InfoHub Logo

QAZİRGİ ZAMANǴY BÓLME ÓSİMDİKTERİNİŃ JAǴYMDY JÁNE JAǴYMSYZ JAQTARY
Ósimdikter kóp ósirilgen jerde siz op - ońaı tynys alýǵa bolatynyn baıqadyńyz ba? Olar óz boılarynan bizge ottegi shyǵaryp qana qoımaı, adam aınalasyndaǵy qorshaǵan ortanyń bıoaýmaǵyn tazartady. Úı ishinde ádemi ósimdikter kóp bolsa, sizdiń kóńil kúıińiz árqashan jadyrańqy júredi. Siz keıbir adamdardyń gúlderge sý quıǵan kezde olarmen sóıleskenin kórdińiz be? Gúlder de adamzat sıaqty olardy jaqsy kórgenin sezedi.

Adamnyń kóńil-kúıine baılanysty ósilip, jetiledi. Eger úı-ishinde urys-keris, janjal, keleńsiz jaǵdaılar jıi bolyp tursa, olar da ózdiginen solyp, sarǵaıyp aýrýǵa shaldyǵýy múmkin. Bólmeńizge gúl japyraqtarynyń jalpaq, domalaq tárizdes túrlerin kóp ósirgenińiz jón. Olar sizdiń úıińizge tabys, aqsha kelýine áser etedi. Japyraqtardyń tikenek, tik /mysaly, kaktýs, aloe/ bolǵany adamǵa jaǵymsyz qolaısyzdyq týǵyzýy múmkin. Ásirese, januıaly otbasylarda urys-keris shaqyrady. Dárilik ósimdik retinde qajettilik týdyrsa, kez kelgen dárihanadan aloeny satyp alýǵa bolady. Gúlderińizdiń aýrýǵa shaldyqqanyn, sarǵaıyp ketkenin baıqasańyz, olardyń ornyn basqa jerge aýystyryńyz. Eger ol jerden ońalyp ketse, onda jaqsy. Bolmaǵan jaǵdaıda odan qutylǵanyńyz jón. Bólmeńizde ózińizge unamaıtyn buryshtar bolsa olardy beıtaraptandyrý úshin shashyrańqyrap ósetin shyrmaýyq ósirýińizge bolady.

Ádemilik úshin arnaýly qutyǵa ósirilgen gúlder nemese jańa kesip alynǵan gúlderdi qoldanyńyz. Olar da tirshilik ıesi tárizdi ózderine qaraýdy qajet etedi. Ósimdikterińiz árdaıym taza, ádemi bolýy kerek. Eger sizdiń olarǵa qaraýǵa ýaqytyńyz joq bolsa, qaraýdy kóp qajet etpeıtinderin tańdaýǵa tyrysyńyz nemese múldem olardy ósirmeńiz.

Gúlder adam ómiriniń alǵa basýyna septigin tıgizedi. Adamnyń belsendilik tanytýyna qýat beredi. Sizdiń uıqyńyzdyń durys bolyp, tynysh uıyqtaǵyńyz kelse olardyń demalatyn jatyn bólmede bolmaǵany jón. Tek, eger sizdiń súıiktińiz sizge týǵan kúnińizge nemese mereke kúnderi gúl syılaǵan jaǵdaıda ǵana olardy jatyn bólmege qoıýǵa bolady. Óıtkeni, ol gúlder sizdiń súıiktińizdiń sizge degen mahabbatyna toly. Arnaıy qutyǵa taza sý quıyp salyp qoıyńyz. Al olardyń sýyn aýystyryp turýdy, jaǵymsyz ıistiń bolmaýyna kóńil aýdaryńyz, ýaqyty kelgende laqtyryp tastaýdy umytpańyz.

