- 05 naý. 2024 01:12
- 248
Qosh bol, qutty álippem!
Taqyryby: «Qosh bol, qutty álippem!»
Sabaqtyń maqsaty: oqýshylardyń alǵan bilimderin bekitý, olardyń alǵan bilim, bilik, daǵdylaryn kórsetý; tilin damytý, sózdik qoryn molaıtý; baılanystyra sóıleý mádenıetin damytý; uqyptylyqqa, jınaqylyqqa úlkenderdi syılaýǵa, sózderin tyńdaı bilýge tárbıeleý. Oıyn arqyly uıymshyldyqqa, baýyrmashylyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: naqyl sózder, maqal - mátelder, oıynǵa qajetti zattar.
Sabaqtyń barysy:
Muǵalim: Qurmetti ata - analar, ustazdar, kelgen qonaqtar! Bala bizdiń bolashaǵymyz, elimizdiń erteńi. Sol erteńgi el tizginin ustar urpaǵymyzdy beli besikten shyqpastan bastap jaqsylyqqa baýlý, boıyna izgilik nuryn sebý búgingi bizderdiń - ustazdardyń jáne ata - analardyń mindeti. Sonyń bir kórinisi - búgingi «Qosh bol, qutty álippem» erteńgiligin kórip tamashalańyzdar.
Ósti mine boılaryń
Ósti aqyl - oılaryn
Qýanyshqa ortaqpyn
Quty bolsyn toılaryn
Keshe ǵana bilim baspaldaǵyna alǵash ret qadam basqan búgingi shákirtterimiz, erteńgi kúnniń úmitin aqtar elimizdiń bolashaq azamattaryn ortaǵa shaqyraıyq.
Kúı oınalady.
1. Ádepti de, tártipti Erkejan
2 – oqýshy: Myń buralǵan bıshimiz Janerke
3 – oqýshy: Biz qyzyqpyz, qyzyqpyz.
Sál erkeleý buzyqpyz. Bekzat
4 - 0. Erke, biraq aqyldy Symbat
6 - 0. Úlkenderdi qurmet, kishige izetti bola biletin Ernar
7 - 0. Kóp oqıtyn
Oqyǵanyn kóńiline toqıtyn Tomırıs
8. Balalalyǵy bitpegen,
Oıynqumar Aıaýlym
10. Elimizdi órkendetetin
Ana tilin kórkemdetetin Elik
11. Tıanaqty, uqypty Ádiljan
12. Tahmına qyzyń keń mańdaı,
Ádemi eken ol qandaı.
13. Sabyrly da salmaqty
Ár isine ol naqty Amırjan
14. Sáýleli de symbatty,
Sóılegeni tym tátti. Aǵjan
15. Súıkimdi qyz Gúlsin aı.
16. Jaqsylyqty jaqtaıtyn,
Bárin bilip jattaıtyn Erasyl
17. Janyp turǵan shyraqtaı
Syldyrlaǵan bulaqtaı Aıdyngúl
18. Kórkem sózdiń sheberi Nazerke
(mýzyka oınalady, ortaǵa oqýshylar keledi)
1 - oqýshy:
Armysyzdar muǵalimder, áz jandar
Bilim izdep ınemen qudyq qazǵandar
Qushaq jaıyp qarsy alamyz sizderdi
Bı bılenip, án de búgin shyrqalar
2 - oqýshy: Mine, biz búgin barlyq ǵylymnyń atasy, bizdiń bolashaǵymyzdyń negizi – Álippeni bitirip otyrmyz.
3 - oqýshy: Búgin biz sheksiz qýanyshtymyz, óıtkeni alǵash hat tanytyp, saýatymyzdy ashqan súıikti «Álippemizdi» bitirdik.
4 - oqýshy: - Men endi ózim - aq oqyp, jaza alamyn. Ertegi, áńgimelerdi óz betimmen oqıtyn boldym.
5 - oqýshy: Bizder kóp nárse úırendik: (barlyǵy qosylyp) – kitap oqýdy, óleń jattaýdy, sýret salýdy, án aıtýdy.
