Qosh bol, álippem!
Qosh bol, álippem!
Maqsaty: Oqýshylardyń alǵan bilimderin ortaǵa salý, ónerlerin tamashalaý, mádenıettilikke tárbıeleý, qabiletterin damytý.
Dúnıetanymyn keńeıtip, estetıkalyq talǵamyn tereńdetý, ózin - ózi basqarýǵa úıretý.
Kórnekilikteri: A. Baıtursynov, Y. Altynsarın sýretteri, sharlar, gúlder, danalyq sózder, álippe sýreti, áripter, býyndar.
Júrisi: İ. Uıymdastyrý.
İİ. Muǵalim: Bar bilimniń bastaýy,
Bar ǵylymnyń bastaýy.
Jas balaǵa nur shashqan,
Álippe kitap til ashqan.
- Qurmetti ata - analar, ustazdar! Búgin, sizder 1á - synyp oqýshylarynyń alǵash ret qoldaryna ustap árip tanyǵan oqýlyǵy álippemen qoshtasýǵa arnalǵan merekege kelip otyrsyzdar. Merekemizge qosh keldińizder! Endi sizderdi oqýshylarymnyń ónerlerin tamashalaýǵa shaqyramyn!
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Qaıyrly kún, qurmetti qonaqtar! Ustazdar men oqýshylar! «Qosh bol, álippem»atty erteńgiligimizge qosh keldińizder!
2 - júrgizýshi: Janerke.
- Iá, eń alǵash árip tanytyp, oqýdy úıretken súıikti álippemizben qoshtasar kezde kelip qaldy.
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Janerke, meniń oıymsha álippe bar kitaptyń basy bolǵandyqtan, álippeni kitaptar patshasy nemese «han álippe» dep atar edim.
2 - júrgizýshi: Janerke.
- Jaraısyń, Nurdana! Tabylǵan aqyl. Endeshe Han álippeni ortamyzǵa shaqyraıyq.
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Qarsy alaıyq búgingi kúnniń basty qonaǵyn.(Han álippe keledi)
Han álippe: Sálemetsizder me, balalar!
2 - júrgizýshi: Janerke.
- Sálemetsiz be, han álippe!
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Han álippem! Búgingi syı - qurmettiń bári sizge arnalady.
Han álippe: Rahmet, balalarym. Meni oqyp, úırenip, jazýǵa, oqýǵa, ónerge beıimdelgen shyǵarsyńdar. Qane, kórsetińder, kóreıin ne úırengenderińdi.
Hor: Álippe.
Han álippe: Rahmet balalarym! Órkenderiń óssin! Ónerleriń órge júzsin!
1 - júrgizýshi: Nurdana
Án: Dombyra sazy. Oryndaıtyndar: Ásel, Aqnur, Úmit
2 - júrgizýshi: Janerke.
- Han álippe, sizdiń dostaryńyz bar ma?
Han álippe: Árıne bar. Meniń birinshi dosym «Aqyl álippesi». Meniń áripterimniń qandaı ekenin tyńdańyzdar.
1 - oqýshy - Aqnur: A Ata - ananyń tilegi -
Adam bolyp óskeniń
Adamdyqtyń tiregi -
Adal bolyp óskeniń.
2 - oqýshy - Ásel: Á Ádeptilik degeniń -
Árqashan da keregiń.
Ásempazdyq degeniń -
Áýre – sarsań álegiń.
3 - oqýshy - Meırambek: O. Oqýda bolsań,
Oıyńa, oıyndy áste jýytpa
Oıynda bolsań,
Oıyńa, oqýdy túsir, umytpa.
4 - oqýshy - Saıat: S Sportpen aınalys
Sulýlyq syılaǵan
Sol saǵan paıdaly is
Saýyq pen kınodan
5 - oqýshy - Arystan: T «Tártipti»bala - súıenish,
Tóbeń bir kókke jetedi
Tártipsiz bala - kúıinish,
Tómendep basyń ketedi.
6 - oqýshy - Úmit: U Urynshaq bala janynda
Urys pen keris, aıqaı - shý
Ustamdy bala janynan
Unamdy qylyq baıqaısyń.