Bólmede solyp qalǵan gúldi ustamaýǵa tyrysyńyz. Keıbir adamdar keptirilgen gúlderden ádemi kompozısıalar jasaýdy unatady. Al olar –solǵan, ólgen gúlder dep esepteledi. Olar adam ómirine, kúndelikti áreketterine qarsy energıa týǵyzýy múmkin. Sol sebepti olardy saqtamaýǵa tyrysyńyz. Ásirese, siz jumys isteıtin bólmede /atap aıtqanda ǵylymmen aınalysý, kitap jazý, zertteýler júrgizý t.b. /. Tipti sizge qatty unaıtyndary bolsa, jyl saıyn olardy aýystyryp turý qajet.
Tiri gúlderdiń ornyna qazirgi kezde kóp jaǵdaılarda qalas gúlder /ıskýsstvennye/ qoldanylady. Olardy satyp almaýǵa tyrysyńyz.

QAI GÚL TABYS ÁKELEDİ?
Zertteýler boıynsha bólme ósimdikteri adamǵa ár túrli jaqtan áser etedi. Onyń ishinde lalagúli (lılıa), qaztaban gúli (gýsınye lapkı) aýany lastanýdyń birneshe túrinen, sonyń ishinde formaldegıdten tazartady. Al begonıa men fıkýs gúlderi úıińizge kelgen adamdardyń jaǵymsyz pıǵyldaryn óz boılaryna sińirip, sizderge tek oń energıa jiberedi. Teledıdar, kompúter, tolqyndy peshterdiń sáýlelerinen saqtanýǵa sizderge raýshan gúlder, orhıdeıa, órmelegish (lıana) ósimdikter kómektesedi. Balalar bólmesine shegirgúlderdi (fıalka) ornalastyrsańyz, olardyń jetkinshektiń ósip-jetilý ýaqytyndaǵy kóńil kúıin birqalyptylyqqa beıimdeıdi. Qaztamaq (geran) gúliniń qasynda 15 mınýttaı otyrsańyz da jetkilikti. Siz ózińizdiń jańa kúsh jınap, demalǵanyńyzdy sezesiz. Óıtkeni bul ósimdik efır maılaryn bólip shyǵarady. Sizdiń aǵzańyzdaǵy zat almasý prosesi ulǵaıa túsedi. Usaq japyraqty buryshtar men hrızantemalar otbasyndaǵy, jumys ornyndaǵy adamdardyń bir-birine degen jaqsy qarym-qatynastyń qalyptasýyna áser etedi.

PİL QULAǴY (ALOCASIA) gúliniń ádemiligi - jalpaq japyraǵynda. Japyraǵynyń kólemdi bolýyna baılanysty gúl «pil qulaǵy» dep atalady. Sonymen qatar, jańbyr jaýar aldynda pil qulaǵynyń japyraǵynan tamshy tamady, osy qasıetine oraı gúldi «jylaýyq», «aýa raıyn boljaǵysh» dep te ataıdy.
Gúl fıtosterol, temir, nıkel, hrom, mys t.b. kóptegen makroelement pen dárýmenge baı. Bıologıalyq belsendi zattardyń quramynda kóp bolýy ár túrli ınfeksıalyq aýrýlarǵa tótep bere alatyndyǵynan kórinedi.
Ǵalymdar ósimdikti ǵylymı turǵydan zertteý barysynda gúldiń jótel, mastopatıa, revmatızm, denedegi túrli jaraǵa sondaı-aq, alergıa, qabyný men isikke jáne asqazan aýrýlaryna qarsy em ekendigin dáleldengen.

JASAŃSHÓP (AQSHA AǴASHY)
Jasańshóp (aqshalaı aǵash) kádimgi aqshany ákeledi.
Ósirgen jasapshóptiń japyraǵyna asa kóńil bólgen jón. Sebebi japyraq meılinshe úlken bolsa ol mol qarjy alyp kelet degen sóz. Al eger meılinshe usaq, kóp bolsa aqsha kishkene – kishkene jan jaqtan mol qarjy kelet degen sóz. Aqsha gúlin ósire otyryp oǵan kúnde monetka salyp turý kerek. "Balyqty qalaı sý qyzyqtyrady, aqsha meniń gúlimdi de solaı qyzyqtyrady." dep aıtqan jón. Jasańshóp (tolstánka) fen-shýı ilimi boıynsha qarjy isinde sáttilik ákeletin ósimdik bolyp esepteledi. Ósimdikten bólinetin tozańdar adam aǵzasyna paıdaly. Ol aýany tazalaıdy. Ósimdik aǵzanyń psıhıkalyq jáne fızıkalyq sharshaǵanyn basady. Adam aǵzasyn juqpaly aýrýlarǵa qarsy belsendiredi.

