Qoǵamdyq ortada ózińdi ustaı bilesiń be?
Synyby: 11
Taqyryby: «Qoǵamdyq ortada ózińdi ustaı bilesiń be?»
Maqsaty:
Oqýshylardy izdenimpazdyqqa, tapqyrlyqqa, shydamdylyqqa jáne óz oıyn mádenı túrde jetkizýge, bilýge úıretý. Oqýshylardy ustamdylyqqa, mádenı sóıleýge tárbıeleý.
Túri: pikirtalas
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, slaıd
Barysy:
Júrgizýshi: Sálemetsizder me, qurmetti ustazdar men oqýshylar! Búgingi «Qoǵamdyq ortada ózińdi ustaı bilesiń be?» taqyrybyndaǵy tárbıe saǵatymyzdy bastaımyz.
Pikirtalas mazmunymen tanystyryp óteıin:
1. Pikirtalasqa 5 oqýshy qatysady.
2. Pikirtalasqa oqýshylary óz oılaryn baıandaıdy.
3. Pikirtalasqa qatysyp otyrǵan oqýshylary bir - birlerine suraq qoıady.
«Qoǵamdyq ortada ózińdi ustaı bilesiń be?» taqyryby boıynsha
Jurt kóńiline jetsin árbir sózderiń,
Kópshiliktiń jetkizińder kózderin.
Degen maqsatta pikirtalas uıymdastyrýǵa shaqyramyn
1 - qonaǵymyz - Jumabekova Indıranyń shaqyramyz:
Júrgizýshi: Tárbıeli qyzdar kópshilik ortada qalaı ustaı kerek. Osy taqyryp tóńireginde ne deısiz?
TÁRBIELİ QYZDAR Kópshilik ortada:
Ol únemi óziniń jalǵyz emes ekenin este saqtaıdy. Ózin ózgelerge kedergi keltirmeıtindeı ustaıdy. Bireýmen sóılesip turyp saǵyz shaınamaıdy. Shaınaǵan saǵyzyn jerge túkirip tastamaıdy nemese ústelge, oryndyqqa, qabyrǵaǵa japsyrmaıdy. Qarsy kelgen úlken kisige jol berip ótkizip jiberedi. Ótip bar jatyp taıyp ketken kisine súıeý bolady. Qoǵamdyq kólikte úlkender men balaly áıelderdi ótkizip jiberedi, olarǵa oryn beredi. Avtobýstan shyǵarda aldyndaǵy kisilerdi ıtermelemeı, sypaı ǵana ótkizip jiberýdi suraıdy.
Kólikten túserde qarttar men balaly áıelderge kómektesedi.
Bireýdiń aıaǵyn basyp ketse sypaıy keshirim suraıdy, al eger óziniń aıaǵyn basyp ketse, ashýlanbaıdy úndemeı shydaıdy. Esh ýaqytta óziniń nazaryn aýdarǵan nárseni qolyn shoshaıtyp kórsetpeıdi, kózimen ne ymmen kórsetedi. Kámpıttiń nemese saǵyzdyń qaǵazyn t. b. zattardy jerge nemese qoqys salǵyshtyń syrtyna laqtyra salmaıdy.
Kósheni tek ruqsat etilgen jerden ne baǵdarshamnyń jasyl túsine kesip ótedi.
2 - qonaǵymyz - Kádirova Gúljaınany ortaǵa shaqyramyz:
Júrgizýshi: Kitaphanada qalaı ustaý kerek. Osy taqyryp tóńireginde ne deısiz?
Kitaphanada:
Alǵan kitabyn ýaqytyly tapsyrady. Bul kitapty ózinen keıin basqalardyń oqıtynyn únemi esinde saqtaıdy. Sondyqtan onyń betin búktemeıdi, jyrtpaıdy, jazbaıdy. Oqý zalynda 1 mın. bolsa da qasyndaǵylarmen sybyrlap ta bolsa sóılespeıdi. Kitap oqyp otyryp uıyqtap qalmaıdy.