7 - oqýshy - Sh: Shyndyqty saqtaımyz,
Shynshyldy jaqtaımyz
Sharshy top aldynda
Shyǵaryp maqtaımyz.
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Rahmet, álippe. Áripterińiz keremet aqyl aıtty.
2 - júrgizýshi: Janerke.
- Bul aqyldy bizder, esten shyǵarmaýymyz kerek.
Han álippe:
- Jaraısyńdar, meniń áripterim!
- Al, endi, meniń Tapqyshbek degen ýázirim bar edi. Ózi sondaı tapqyr, ári aqyldy.
- Shaqyryńdar, meniń ýázirimdi
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Ámirińizge quldyq, han ıem!(Bılep, Tapqyshbek keledi
Tapqyshbek:
- Salem, balalar! Merekelerińiz qutty bolsyn!
- Búgin sizder úshin úlken mereke jáne eń alǵashqy syn bolmaq. Al men qazir sizderdi synap kóreıin. adasqan býyndardan sóz qurap berińdershi.
Oıyn: «Adasqan býyndar»
2 - júrgizýshi: Janerke.
- Kelesi shyrqalatyn án - Jarqyn júzdi ustazym!
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Tapqyshbek, bizdi, synaıtyn taǵy qandaı tapsyrmań bar?
Tapqyshbek: Endeshe, sóz jarysynda kim kóp biledi eken? Álippeden úırengen taqpaq óleńderimizdi aıtalyqshy.
2 - júrgizýshi: Janerke
Otan - seniń, ata - anań,
Otan - dosyń, baýyryń
Otan - ólkeń, astanań,
Otan - aýdan, aýylyń
Otan - tarıh, Otan - til,
Jasaǵan eliń, er halqyń
Otan - óleń, Otan - jyr,
Kótergen kókke el dańqyn
Otan - osy, dostarym,
Kóńilge muny túıe bil.
Otan dep ós, jas qaýym,
Ony ardaqtap súıe bil!
1 - júrgizýshi: Nurdana
Babalardyń kózindeı,
Danalardyń sózindeı,
Uly dala turǵyzdy
Uly qala ózendeı.
Maqsaty: Oqýshylardyń alǵan bilimderin ortaǵa salý, ónerlerin tamashalaý, mádenıettilikke tárbıeleý, qabiletterin damytý.
Dúnıetanymyn keńeıtip, estetıkalyq talǵamyn tereńdetý, ózin - ózi basqarýǵa úıretý.
Kórnekilikteri: A. Baıtursynov, Y. Altynsarın sýretteri, sharlar, gúlder, danalyq sózder, álippe sýreti, áripter, býyndar.
Júrisi: İ. Uıymdastyrý.
İİ. Muǵalim: Bar bilimniń bastaýy,
Bar ǵylymnyń bastaýy.
Jas balaǵa nur shashqan,
Álippe kitap til ashqan.
- Qurmetti ata - analar, ustazdar! Búgin, sizder 1á - synyp oqýshylarynyń alǵash ret qoldaryna ustap árip tanyǵan oqýlyǵy álippemen qoshtasýǵa arnalǵan merekege kelip otyrsyzdar. Merekemizge qosh keldińizder! Endi sizderdi oqýshylarymnyń ónerlerin tamashalaýǵa shaqyramyn!
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Qaıyrly kún, qurmetti qonaqtar! Ustazdar men oqýshylar! «Qosh bol, álippem»atty erteńgiligimizge qosh keldińizder!
2 - júrgizýshi: Janerke.
- Iá, eń alǵash árip tanytyp, oqýdy úıretken súıikti álippemizben qoshtasar kezde kelip qaldy.
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Janerke, meniń oıymsha álippe bar kitaptyń basy bolǵandyqtan, álippeni kitaptar patshasy nemese «han álippe» dep atar edim.
2 - júrgizýshi: Janerke.
- Jaraısyń, Nurdana! Tabylǵan aqyl. Endeshe Han álippeni ortamyzǵa shaqyraıyq.
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Qarsy alaıyq búgingi kúnniń basty qonaǵyn.(Han álippe keledi)
Han álippe: Sálemetsizder me, balalar!
2 - júrgizýshi: Janerke.