Kúı talǵamaıtyndyqtan qarańǵylaý bólmede de jaqsy ósedi.
Bólme ósimdikteriniń árqaısysyna tán senimder bar. Kóbi jasańshópti «aqsha shaqyratyn ósimdik» dep jatady. Aǵash bıiktep ósse, japyraǵy qalyń ári úlken bolsa, qarjylyq jaǵdaıdyń jaqsaratynyn bildiredi dep senedi. Al ósimdik jaqsy ósýi úshin oǵan kútim jasaý kerek.
Gúldiń jaqsy ósýi ony durys otyrǵyzýdan bastalady. Onyń óskinin eshkimge kórsetpeı (urlap) nemese satyp alady. Otyrǵyzar aldynda óskinniń túbin sál qurǵatady. Gúlsaýyttyń túbine «aqsha shaqyrsyn» degen nıetpen tıyn salyp, sonan soń gúldi otyrǵyzady. Ósimdik bıikteý ósýi úshin kóktem bastalǵan kezde qyrqady. Óte qarańǵy bólmede ustaýǵa bolmaıdy. Ósimdik jazdyń ystyǵyna tózimdi bolǵanymen, qysta bólme temperatýrasyn on bes gradýstan asyrmaý kerek. Ystyqqa tózimdi bolý úshin ósimdikti kóktemniń ystyǵynan bastap beıimdegen durys. Ony topyraǵy qurǵaǵan kezde ǵana sýarady. Suıyq tyńaıtqyshtarmen tyńaıtady. Ósimdik bıiktep, ydysy tarlyq etkende ǵana ydysqa almastyrady.

FIKÝS — «QYZǴANSHAQ» ÓSİMDİK
Keıbir ósimdikter óz qojaıynyn basqa bir adamnan qyzǵanatyn kórinedi. Aǵylshyn ǵalymdary kóp jyldar boıy adam men ósimdikterdiń qarym-qatynasy týraly zertteýler júrgizgen. Aǵylshyn fızıology S.Meısonnyń bólmesinde kóp jyldar boıy fıkýs ósip turǵan. Ǵalym úılengennen keıin onyń áıeli kúnnen-kúnge álsirep, syrqattanyp qalady. Al jerik bolǵan kezde berekesi qashyp, tipti, dárigerlerdiń qandaı em qoldanǵanyna qaramaı, túsik tastaıdy. Ǵalymnyń oıyna bólmesinde ósip turǵan fıkýs túsedi, áıeliniń aýrýǵa shaldyqqanyna sol kináli dep ony úıdiń qasyndaǵy baqqa aparyp qoıady. Kóp uzamaı áıeli qulan-taza aıyǵyp, qaıtadan bala kóterip, deni saý, ádemi sábıdi dúnıege ákeledi. Sóıtse, fıkýs óz qojaıynyn áıelinen qyzǵanyp, hımıalyq qospa zattar bóle bastaǵan, ol zat Meısonnyń ózine eshqandaı áser etpegen.