3 - qonaǵymyz - Tóreahmetov Danıardy ortaǵa shaqyramyz:
Júrgizýshi: Murajaı men kórmede oqýshylar ózin qalaı ustaý kerek?. Osy taqyryp tóńireginde ne deısiz?
Murajaı men kórmede:
Jádigerlerdi qolymen ustamaıdy. Esh ýaqytta aıqaılap qatty kúlmeıdi, qolyn siltemeıdi.
4 - qonaǵymyz - Jumabaeva Gúlzatty ortaǵa shaqyramyz:
Júrgizýshi: Teatrda oqýshylar ózderin qalaı ustaı kerek. Osy taqyryp tóńireginde ne deısiz?
Teatrda:
Spektákldiń bastalýyna 15 - 20 mın. qalǵanda keledi. Sondyqtan da asyqpaı sheshinip, ózin qalypqa keltirip, baǵdarlama satyp alyp, ornyna erterek baryp otyrýǵa ýaqyty bolady.
Óz ornyna otyrǵan kisige qarsy qarap, betin berip ótedi.
Kisilerdi orynan turyp ótkizip jiberedi.
Bılette kórsetilgen ornyna otyrady, al eger ol oryn bos bolmaı, ári bosatýdan bas tartsa, uryspaı bılet tekserýshige baryp jolyǵady.
Qoıylym júrip jatqanda sóılemeıdi, tamaq jemeıdi, edendi aıaǵymen urmaıdy. Sahna jabylmaı turyp, ornynan turyp shyǵyp ketpeıdi.
5 - qonaǵymyz - Januzaq Úmitti ortaǵa shaqyramyz:
Júrgizýshi: Suraq: Qoǵamdyq ortada jastardyń mádenıeti qandaı?
Óz - ózin ustaý, úlkendi qurmetteý, kishige qamqor bolý jaǵy?. Osy taqyryp tóńireginde ne deısiz?
Januzaq Úmit:
Qazirgi kópshilik jastar qoǵamdyq oryndarda ózin durys ustamaıdy. Ony aıtpasa da kórinip turǵan nárse. Biraq bárine birdeı topyraq shashýǵa bolmaıdy. Jastar ózgerip barady. Múldem mádenıetsizdik oryn alyp barady degen kóldeneń pikirlerge qarsymyn. adam ózin - ózin kópshilik ortada qalaı ustaý kerek, ásirese jastar. Meniń oıymsha jastar kópshilik ortada ózin salmaqty, tártipti, baısaldy, jigerli ustaýy kerek.
Suraq - jaýap: Kelgen oqýshylarǵa óz oılaryn ári qaraı jalǵastyrý úshin suraqtar berildi.
1. Mektepte oqýshylar qalaı ustaý kerek?
2. Kóshede ózin qalaı ustaý kerek?
3. Qoǵamdyq oryndarda ózin qalaı ustaý kerek?
4. Jaqyn dostaryńnyń arasynda ózderińdi qalaı ustaısyńdar?
«Domıno» oıyny:
Ásempaz bolma árnege,
Ónerpaz bolsań arqalan.
Sen de bir kirpish dúnıege,
Ketigin tap ta bar qalan.
Shashyraǵan sózderden myna óleń shýmaqtaryn belgili bir ýaqytta jınap úlgerip, oqyp berý kerek.
«Bilgen saıyn keledi bile bergim.»
Júrgizýshi: Sonymen qurmetti kórermender, pikirtalastyń sheshýshi sátine kelip jettik. Pikirtalasqa qatysyp óz oılaryńdy ortaǵa salyp, qatysqandaryńyzǵa kóp - kóp rahmet. Saý bolyńyzdar!
Qyzylorda oblysy, Qarmaqshy aýdany,
A. Janpeıisov atyndaǵy №105 orta mektebiniń
ınformatıka páni muǵalimi Myrjaqypova Merýert
Taqyryby: «Qoǵamdyq ortada ózińdi ustaı bilesiń be?»