- Sálemetsiz be, han álippe!
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Han álippem! Búgingi syı - qurmettiń bári sizge arnalady.
Han álippe: Rahmet, balalarym. Meni oqyp, úırenip, jazýǵa, oqýǵa, ónerge beıimdelgen shyǵarsyńdar. Qane, kórsetińder, kóreıin ne úırengenderińdi.
Hor: Álippe.
Han álippe: Rahmet balalarym! Órkenderiń óssin! Ónerleriń órge júzsin!
1 - júrgizýshi: Nurdana
Án: Dombyra sazy. Oryndaıtyndar: Ásel, Aqnur, Úmit
2 - júrgizýshi: Janerke.
- Han álippe, sizdiń dostaryńyz bar ma?
Han álippe: Árıne bar. Meniń birinshi dosym «Aqyl álippesi». Meniń áripterimniń qandaı ekenin tyńdańyzdar.
1 - oqýshy - Aqnur: A Ata - ananyń tilegi -
Adam bolyp óskeniń
Adamdyqtyń tiregi -
Adal bolyp óskeniń.
2 - oqýshy - Ásel: Á Ádeptilik degeniń -
Árqashan da keregiń.
Ásempazdyq degeniń -
Áýre – sarsań álegiń.
3 - oqýshy - Meırambek: O. Oqýda bolsań,
Oıyńa, oıyndy áste jýytpa
Oıynda bolsań,
Oıyńa, oqýdy túsir, umytpa.
4 - oqýshy - Saıat: S Sportpen aınalys
Sulýlyq syılaǵan
Sol saǵan paıdaly is
Saýyq pen kınodan
5 - oqýshy - Arystan: T «Tártipti»bala - súıenish,
Tóbeń bir kókke jetedi
Tártipsiz bala - kúıinish,
Tómendep basyń ketedi.
6 - oqýshy - Úmit: U Urynshaq bala janynda
Urys pen keris, aıqaı - shý
Ustamdy bala janynan
Unamdy qylyq baıqaısyń.
7 - oqýshy - Sh: Shyndyqty saqtaımyz,
Shynshyldy jaqtaımyz
Sharshy top aldynda
Shyǵaryp maqtaımyz.
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Rahmet, álippe. Áripterińiz keremet aqyl aıtty.
2 - júrgizýshi: Janerke.
- Bul aqyldy bizder, esten shyǵarmaýymyz kerek.
Han álippe:
- Jaraısyńdar, meniń áripterim!
- Al, endi, meniń Tapqyshbek degen ýázirim bar edi. Ózi sondaı tapqyr, ári aqyldy.
- Shaqyryńdar, meniń ýázirimdi
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Ámirińizge quldyq, han ıem!(Bılep, Tapqyshbek keledi
Tapqyshbek:
- Salem, balalar! Merekelerińiz qutty bolsyn!
- Búgin sizder úshin úlken mereke jáne eń alǵashqy syn bolmaq. Al men qazir sizderdi synap kóreıin. adasqan býyndardan sóz qurap berińdershi.
Oıyn: «Adasqan býyndar»
2 - júrgizýshi: Janerke.
- Kelesi shyrqalatyn án - Jarqyn júzdi ustazym!
1 - júrgizýshi: Nurdana
- Tapqyshbek, bizdi, synaıtyn taǵy qandaı tapsyrmań bar?
Tapqyshbek: Endeshe, sóz jarysynda kim kóp biledi eken? Álippeden úırengen taqpaq óleńderimizdi aıtalyqshy.
2 - júrgizýshi: Janerke
Otan - seniń, ata - anań,
Otan - dosyń, baýyryń
Otan - ólkeń, astanań,
Otan - aýdan, aýylyń
Otan - tarıh, Otan - til,
Jasaǵan eliń, er halqyń
Otan - óleń, Otan - jyr,
Kótergen kókke el dańqyn
Otan - osy, dostarym,
Kóńilge muny túıe bil.
Otan dep ós, jas qaýym,
Ony ardaqtap súıe bil!
1 - júrgizýshi: Nurdana
Babalardyń kózindeı,
Danalardyń sózindeı,
Uly dala turǵyzdy
Uly qala ózendeı.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.