QAZTAMAQ — EŃ JAǴYMDY GÚL
Árıne, ósimdikterdiń barlyǵy tek zıandy eken deýge bolmaıdy. Mysaly, fıalka (shegirkúl) óz qojaıynyn jaqsy kóretini sonshalyq, ol basqa jaqqa saparǵa ketse, saǵynady eken. Al qaztamaq (geran) birinshi sýǵarmasa, kádimgideı «renjıtin» kórinedi. Óziniń renishin ol kópke deıin gúl ashpaı turý arqyly bildiredi.
Ertede adamdar zyǵyr (len) ekken kezde, jalańashtanyp egedi eken. Áıtpese mol ónim bolmaıdy dep eseptegen. «Kórdiń be, sen (zyǵyr) ónim bermeseń, men jalańash qalamyn» dep aıtady eken. Adamdar kıimdi zyǵyrdan jasap, kıgeni belgili ǵoı.
Ertede «qydyryp» ketken kúıeýin úıge qaıtarý úshin áıelder jatyn bólmege alqyzyl tústi gúldi qoıǵan. Sol bólmede úsh kún qonǵan er adam budan ári basqaǵa qaramaı, tek óz áıeline degen sezimi arta túsedi eken.Eń jaǵymdy gúlderdiń biri qaztamaq dep eseptelinedi. Qaztamaq turǵan bólmede urys-keris te bolmaıdy, al bola qalǵan jaǵdaıda ósimdik adamnyń júıke júıesine áser etetin zat bóle bastaıdy. Sodan urysyp qalǵandar tez tatýlasyp ketedi eken. Sondyqtan bolar, bul gúldi buryndary ár úı ósirgen.

EHMEIa JALTYLDAQ
Bul ósimdikter adam boıyndaǵy maqtanshaqtyq pen jaǵympazdyqqa shydaı almaıdy. Ol júıke júıesin tynyshtandyrady. Bul gúldi jatyn bólmege ósirmegen jón. Ol adamdy uıqysyzdyqqa ákep soqtyrady. Sondyqtan bul ósimdikti qonaq bólmege, nemese keńselerge ósirgen jón.

SÚTTIGEN JALTYR
Bul ósimdik názik jandylardy jaqsy kóredi. Jáne óziniń ıesin jaqsy kóretini sonshalyqty ol jaǵymsyz janalyq alyp kelgen qonaqty jek kóredi eken. Ol úıge kelgen adamdardyń jazymsyz energıasyn ózine tartyp, meılinshe óziniń qojaıynyna sol sózdi estitkizbeýge tyrysady eken.

ÚNDI JÁNE JAPON AZALIASY
Olardan tamasha gúlder jáne jaltyr japyraqtarmen Azalıa sergektiktiń atmosferasyn úıde qoldaıdy. Ol adamdy uıqysynan turǵyzady jáne SN O lyǵymen paıdaly.

KARLIK ANARY
Adamǵa granata áser táýliktiń ýaqytynan táýeldi bolady: ol tańerteńnen jumysqa qabilettilikti sergitip, jaǵdaı jasaıdy, kóńildi jaqsartady, yqylas shoǵyrlandyrýǵa kúndiz kómektesedi jáne, maıdalar boıynsha ár nárseniń basyn bir ustamaǵanynda emes, kúnine istep shyǵylǵan nıeti qorytýǵa keshke eskeninde.
Granata úıdegi qatysý maıda jaraqattarynyń jazyla bastaýy údetý qabiletti, oıyn tacy jáne bulshyq etterdiń kúsheıtýine múmkindik týǵyzady. Anar qan tamyrlaryndaǵy qan uıyqtardyń erýine múmkindik týǵyzatyn jáne aýrýlarǵa júrek-qolqany kedergi keltiretin keremet.

HAN BEGONIASY
Begonıa adamdarǵa qıyn jaǵdaılarda tyǵyryqtan shyǵa almaı júrgen adamdarǵa jaqsy energıasy arqyly tez sheshim qabyldaýǵa kómektesedi. Ol qabiletti jáne qarym-qatynastyń qorqynyshy jeńýge kómektesý. Begonıalar qyzyl japyraqtarmen shylymshyldarǵa jáne álsiz qolqalary bar adamdarǵa úıge óte paıdaly.

