InfoHub Logo

5 synyp
Taqyryby: Qol doby oıyn tehnıkasy.
Maqsaty:
1. Bilimdilik – Oqýshylardy qol doby oıynynyń tehnıkasyn úıretý, jetildirý.
2. Damytýshylyq - Oqýshylardy jyldamdyqqa, eptilikke, ıkemdilikke, shapshańdylyqqa úıretý, damytý.
3. Tárbıelik - Oqýshylardy patrıottyq sezim men adamgershilikke qasıetterge baýlý.
Kerekti qural - jabdyqtar: Gandbol dobtary, ysqyrǵysh

Kirispe bólimi:
Sapqa turǵyzý. Sálemdesý. Raport qabyldaý.
Komandalyq burylystary: Ońǵa! Solǵa! Artqa buryl!
Sabaqtyń taqyrybymen tanystyrý.
Daıyndyq bólimi:
Júrý jattyǵýlary jáne túrleri:
- bir qalypty jaı júrý;
- qol belde, ókshemen júrý;
- qol jelkede, aıaqtyń ushymen júrý;
- qol ıyqta, jartylaı otyryp júrý;
- qol tizege, jelkege, belge qoıyp, júrip ótý;
- qol jelkege qoıyp, ońǵa, solǵa otyryp sekirý;
- tereń tynys alyp júrý;

Júgirý jattyǵýlary jáne túrleri:
- jeńil júgiris; ońǵa, solǵa burylyp júgirý;
- artqa burylyp júgirý;
- qol alǵa sozyp alaqanǵa tizeni búgip tıgizip júgirý;
- qoldy alǵa, artqa aınaldyra júgirý;
- qol belde, aıaqty alǵa, artqa sermeı júgirý;
- jylynsha júgirý;
- tereń tynys alyp júrip, júgirý;
Jalpy damytý jattyǵýlary:
- B. q aıaq arasy ıyq deńgeıinde, qol belde, basty ońǵa, solǵa aınaldyrý;
- B. q aıaq arasy ıyq deńgeıinde, qol ıyqta, 1 - 2 ret alǵa, 1 - 2 ret ret artqa aınaldyrý;
- B. q aıaq arasy ıyq deńgeıinde, qol keýde aldynda 4 ret alǵa, 4 ret artqa aınaldyra sermeý;
- B. q aıaq arasy ıyq deńgeıinde, oń qol joǵary, sol qol tómen 4 - 5 artqa qol almastyra ıtere sermeý;
- B. q aıaq arasy ıyq deńgeıinde, beldi ońǵa, solǵa aınaldyrý
- B. q aıaq arasy ıyq deńgeıinde, qol belde 1 ońǵa, 2 ortaǵa, 3 solǵa, 4 bastapqy qalypta turý;
- B. q negizgi turys, oń, sol, qos aıaqpen sekirý;
- B. q negizgi turys, sekirtpemen oń, sol, qos aıaqpen alǵa, artqa sekirý;
- B. q negizgi turys, qoldy alǵa sozyp, otyryp, turý;

Negizgi bólim:
Qol doby oıynynda oıyn tehnıkasy maqsatty baǵyttalǵan
rasıonaldy júıelengen qozǵalys jıyntyǵynan turady. Qozǵalys
jıyntyǵy oıynǵa qajetti jekelegen tásilden jınaqtalady. Tásil túsinigi bul jerde belgili maqsatqa baǵyttalǵan qozǵalys is - áreketi, naqty bir oıyn mindetine baǵyshtalady, mysaly: qaqpaǵa dop soǵý, qaqpany qarsylastan qorǵaý. Oıyn kezinde túrli tásil qoldanylady. Ár tásildiń qoldaný ádisi men ózindik erejesi qalyptasqan. Qol doby oıynshylarynyń qımyl - qozǵalys
áreketiniń kóp túrliligi, sonymen qatar qozǵalys elementindegi naqtylyqty esepke ala otyryp, tehnıka sózin eki maǵynada «oıyn tehnıkasy» jáne «tásildi oryndaý tehnıkasy» dep túsindiremiz.
Oıyn tehnıkasy degenimiz barlyq tásil jıyntyǵy men ony oryndaý ıkemdiligi. Tásildi oryndaý tehnıkasy degenimiz qımyl elementi jıyntyǵynyń eń rasıonaldy qozǵalysyn múltiksiz oryndaý.

Qorytyndy bólim:
Bastapqy qalypqa keltirý jattyǵýlary, sapta turý, ótken sabaqty qorytyndylaý, belsendi oqýshylardy atap ótý. Úıge tapsyrma berý, qoshtasý
Qol doby oıyn tehnıkasy. júkteý