Maqsaty:
Oqýshylardy izdenimpazdyqqa, tapqyrlyqqa, shydamdylyqqa jáne óz oıyn mádenı túrde jetkizýge, bilýge úıretý. Oqýshylardy ustamdylyqqa, mádenı sóıleýge tárbıeleý.
Túri: pikirtalas
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, slaıd
Barysy:
Júrgizýshi: Sálemetsizder me, qurmetti ustazdar men oqýshylar! Búgingi «Qoǵamdyq ortada ózińdi ustaı bilesiń be?» taqyrybyndaǵy tárbıe saǵatymyzdy bastaımyz.
Pikirtalas mazmunymen tanystyryp óteıin:
1. Pikirtalasqa 5 oqýshy qatysady.
2. Pikirtalasqa oqýshylary óz oılaryn baıandaıdy.
3. Pikirtalasqa qatysyp otyrǵan oqýshylary bir - birlerine suraq qoıady.
«Qoǵamdyq ortada ózińdi ustaı bilesiń be?» taqyryby boıynsha
Jurt kóńiline jetsin árbir sózderiń,
Kópshiliktiń jetkizińder kózderin.
Degen maqsatta pikirtalas uıymdastyrýǵa shaqyramyn
1 - qonaǵymyz - Jumabekova Indıranyń shaqyramyz:
Júrgizýshi: Tárbıeli qyzdar kópshilik ortada qalaı ustaı kerek. Osy taqyryp tóńireginde ne deısiz?
TÁRBIELİ QYZDAR Kópshilik ortada:
Ol únemi óziniń jalǵyz emes ekenin este saqtaıdy. Ózin ózgelerge kedergi keltirmeıtindeı ustaıdy. Bireýmen sóılesip turyp saǵyz shaınamaıdy. Shaınaǵan saǵyzyn jerge túkirip tastamaıdy nemese ústelge, oryndyqqa, qabyrǵaǵa japsyrmaıdy. Qarsy kelgen úlken kisige jol berip ótkizip jiberedi. Ótip bar jatyp taıyp ketken kisine súıeý bolady. Qoǵamdyq kólikte úlkender men balaly áıelderdi ótkizip jiberedi, olarǵa oryn beredi. Avtobýstan shyǵarda aldyndaǵy kisilerdi ıtermelemeı, sypaı ǵana ótkizip jiberýdi suraıdy.
Kólikten túserde qarttar men balaly áıelderge kómektesedi.
Bireýdiń aıaǵyn basyp ketse sypaıy keshirim suraıdy, al eger óziniń aıaǵyn basyp ketse, ashýlanbaıdy úndemeı shydaıdy. Esh ýaqytta óziniń nazaryn aýdarǵan nárseni qolyn shoshaıtyp kórsetpeıdi, kózimen ne ymmen kórsetedi. Kámpıttiń nemese saǵyzdyń qaǵazyn t. b. zattardy jerge nemese qoqys salǵyshtyń syrtyna laqtyra salmaıdy.
Kósheni tek ruqsat etilgen jerden ne baǵdarshamnyń jasyl túsine kesip ótedi.
2 - qonaǵymyz - Kádirova Gúljaınany ortaǵa shaqyramyz:
Júrgizýshi: Kitaphanada qalaı ustaý kerek. Osy taqyryp tóńireginde ne deısiz?
Kitaphanada:
Alǵan kitabyn ýaqytyly tapsyrady. Bul kitapty ózinen keıin basqalardyń oqıtynyn únemi esinde saqtaıdy. Sondyqtan onyń betin búktemeıdi, jyrtpaıdy, jazbaıdy. Oqý zalynda 1 mın. bolsa da qasyndaǵylarmen sybyrlap ta bolsa sóılespeıdi. Kitap oqyp otyryp uıyqtap qalmaıdy.
3 - qonaǵymyz - Tóreahmetov Danıardy ortaǵa shaqyramyz:
Júrgizýshi: Murajaı men kórmede oqýshylar ózin qalaı ustaý kerek?. Osy taqyryp tóńireginde ne deısiz?