SHEGIRGÚL ÝZAMBARSKAIa
Osyǵan topqa keremet túrli formalar jáne tústerdiń gúlderi bar myńdaǵan shaqty sorttary jáne barqyt beti bar etti japyraqtarmen jatady. Shegirgúlder úıdiń atmosferasyna jubanyshty nym onyń jaıy isteı jumys isteıdi. Aq gúlderi bar ósimdikter kez kelgen úı úshin jaqsar, biraq ásirese balalar bar bolatyny sol úshin óıtkeni aq tús tazalyqty, bas sımvolmen kórsetedi. Shegirgúliniń aǵy júıke olqylyǵynan júıke júıesine júktemeni kishireıtip saqtaý qabileti bar. Sonymen birge ol shybyn-shirkeılerden qutyltý qabiletti, Mýravevolardan ásirese. Shegirgúlder qyzǵylt jáne raıhandarmen qanaǵattyq sezimderdi senim týǵyzady, taǵamdaǵy qajettikter azaıtady, jumys nemese qarym-qatynastan qýanyshtyń sezinýleri shaqyrady.

KÓGILDIR SHEGIRGÚLDER
Olar adamdarǵa ádemilik juqa sezetin tvorchestvolyq kómektesedi. Olar mýzykalyq, kórkem jáne orta bilim mektepteri, bala Sadaqtary, tvorchestvolyq stýdıalarda ustaýǵa bolady. Shegirgúlder kúlgil gúlderimen úıdegi energetıkalyq atmosferalardy ásemdeıdi. Olar ózara túsinbeýler jeńýge kómektesedi. Barlyq shegirgúlder tamaq jáne qalqansha bezdi kúılerdi úılesedi. Olar tamaqtaǵy isip qyzarý prosesteri azaıtý qabiletti.

BLOSFELDA KALANHOE
Bul etti japyraqtary bar ádemi gúldegen ósimdikter jáne aq, sary, qyzǵylt sary, qyzǵylt nemese raıhandardan turady. Ol ádette sáýirde gúldeıdi, biraq úı sharttarynda jyl boıy gúldeı alady. Bul ósimdikter adam boıyndaǵy sharshaǵandy basady. Bolmashy nársege renjýden boıyńdy alshaq ustaýǵa kómektesedi.

SIKLAMEN PARSYLYQ
Bul dymqyl aýa jáne aǵyl-tegil sýarýda qajetsinetin óte názik ósimdikter. Onyń aınymaly jáne qyzý sıpaty týraly shubar japyraqtar aıtady, biraq gúlder aıdaı sulý jaryq aıdaı sulý qýanysh jáne shabyttyń kýálik qaǵazdary. Sıklamenge shabyttyń energıasyn ózine tán qasıet qurylsyn, kóńildi jaqsartý. Onyń adamgershilik organızmnyń qabilettiligine qorshaǵan ortanyń kez kelgen zıandy áserlerine beıimdelýge yqpal etedi, sonymen birge óte alasa temperatýralardy sýyqqa alergıamen azap shegip nemese aýyr kóteretini sol úshin paıdaly.

ASPARAGÝS
Bul asparagýstiń túri oılar jáne rýhpen álsiz adamdardyń sózderiniń energıasynan atmosferany tazartýǵa beıim. Keıde jaǵymsyz áserler jandarda uzaq jyǵylmaı turady. Asparagýstiń názik áseri gúl renishtikter týraly basqa kúndelikti taqyryptarǵa adam aýystyryp qosa umytýǵa kómektesedi.

FÝKSIA
Bul aıdaı sulý, aǵyl-tegil sýarýda qajetsinetin ósimdik. Paraq ıtjyǵys, aınymaly fýksıa tabıǵı jyljymaly kúıdegi úıdiń atmosferasynyń energetıkasyn qoldaıdy. Ol adamdarǵa sergektik, kóterińki kóńil syılaıdy. Adam boıyndaǵy jaǵymsyz energıany tartyp alyp, adamǵa erekshe ádemilik, kóterińki kóńil syılaı alady. Bul ósimdik sonymen qatar kishkene balalardy jaqsy kóredi eken. Dárigerler bul ósimdikti ásirese balasy joq adamdarǵa syıǵa tartqan jón dep sanaıdy. Sonymen birge ony ómirden týńilip júrgen adamdarǵa syıǵa bergen paıdaly. Fýksıa asqorytý júıesiniń aýrýlary, sút bezderi, ót saqtaıdy.

