InfoHub Logo

Mýzyka jetekshisi Ahmetova Gýldana Serıkovna

Ásem bezendirilgen zalǵa balalar qol ustasyp kiredi.
Júrgizýshi: Jańa jylyń qutty bolsyn jas urpaq,
Kelgen jylǵa qaramańdar tosyrqap.
Jańa jylyń qutty bolsyn atalar,
Sergek urpaq ózderińnen nár alar.
Jańa jylyń qutty bolsyn analar,
Búldirshinder ózderińnen nár alar.
Qara narlar kóterińder jyl júgin,
Sońdaryńnan ere bersin botalar


Ásem bezendirilgen zalǵa balalar qol ustasyp kiredi.
Júrgizýshi: Jańa jylyń qutty bolsyn jas urpaq,
Kelgen jylǵa qaramańdar tosyrqap.
Jańa jylyń qutty bolsyn atalar,
Sergek urpaq ózderińnen nár alar.
Jańa jylyń qutty bolsyn analar,
Búldirshinder ózderińnen nár alar.
Qara narlar kóterińder jyl júgin,
Sońdaryńnan ere bersin botalar.
Armysyzdar aıaýly ustazdar, ata – analar! Sálemetsizder me balalar!
Búgingi Jańa Jyl merekesine keldińizder!!!
Balalar,ortaǵa shyǵyp «Jańa Jyl» ánniń oryndap bereıikshi
Án: «Jańa Jyl»
Ortaǵa bes bala júgirip shyǵady.
Jangır: Aspan jerge tógedi
Aq kúmisin ýystap
Jańa jylda keledi
Bizge qaraı jylystap.
Ashat: Óleń de ázir, án ázir,
Oıyn da ázir, bári ázir
Kel Jańa jyl bizderge
Kel Jańa jyl, Jańa jyl.
Aqqerke: Jańa jyl, Jańa jyl,
Jańa jyl da jańa jyr.
Jasyl shyrsha janyńda,
Jarqyrap bar bala júr.
Ahmet: Qyzyq dýman kún keldi,
Jasyl shyrsha túrlendi.
Aıaz ata súıip terledi,
Úıge kirdi tórledi.
Júrgizýshi: Jamyl jelek jamylǵan,
Asyl monshaq taǵylǵan.
Mine sol shyrshamyz,
Kópten kútip saǵynǵan.
Kel, balalar, kelińder,
Tamashany kórińder.
Bári birge: Qala nur, dala nur,
Qutty bolsyn Jańa jyl!
Bı: «Kóńildi bı»
Júrgizýshi: Balalar, qarańdarshy ortamyzǵa eski jyl - qoıan jyl kelipti
Qoıan jyl: Sálemetsizder me balalar!
Balalarym, qaraǵym,
Kúnim, nurym, janarym!
Oryndalyp oılaryń,
Qutty bolsyn toılaryn!
Balalar, mine seńdermen qoshtasatyn kez keldi. Jaqsylap Jańa Aıdahar jylyn qarsy alyńdar. Saý bolyńdar!
Balalar: Saý bolyńyz!
Júrgizýshi: Balalar, Jańa jyldy qarsy alamyz ba?
Júzderine qýanysh nuryn tókken,
Balbul jańǵan betterin aıaz ópken.
Aınalaıyn, halaıyq, qarsy alyńdar,
Jańa jyldy asyǵa kópten kútken!
Aıdahar jyly kiredi
Aıdahar jyly: Armysyzdar halaıyq
Barmysyzdar, halaıyq.
Jańa jyldy jup jazbaı,
Birge qarsy alaıyq!
Sálemetsińder me, balalar! Men Aıdahar jylymyn. Meni shyn yqylaspen qarsy alǵandaryna rahmet! Jańa jyldaryn qutty bolsyn!
Búgin men senderge myna turǵan úıimizdiń sıqyrly kiltin tapsyrýǵa keldim.
Júrgizýshi: Al ol úıdiń ishinde ne bar eken?
Aıdahar jyly: Onyń ishinde kóptegen balalarǵa arnalǵan syılyqtar bar.
Júrgizýshige kilt tapsyrady.
Júrgizýshi: Olaı bolsa balalar shyrshamyzǵa ilip qoıaıyq. Jańa jyl keshinen keıin úıdi ashamyz.
Kiltti ilip qoıady
Aıdahar jyly: Men búgin senderdiń merekelerińdi kórip tamashalaıyn,qandaı ónerlerin bar eken?
Júrgizýshi: Otyryńyz, sizge bizdiń balalar kóptegen ónerlerin kórsetedi. Tamashalańyz.
Balalar sheńber jasap turady
Án: «Jasyl shyrsha»
Júrgizýshi: Óte jaqsy balalar. Senderdiń «Ertegiler eline» barǵylaryń kele me?
Balalar: Ia.
Júrgizýshi: Balalar qarańdarshy «Ertegiler eliniń» ishi tynysh, netken keremet ádemilik!
Osy kezde qyzyl telpek kiredi
Qyzyl telpek: Sálemetsińder me balalar. Sender meni tanydyńdar ma?
Balalar: Sálemetsiz be! Siz ertegidegi Qyzyl telpeksiz.
Qyzyl telpek: Balalar, bizdiń «Ertegiler eline» qosh keldińizder»! Men senderge jumbaq jasyramyn, sender sheship kórińder.
Sybdyr shyqsa qashady,
Qyrdan bir – aq asady. Bul ne?
Balalar: Qoıan
Osy kezde qoıan sekirip kiredi
Qoıan: Sálemetsińder me balalar! Men qaı ertegidegi qoıanmyn? Qalaı oılaısyndar?
Balalar: Baýyrsaq ertegisindegi qoıansyń.
Qoıan: Jaraısyńdar balalar,al sender qoıan týraly taqpaq bilesińder me?
Balalar birge: Uzyn qulaq sur qoıan,
Estip qalyp sybdyrdy.
Oıly – qyrly jerlermen,
Ytqyp – ytqyp júgirdi.
Qyzyl telpek: Jaraısyńdar balalar.Taǵy bir jumbaq jasyraıyn.
Qys boıyna jatady,
Tátti uıqyǵa batady.
Bul kim?
Balalar: Aıý
Qorbańdap aıý keledi.
Aıý: Sálemetsińder me balalar. Men qaı ertegiden keldim?
Balalar: Siz «Masha men aıý» ertegisindegi aıýsyz
Aıý: Óte jaqsy. Ertegilerdi jaqsy biledi ekensińder. Al aıý týraly taqpaq bilesińder me?
Balalar: Alyp batyr balpańmyn
Aq nıetim darhanmyn.
Basqa ańǵa tımeımin,
Balpań, balpań bıleımin
Qyzyl telpek: Qandaı tamasha.Taǵy jumbaq sheshesińder me? Qaı er ertegi ekeniń taba bilesińder me?
Men atadan qashtym,
Men ájeden qashtym,
Qoıannan da qashtym
Balalar bul qaı ertegiden?
Balalar: «Baýyrsaq» ertegisi
Sálemetsińder me balalar. Al «Baýyrsaq» ertegisindegi baýyrsaqty kim jep qoıady?Ózi aılaker, qý.
Balalar: Túlki
Osy kezde maıysyp túlki keledi.
Túlki: Sálemetsińder me balalar. Men túlkimin. Jańa jyl merekesine keldim. Maǵan arnalǵan taqpaqty aıtyp berińdershi.
Kórsin bizdeı balǵyndy,
Kóńildensin lo endi
Shyrqataıyq án – jyrdy,
Shyrqataıyq óleńdi.
Bir bala án aıtady,al ańdar bıleıdi
Án: «Ertegiler»