Murajaı men kórmede:
Jádigerlerdi qolymen ustamaıdy. Esh ýaqytta aıqaılap qatty kúlmeıdi, qolyn siltemeıdi.
4 - qonaǵymyz - Jumabaeva Gúlzatty ortaǵa shaqyramyz:
Júrgizýshi: Teatrda oqýshylar ózderin qalaı ustaı kerek. Osy taqyryp tóńireginde ne deısiz?
Teatrda:
Spektákldiń bastalýyna 15 - 20 mın. qalǵanda keledi. Sondyqtan da asyqpaı sheshinip, ózin qalypqa keltirip, baǵdarlama satyp alyp, ornyna erterek baryp otyrýǵa ýaqyty bolady.
Óz ornyna otyrǵan kisige qarsy qarap, betin berip ótedi.
Kisilerdi orynan turyp ótkizip jiberedi.
Bılette kórsetilgen ornyna otyrady, al eger ol oryn bos bolmaı, ári bosatýdan bas tartsa, uryspaı bılet tekserýshige baryp jolyǵady.
Qoıylym júrip jatqanda sóılemeıdi, tamaq jemeıdi, edendi aıaǵymen urmaıdy. Sahna jabylmaı turyp, ornynan turyp shyǵyp ketpeıdi.
5 - qonaǵymyz - Januzaq Úmitti ortaǵa shaqyramyz:
Júrgizýshi: Suraq: Qoǵamdyq ortada jastardyń mádenıeti qandaı?
Óz - ózin ustaý, úlkendi qurmetteý, kishige qamqor bolý jaǵy?. Osy taqyryp tóńireginde ne deısiz?
Januzaq Úmit:
Qazirgi kópshilik jastar qoǵamdyq oryndarda ózin durys ustamaıdy. Ony aıtpasa da kórinip turǵan nárse. Biraq bárine birdeı topyraq shashýǵa bolmaıdy. Jastar ózgerip barady. Múldem mádenıetsizdik oryn alyp barady degen kóldeneń pikirlerge qarsymyn. adam ózin - ózin kópshilik ortada qalaı ustaý kerek, ásirese jastar. Meniń oıymsha jastar kópshilik ortada ózin salmaqty, tártipti, baısaldy, jigerli ustaýy kerek.
Suraq - jaýap: Kelgen oqýshylarǵa óz oılaryn ári qaraı jalǵastyrý úshin suraqtar berildi.
1. Mektepte oqýshylar qalaı ustaý kerek?
2. Kóshede ózin qalaı ustaý kerek?
3. Qoǵamdyq oryndarda ózin qalaı ustaý kerek?
4. Jaqyn dostaryńnyń arasynda ózderińdi qalaı ustaısyńdar?
«Domıno» oıyny:
Ásempaz bolma árnege,
Ónerpaz bolsań arqalan.
Sen de bir kirpish dúnıege,
Ketigin tap ta bar qalan.
Shashyraǵan sózderden myna óleń shýmaqtaryn belgili bir ýaqytta jınap úlgerip, oqyp berý kerek.
«Bilgen saıyn keledi bile bergim.»
Júrgizýshi: Sonymen qurmetti kórermender, pikirtalastyń sheshýshi sátine kelip jettik. Pikirtalasqa qatysyp óz oılaryńdy ortaǵa salyp, qatysqandaryńyzǵa kóp - kóp rahmet. Saý bolyńyzdar!
Qyzylorda oblysy, Qarmaqshy aýdany,
A. Janpeıisov atyndaǵy №105 orta mektebiniń
ınformatıka páni muǵalimi Myrjaqypova Merýert
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Ońtústik Qazaqstan jáne Jetisý óńiri
-
Sabaqtyń taqyryby: Juldyzdy aspannyń jyljymaly kartasy. Ár túrli geografıalyq endiktegi aspan sferasynyń qozǵalysy.