KALLOLAR
Bul ósimdikter úıdiń mekendeýshileriniń baqytynyń tumarymen qyzmet kórsete alady. Onyń sary gúli shuńqyr sıaqty aq japqyshpen býynǵan. Sary - shabyt, qýanysh, ónerdiń túsi, aq - tazalyqtyń túsi. Sulýlyqtyń arqasynda - úıde atmosfera kallo adamdardyń kóńil túńilgen kóńilsiz adamdardy qýanyshqa shattyqqa bóleı alady. Kallolar adam ımýnıtetin joǵarylatý qabiletti, qyzý, júdeý jáne stresster, renish jáne jabyrqańqyda, ózińdi jalǵyz sezingende bólmede kallo bolsa ol seni jalǵyzdyqtan qutqaryp qýanysh syılaıdy. Sonymen qatar ol jaqsylyqty jany sýıedi, bireý oǵan kúlip, qorlaǵanyn qorqady.
AGAVA
Bul ósimdikter - tań ǵajaıyp túrdiń (ashshy aloeǵa qaraǵanda, birneshe uqsas agavaǵa) tátti shyrynymen tynyshtandyrýǵa bas salǵan shyryndy, etti japyraqtary bar sýkkýlent úıdiń atmosferasyn tatýlastyrady. Mysaly, agava adam tynyshtandyra alady dolylyq, qaıǵyǵa ortaqtaspaǵan mahabbattan sezgish qanaǵattanbaý bastan keshirý ashý, yzany boldyrmaýǵa tyrysady. Adamǵa bul ósimdik adamnyń ishki syryn ishine býgip qalmaýǵa kómektesedi.
Dymqyl agava júıke júıesi úshin paıdaly, nevralgıanyń tez emdeýine múmkindik týǵyzady. Sonymen birge ol zat almasýdy prosesti jaqsartady, túrshigýdi tez jazyla bastaýyna múmkindik týǵyzady.

TİK JAPYRAQ JANJAL TÝǴYZADY
Japyraqtardyń tikenek, tik (kaktýs, aloe) bolǵany adamǵa jaǵymsyz qolaısyzdyq týǵyzýy múmkin. Ásirese, otbasynda urys-keris shaqyrady. Onyń ústine dárilik ósimdik retinde qajettilik týdyrsa, aloeny kez kelgen dárihanadan satyp alýǵa bolady. Gúlderińizdiń aýrýǵa shaldyqqanyn, sarǵaıyp ketkenin baıqasańyz, olardyń ornyn basqa jerge aýystyryńyz. Eger ol jerden ońalyp ketse, onda jaqsy. Bolmaǵan jaǵdaıda odan qutylǵanyńyz jón. Bólmeńizde ózińizge unamaıtyn buryshtar bolsa olardy beıtaraptandyrý úshin shashyrańqyrap ósetin shyrmaýyq egýińizge bolady. Ádemilik úshin arnaýly qutyǵa ósirilgen gúlder nemese jańa kesip alynǵan gúlderdi qoldanyńyz. Olar da tirshilik ıesi tárizdi ózderine qaraýdy qajet etedi. Ósimdikterińiz árdaıym taza, ádemi bolýy kerek. Eger sizdiń olarǵa qaraýǵa ýaqytyńyz joq bolsa, qaraýdy kóp qajet etpeıtinderin tańdaýǵa tyrysyńyz nemese múldem gúl ósirmeńiz.