Qyzyl telpek: Jaraısyńdar balalar.Bári ertegilerdi biledi ekensińder.Al maǵan sendermen jańa jyldy qarsy alýǵa bolady ma?
Balalar: Ia.
Júrgizýshi: Otyńyz Qyzyl telpek. Balalar men senderge jumbaq jasyraıyn
Aqsaqaldy shal jylyna
Bir – aq ret keledi
Qyzy men ulyna
Syılyq alyp keledi.
Balalar: Aıaz ata! Aıaz ata! Aıaz ata!
Onyń ornyna sypyrǵyshpen Mystan kempir ushyp kiredi de, shyrshany bir aınalyp baryp, qonaqtardyń aldyna kelip tura qalady.
Mystan kempir: Oı, qandaı keremet shyrsha! Qandaı ádemi, úıge alyp keteıin be?
Shyrshany julmalaı bastaıdy.
Júrgizýshi: jetaı, tıispeńiz, bul bizdiń shyrshamyz. Búgin Jańa jyl merekesi.
Mystan kempir:Oılanyp. Jaraıdy shyrshaǵa tıispeımin. Biraq sender meniń bir jumbaǵymdy sheshińder. Balalar sheshe ala ma eken?
Qaltasynan kámpıtterin alyp shyǵady, onyń ishinde jumbaq jasyrýly.
Birinshi jumbaqta tappaıdy;
Ekinshi jumbaqta kámpıt tabylady;
Úshinshi jumbaqty balalar sheshedi
Mystan kempir ashýlanyp, shyrshanyń ústindegi sıqyrly kiltti kórip qoıady. Ári – beri julmalap shyrshadan kiltti alyp, úıdi ashpaqshy bolady.
Káne ashyp kóreıin, ishinde altyn bar shyǵar.
Áne – mine asham degenshe dalada boran soǵyp, mystandy boran alyp ketedi. Balalar kempirdi qýady. Kilt qalyp qoıady.