Sabaqtyń maqsaty: oqýshylardyń alǵan bilimderin bekitý, olardyń alǵan bilim, bilik, daǵdylaryn kórsetý; tilin damytý, sózdik qoryn molaıtý; baılanystyra sóıleý mádenıetin damytý; uqyptylyqqa, jınaqylyqqa úlkenderdi syılaýǵa, sózderin tyńdaı bilýge tárbıeleý. Oıyn arqyly uıymshyldyqqa, baýyrmashylyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: naqyl sózder, maqal - mátelder, oıynǵa qajetti zattar.
Sabaqtyń barysy:
Muǵalim: Qurmetti ata - analar, ustazdar, kelgen qonaqtar! Bala bizdiń bolashaǵymyz, elimizdiń erteńi. Sol erteńgi el tizginin ustar urpaǵymyzdy beli besikten shyqpastan bastap jaqsylyqqa baýlý, boıyna izgilik nuryn sebý búgingi bizderdiń - ustazdardyń jáne ata - analardyń mindeti. Sonyń bir kórinisi - búgingi «Qosh bol, qutty álippem» erteńgiligin kórip tamashalańyzdar.
Ósti mine boılaryń
Ósti aqyl - oılaryn
Qýanyshqa ortaqpyn
Quty bolsyn toılaryn
Keshe ǵana bilim baspaldaǵyna alǵash ret qadam basqan búgingi shákirtterimiz, erteńgi kúnniń úmitin aqtar elimizdiń bolashaq azamattaryn ortaǵa shaqyraıyq.
Kúı oınalady.
1. Ádepti de, tártipti Erkejan
2 – oqýshy: Myń buralǵan bıshimiz Janerke
3 – oqýshy: Biz qyzyqpyz, qyzyqpyz.
Sál erkeleý buzyqpyz. Bekzat
4 - 0. Erke, biraq aqyldy Symbat
6 - 0. Úlkenderdi qurmet, kishige izetti bola biletin Ernar
7 - 0. Kóp oqıtyn
Oqyǵanyn kóńiline toqıtyn Tomırıs
8. Balalalyǵy bitpegen,
Oıynqumar Aıaýlym
10. Elimizdi órkendetetin
Ana tilin kórkemdetetin Elik
11. Tıanaqty, uqypty Ádiljan
12. Tahmına qyzyń keń mańdaı,
Ádemi eken ol qandaı.
13. Sabyrly da salmaqty
Ár isine ol naqty Amırjan
14. Sáýleli de symbatty,
Sóılegeni tym tátti. Aǵjan
15. Súıkimdi qyz Gúlsin aı.
16. Jaqsylyqty jaqtaıtyn,
Bárin bilip jattaıtyn Erasyl
17. Janyp turǵan shyraqtaı
Syldyrlaǵan bulaqtaı Aıdyngúl
18. Kórkem sózdiń sheberi Nazerke
(mýzyka oınalady, ortaǵa oqýshylar keledi)
1 - oqýshy:
Armysyzdar muǵalimder, áz jandar
Bilim izdep ınemen qudyq qazǵandar
Qushaq jaıyp qarsy alamyz sizderdi
Bı bılenip, án de búgin shyrqalar
2 - oqýshy: Mine, biz búgin barlyq ǵylymnyń atasy, bizdiń bolashaǵymyzdyń negizi – Álippeni bitirip otyrmyz.
3 - oqýshy: Búgin biz sheksiz qýanyshtymyz, óıtkeni alǵash hat tanytyp, saýatymyzdy ashqan súıikti «Álippemizdi» bitirdik.
4 - oqýshy: - Men endi ózim - aq oqyp, jaza alamyn. Ertegi, áńgimelerdi óz betimmen oqıtyn boldym.
5 - oqýshy: Bizder kóp nárse úırendik: (barlyǵy qosylyp) – kitap oqýdy, óleń jattaýdy, sýret salýdy, án aıtýdy.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.