KAKTÝSTYŃ «KÓŃİLİN» AÝLA
Qorshaǵan ortanyń adamǵa tıgizetin áseri orasan zor ekendigi belgili. Ásirese, ósimdik álemine qandaı kózqaraspen qarasańyz, ol da sizge solaı «jaýap» beredi. Adamzat balasy san ǵasyrlar boıy ósimdikti em retinde qoldanýda. Ósimdik áleminiń adamǵa bereri kóp dese de bolady. Mysaly, gúldi qumyrasymen bireý syıǵa tartsa, siz ol adamǵa sol gúl úshin az bolsa da aqy tóleýińiz kerek eken. Sebebi qumyradaǵy gúl «meni baǵalady» dep «rıza» bolyp, odan ári jaıqalyp óse túsedi eken. Al ósimdikterge durys qaramasa, ýaqytynda sýǵaryp turmasa «renjip», adam aǵzasyna zıandy ýly hımıalyq zattar bólip shyǵaratyn kórinedi. Mysaly, qyzanaq kóshetin bólmede ósirip, sý quıýdy umytyp ketseńiz, túnimen uıyqtaı almaısyz. Al kaktýstar da adamnyń kóńil-kúıine áserin tıgizedi eken. Kaktýsqa «túý, túri qurysyn, qandaı súıkimsiz» dep aıtqan sátte-aq quramynda alkogóldik qospalar bar ýly zat bólip shyǵarady eken. Bul zat adamdy ishimdikke ıtermeleıtin kórinedi. Sodan adam ishimdikke áýestenip ketetin kezderi bolǵanyn ǵalymdar anyqtaǵan.

SHYRMAÝYQ
Tabıǵattyń ásem jaratylysy bolyp sanalatyn gúlder tazalyq pen sulýlyqtyń nyshany ekeni belgili. Desek te gúlderdiń jaǵymdy qasıetinen basqa da jaǵymsyz qasıetteri bar eken. Bylaısha aıtqanda, qarapaıym gúlderdiń adam balasyna keri zıandy jaǵy da bolady. Qupıasy men jumbaǵy kóp myna tirshilikte mundaı nárselerge bas aýyrtatyndar az. Alaıda ata-babalarymyz tabıǵattyń tylsym jaratylysyna asa jaýapkershilikpen, saqtyqpen qarap kelgen.
«Myna shyrmaýyq gúldi ósirýdiń qajeti joq. Óıt¬keni shyrmaýyq gúlin ósir¬seń, úıden urys-keris ketpeı, gúl tárizdi shyrmalyp júresiń. Tipti «Bireýden shyrmaýyq gúlin alsań, erli-zaıypty kisiler ajyrasyp ketedi» degen burynnan qalǵan¬ sóz bar. Sondyqtan mundaıǵa muqıat bolý kerek»¬.

QORYTYNDY
Siz tirshilik ıesi bolǵannan keıin, úıińizde de tiri gúlderdiń bolǵany durys. Qalas gúlderdi úı-ishińizde alergıasy bar adamdar bolsa, bólmeńizge kún sáýlesi nashar túsken jaǵdaıda ǵana paıdalanyńyz. Gúl ósiretin arnaýly qutylardyń kógildir, jasyl, aq, aq sary tústerin satyp alsańyz durys. Gúl ósirýge qyzyqsańyz, joǵarydaǵy keńesterdi paıdalanýǵa tyrysyńyz. Biraq, eń basty keńesshi sizdiń ishki jan dúnıeńiz ekenin umytpańyz!

Meniń túsinigimde, áıel bar úıde tereze aldy bos turmaý kerek sıaqty. Qazaqtyń tórinde qara dombyra ilinip turmasa bir jutańdyq baıqalady ǵoı, sol sıaqty gúlderi jaıqalyp turmasa da ol úıden, óz basym, jylylyqty sezine almaımyn. Al, eger qonaqqa bara qalǵanymda burysh-buryshtaǵy jasyl jelekterdi kózim shalyp qalsa kóńilim jadyrap sala beredi; sol úıdegi jeńgeıge degen kózqarasym da ózgeredi. Óıtkeni, gúl ósirý degen – tamyry shyqqan ósimdikti jaı ǵana topyraqqa shandı salyp, oǵan mezgil-mezgil saryldatyp sý quıý emes. Ol – bizdiń jan-dúnıemizdiń qanshalyqty baı ekenin kórsetetin, bizdegi meıirimdilik pen izgiliktiń koeffısentin ólsheıtin, bizdiń tabıǵatpen úzilmegen taza ári tereń baılanysymyzdyń aıǵaǵy.