Bı: «Santa Klaýs» bıi.
Júrgizýshi: Balalar, taǵy da kóreıik aıaz atany shaqyrýǵa.
Balalar aıaz atany shaqyrady. Aıaz ata kiredi.
Aıaz ata: Jańa jylmen, Jańa jylmen,
Quttyqtaımyn bárińdi
Jasym kelip qartaıǵan
Men aq shashty atamyn.
Ózderin sıaqty balalardyń shat kúlkili dýman toıyn aralap kelemin. Mine senderdiń ortalaryńa da jettim.
Aý búldirshin qyzdarym
Jas jetkinshek uldarym.
Qandaı jaqsy júzderin,
Qýanyshty sılaıyn.
Ortaǵa balalar shyǵyp taqpaqtaryn aıtady
Amına: Qalyp edik saǵynyp,
Kútip aldyq jabylyp.
Jalyn qoıdyq jaryq qyp,
Shyrshamyzǵa sham ilip.
Danıl: Appaq tonǵa oranyp
Bazarlyqty mol alyp
Keldi alys sapardan
Aıaz ata oralyp.
Júrgizýshi: Sheńberge turyp Aıaz ataǵa ánimizdi shyrqaıyq
Án: «Aıaz ata»
Aıaz ata: Jaraısyńdar balalar. Óleń – jyrlaryna kóp rahmet.
Júrgizýshi: Aıaz ata men sizge sıqyrly kiltti usynaıyn.
Júrgizýshi kiltti usynady. Aıaz ata úıdi ashady. Qaptyń ishinen syılyq beretin kezde mystan kempir shyǵady.
Mystan kempir: Ký- kýk. Men mundamyn. Kútpedińizder me?
Aıaz ata: Mystan kempir ne istep júr qapshyqtyń ishinde?
Sıqyrly taıaqshasymen aınaldyrady
Aıaz ata: Bir, eki, úsh!!!
Sıqyrly taıaqsha
Ber qapshyqqa kúsh!!!
Osy kezde Mystan kempir Aqshaqarǵa aınalady.
Júrgizýshi: Qandaı keremet! Sálemetsiz be Aqshaqar
Aqshaqar: Keldi mine Jańa jyl
Qýanyshpen bizderge
Qutty bolsyn qýanysh
Quttyqtaımyz sizderdi!
Aıaz ata: Qyzym káne shyrshany jaǵaıyq. Balalar senderdiń kómekterin kerek. Bárimiz birge «Shyrsha shamy jarqyra» dep aıtaıyq.
Shyrsha janady
Aıaz ata: Jańa jylǵa arnalǵan
Kimniń qandaı áni bar?
Aınalaıyq shyrshany,
Kimniń qandaı sáni bar?
Án: «Qys keldi»
Taqpaqtar
Tomırıs: Syldyrlaıdy monshaǵy
Shyrshamyzdyń mol shamy
Bizben birge jaıdary
Jarqyrady, jaınady.
Aıgerim: Bezendirip shyrshany
Jyl qýantty barshany
Toı, maskarad bastalady
Aıaz ony basqardy.
Zaýrat: Jańa jyldy qarsy aldym
Minip aldym kúımege.
Men de búgin án saldym
Aralastym bıge de.
Aıaz ata: O...Qandaı keremet. Rahmet senderge.
Osy kezde Chýpa – Chýps sahnaǵa kiredi.
Chýpa – Chýps: Meni kútpedińder me? Men jańa jyly toılaýǵa keldim.Menimen birge kóńil kótereıik. Oıyn oınaıyq.
Oıyn: «Ulpa qarlardy izdep tabý»
Chýpa – Chýps: Óte jaqsy balalar. Shıraq ekensińder. Al endi men ata – analarmen bir oıyn oınaıyn.
Oıynnyń sharty: Sizder Jańa jylǵa arnap tilek aıtýlaryńyz kerek. Mysaly: «Jańa jyl qutty bolsyn». Chýpa – Chýpsty aýzyna salyp aıtýy shart.
Chýpa – Chýps: Al, balalar osy merekege arnalǵan qandaı ónerlerin bar?
Bı: «Aqsha qarlar»
Saǵat soǵysy.
Aıaz ata, Aqsha qar, Qyzyl telpek, ańdar jáne Chýpa – Chýps syılyqtardy shanamen alyp keledi.balalarǵa taratty.
Aıaz ata: Bizge de qaıtatyn ýaqyt keldi. Jańa jylaryn qutty bolsyn!!!Jańa jyl otbasylaryńyzǵa baqyt, shattyq, qýanysh ákelsin. Qosh – saý bolyńyzdar!!!