olar birin - biri tebedi. Nelikten? (ár attas zarádtar bir - birin tartady)
II toptyń tájirıbeleri:
1. Stakan, sý, qaǵaz. Stakandaǵy sýdy qaǵazben jaýyp turyp tóńkergende, sý aqpaıdy. Nege? (Atmosferalyq qysym tómennen joǵary qaraı da áser etedi)
2. A4 2 qaǵazy kerek. Bireýin búktemeı, ekinshisin búktep, bir ýaqytta jiberip qalamyz. Ne baıqaýǵa bolady?
Jaýap: Jalpy qysymnyń túsirilgen bet aýdanyna baılanysty ekenin bilemiz, shege, ıne sıaqty zattardyń nelikten ushty bolatynyn bilemiz, sol sıaqty atmosferalyq qysym da bettiń aýdanyna baılanysty, ekeýine de birdeı atmosferalyq qysym túsip tur, biraq shıyrshyqtalǵan qaǵazǵa áser etetin qysym onyń aýdanynyń kishi bolýy esebinen búktelmegen qaǵazǵa áser etetin qysymnan kóp bolady da jerge birinshi jetedi.
3. Tárelke, sabyn kerek. Tárelkege sý quıyp, tógip tastaımyz da, sabyndy tárelkege qatty basyp turamyz. Sosyn sabyndy kótergende tárelke birge kóteriledi, nege? (molekýlalardyń ózara baılanysy)
4. Plasmassalyq baklashkany bir jaǵynan birdeı etip 3 jerden tesemiz de tesikterdi shyrpymen bitep qoıamyz da ishine sý quıamyz. Shyrpylardy alyp tastaǵanda sý tesikterden ártúrli qashyqtyqqa aǵady. Nelikten? (Suıyqtardyń ártúrli deńgeıdegi qysymdary ártúrli bolady, tómendegen saıyn qysym artady)
5. Sýǵa: kartop, sirińke, jumyrtqa, óshirgish salamyz. Sonda neni baıqaýǵa bolady? (Arhımed kúshine baılanysty denelerdiń júzýi, balqýy, qalqýyn)
IV.
«Sergitý sáti»
I top.
II top.
V. Sózjumbaq sheshý.
Sózjumbaq «Amper» 1 - topqa.
1. Qýat birligi
2. Kedergi birligi
3. Qysym birligi
4. Uzyndyq birligi
5. Elektr syıymdylyǵynyń birligi
«Fızıka» sózjumbaǵy 2 - topqa.
1. Molekýlanyń úzdiksiz, retsiz qozǵalysy (dıfýzıa)
2. Italán ǵalymy (Galıleı)
3. Zattyń úsh kúıiniń biri (Gaz)
4. Tabıǵatty zertteıtin ǵylym (Fızıka)
5. Zattyń eń usaq bólshegi (Molekýla)
6. Sýdy kólem ólsheıtin qural (menzýrka)
Qorytyndy:
Fızıka tildeser tabıǵattyń tili eken ǵoı
Kóz tartar sulýlyqtyń syry eken ǵoı
Attasań aıaǵyńdy, aldyńdy orap,
Artyńnan qalmaıdy eken tiri de ol
Saǵan án, aıtylǵan sóz ishilgen as,
Ǵaryshtyń kemeleri, atylǵan tas
Aqqan sý, soqqan daýyl, aıtylǵan jyr,
Báriniń baǵynary fızıka ǵoı!- deı otyryp, endigi sóz kezegin ádilqazylarǵa beremiz. Toptardy marapattaý.
You Might Also Like
