Tamsandyrǵan dala
Ádebıettik oqý 3 synyp
Taqyryby: Tamsandyrǵan dala
Maqsaty:
1. Oqýshylarǵa ártúrli ádis - tásil arqyly mátindi ózdiginen oqyp, túsinip, taldaýǵa múmkindik berý.
2. týǵan jerge degen súıispenshilikterin arttyrý.
3. Týǵan eldiń baılyǵyn, tabıǵatyn tereńirek tanyp bilý, toppen jumys isteýge baýlý.
Kórnekilik: ınterbelsendi taqta, kárzeńke, baǵalaý kestesi, portret.
Ádis - tásili: STO strategıalary
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný, beıneleý óneri
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Úı jumysyn tekserý.»Úsh baqytym» óleńin jatqa 3 - 4 bala jatqa aıtady, «Meniń baqytym» taqyrybyna shaǵyn esse jazý, 2 - 3 bala oqıdy.
İİİ. Jańa sabaq.
Psıhologıalyq ahýal.
Tynyshtyq sáti. Mýzyka oınap turady. Qazaqstannyń tabıǵatyn sýretteıtin mátin oqımyn.
- Kóz aldaryńa ne elestedi?
1. Qyzyǵýshylyqty oıatý. Taqyrypty jarıalaý. «Tamsandyrǵan dala»
Oılar sebeti: - Bul áńgime ne týraly bolýy múmkin? (Oqýshylar óz oıyn stıkerge jazyp oılar sebetine japsyrady)
- Biz Qazaqstannyń dalalarynyń ataýy boıynsha topqa bólinip otyraıyq.
1 top - Syr eli 4 top – Kereký eli
2 top – Saryarqa eli 5 top – Altaı eli
3 top – Jetisý eli
- Bul óńirler nesimen maqtana alady eken? Myna mátinderdi oqyp shyǵyńdar - dep ár óńir týraly qysqasha mátin beremin. (Oqýshylar mátinmen tanysyp, bul óńirler qazaqstannyń qaı tustary ekenin anyqtaıdy, ıaǵnı, ońtústik, soltústik, shyǵys, batys)
2. maǵynany taný.
Ár top mátinniń ózine berilgen bólimin oqyp shyǵady. Ár toptan bir oqýshy shyǵyp sol bólimdi mazmundap beredi.
Álemdi sharlaý. Ár top óziniń oqyǵan bóliminiń sýretin salady. Daıyn sýretterdi toptar bir - birin baǵalaıdy.
Baǵalaý paraǵy.
Mysaly Kereký óńiriniń baǵalaý paraǵy
Ár toptan bir oqýshy shyǵyp jalpy baǵany shyǵaryp, kelisetinin ne kelispeıtinin aıtady. Sýrette neni kórsetkenderin aıtady.
- Al osy áńgime kimderdiń arasynda bolǵan áńgime?
- Endeshe taqtaǵa Qanysh pen Mıhaıl Antonovıch týraly ne bildik, jazyp shyǵaıyq. (ınterbelsendi taqtaǵa jazady) Venn Dıagramsy arqyly salystyrady. Ortaq belgileri ekeýi de « ǵalym» dep jazady.
- Osy ǵalym sózin úsh tilde aıtqyzý.
- Endi manaǵy oılar sebetine qaıta keleıik. Oqýshylardyń jazǵanyn oqyp shyǵyp, boljamdarynyń durystyǵyn, burystyǵyn anyqtaý, qorytyndylaý.
3. Oı tolǵaý.
Alty tústi oılaý qalpaǵy. Alty oqýshy kıedi. Búgingi sabaq, mátinniń mazmuny boıynsha óz sezimderin, jaqsy jáne nashar oıyn, alǵan aqparatyn, tilegin jáne óz oıyn aıtyp shyǵady.
4. Qorytyndylaý úshin «Qazaqstannyń tabıǵaty» degen beınefılm kóredi.
- Qazaqstannyń tabıǵaty rasynda da adamdy tamsandyrǵandaı kórkem, sulý, jeri shuraıly t. b dep qorytyndylaıdy.
İV. Úıge tapsyrma.
Úshinshi top Apaq Baıjanovtyń kim ekenin aıtty, biraq Qosym Pishenbaevtyń kim ekenin bile almady. Endeshe, Qosym Pishenbaev kim? – bilip, málimet jazyp kelemiz.
- Ár óńirdiń jer asty baılyqtary jaıly bilip kelemiz.
- Mátindi taǵy qaıtalap oqý.
V. Baǵalaý.
Top basshylary top múshelerin qalaı baǵalaǵanyn oqyp shyǵady, muǵalim óz baǵasyn qoıyp, ortaq baǵa shyǵarylady.
Stepnogorsk qalasy,
№ 2 Bestobe orta mektebi
Bastaýysh synyp muǵalimi
Vaısova Maıra Barlybaevna
Tamsandyrǵan dala. júkteý
Taqyryby: Tamsandyrǵan dala
Maqsaty:
1. Oqýshylarǵa ártúrli ádis - tásil arqyly mátindi ózdiginen oqyp, túsinip, taldaýǵa múmkindik berý.
2. týǵan jerge degen súıispenshilikterin arttyrý.
3. Týǵan eldiń baılyǵyn, tabıǵatyn tereńirek tanyp bilý, toppen jumys isteýge baýlý.
Kórnekilik: ınterbelsendi taqta, kárzeńke, baǵalaý kestesi, portret.
Ádis - tásili: STO strategıalary
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný, beıneleý óneri
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Úı jumysyn tekserý.»Úsh baqytym» óleńin jatqa 3 - 4 bala jatqa aıtady, «Meniń baqytym» taqyrybyna shaǵyn esse jazý, 2 - 3 bala oqıdy.
İİİ. Jańa sabaq.
Psıhologıalyq ahýal.
Tynyshtyq sáti. Mýzyka oınap turady. Qazaqstannyń tabıǵatyn sýretteıtin mátin oqımyn.
- Kóz aldaryńa ne elestedi?
1. Qyzyǵýshylyqty oıatý. Taqyrypty jarıalaý. «Tamsandyrǵan dala»
Oılar sebeti: - Bul áńgime ne týraly bolýy múmkin? (Oqýshylar óz oıyn stıkerge jazyp oılar sebetine japsyrady)
- Biz Qazaqstannyń dalalarynyń ataýy boıynsha topqa bólinip otyraıyq.
1 top - Syr eli 4 top – Kereký eli
2 top – Saryarqa eli 5 top – Altaı eli
3 top – Jetisý eli
- Bul óńirler nesimen maqtana alady eken? Myna mátinderdi oqyp shyǵyńdar - dep ár óńir týraly qysqasha mátin beremin. (Oqýshylar mátinmen tanysyp, bul óńirler qazaqstannyń qaı tustary ekenin anyqtaıdy, ıaǵnı, ońtústik, soltústik, shyǵys, batys)
2. maǵynany taný.
Ár top mátinniń ózine berilgen bólimin oqyp shyǵady. Ár toptan bir oqýshy shyǵyp sol bólimdi mazmundap beredi.
Álemdi sharlaý. Ár top óziniń oqyǵan bóliminiń sýretin salady. Daıyn sýretterdi toptar bir - birin baǵalaıdy.
Baǵalaý paraǵy.
Mysaly Kereký óńiriniń baǵalaý paraǵy
Ár toptan bir oqýshy shyǵyp jalpy baǵany shyǵaryp, kelisetinin ne kelispeıtinin aıtady. Sýrette neni kórsetkenderin aıtady.
- Al osy áńgime kimderdiń arasynda bolǵan áńgime?
- Endeshe taqtaǵa Qanysh pen Mıhaıl Antonovıch týraly ne bildik, jazyp shyǵaıyq. (ınterbelsendi taqtaǵa jazady) Venn Dıagramsy arqyly salystyrady. Ortaq belgileri ekeýi de « ǵalym» dep jazady.
- Osy ǵalym sózin úsh tilde aıtqyzý.
- Endi manaǵy oılar sebetine qaıta keleıik. Oqýshylardyń jazǵanyn oqyp shyǵyp, boljamdarynyń durystyǵyn, burystyǵyn anyqtaý, qorytyndylaý.
3. Oı tolǵaý.
Alty tústi oılaý qalpaǵy. Alty oqýshy kıedi. Búgingi sabaq, mátinniń mazmuny boıynsha óz sezimderin, jaqsy jáne nashar oıyn, alǵan aqparatyn, tilegin jáne óz oıyn aıtyp shyǵady.
4. Qorytyndylaý úshin «Qazaqstannyń tabıǵaty» degen beınefılm kóredi.
- Qazaqstannyń tabıǵaty rasynda da adamdy tamsandyrǵandaı kórkem, sulý, jeri shuraıly t. b dep qorytyndylaıdy.
İV. Úıge tapsyrma.
Úshinshi top Apaq Baıjanovtyń kim ekenin aıtty, biraq Qosym Pishenbaevtyń kim ekenin bile almady. Endeshe, Qosym Pishenbaev kim? – bilip, málimet jazyp kelemiz.
- Ár óńirdiń jer asty baılyqtary jaıly bilip kelemiz.
- Mátindi taǵy qaıtalap oqý.
V. Baǵalaý.
Top basshylary top múshelerin qalaı baǵalaǵanyn oqyp shyǵady, muǵalim óz baǵasyn qoıyp, ortaq baǵa shyǵarylady.
Stepnogorsk qalasy,
№ 2 Bestobe orta mektebi
Bastaýysh synyp muǵalimi
Vaısova Maıra Barlybaevna
Tamsandyrǵan dala. júkteý
You Might Also Like
