- 05 naý. 2024 01:48
- 253
Qustardyń qysqa daıyndyǵy
Sabaqtyń taqyryby: Qustardyń qysqa daıyndyǵy
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: oqýshylardyń jyl qustary týraly bilimderin tıanaqtaý, qustardyń qysqy qorektenýi jaıly túsinik qalyptastyrý;
Damytýshylyq: tiri jáne óli tabıǵat arasyndaǵy baılanysty uǵynýǵa múmkindik týǵyzý
Tárbıelik: tabıǵatqa qamqorlyqpen qaraý kózqarasyna, qustarǵa qorǵaýǵa tárbıeleý
Sabaqtyń túri: aralas
Kórnekiligi: sýretter.
Qoldanylatyn ádis: qaıtalaý, suraq – jaýap, STO.
Pánaralyq baılanys: beıneleý óneri
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Shattyq sheńberi:
Tabıǵat ol – anamyz,
Tabıǵatqa balamyz.
Qushaǵynda oınaımyz,
Shattyq ánge salamyz.
İİ. Ótkendi qaıtalaý.
a) Kúzde qustar tirshiliginde qandaı ózgerister bolady? Nege?
á) Sen qustardyń jyly jaqqa ushý sebebin bilesiń be?
Oı shaqyrý
«Oılap tap»
Jumbaqtar.
Jasyl orman jelekti,
Onyń kútip – baqqany.
Toqyldatsa terekti,
Qurtyn qýyp jatqany.
(toqyldaq)
Erkin samǵap ushsyn dep,
Mápeleımiz baptaımyz.
«Beıbitshilik qusy» dep,
Qaısy qusty maqtaımyz.
(kógershin)
İİİ. Jańa sabaq.
Kirispe áńgime.
Qustardyń jyly jaqqa ketý sebebi men kóktemde qaıtyp kelý sebebin bilgen oqýshy ǵana bolashaqta tabıǵatqa baqylaý júrgizýge umtylady. Kóptegen qustar ushar aldynda toptalyp jınalady. Olar bir jerden ekinshi jerge azyq izdep ushady. Qustar egis alqaptaryndaǵy eginniń masaqtarymen qorektenedi.
Olardy úrkitpe, egistikterden qýalaýǵa bolmaıdy. Olarǵa uzaq jolǵa shydaý úshin kúsh kerek.
Sýrette beınelengen qustar «jyl qustary» dep atalady.
İÚ. Sergitý sáti.
Qarǵa, qarǵa, qarǵalar,
Qar ústinde jorǵalar.
Tamaǵy eger tabylsa,
Eki shoqyp bir qarar.
Ú. Oqýlyqpen jumys:
Oqýlyqtaǵy sýretter boıynsha jumys. Sýrettegi qustardy ataý. Olardyń qysta nemen qorektenetini týraly aıtý.
Qysta qustar tirshiliginde qandaı qıyndyqtar bolady?
Suraqtarǵa jaýap berý:
1. Eki shoqyp, bir qaraıtyn, kez kelgen qaldyqty qorek etetin, qystap qalatyn qandaı qus? (qarǵa).
2. Kishkene ǵana boıy bar, qys boıy sekektep qoranyń bárin aralap, qıqym teretin qandaı qus? (Sýyqtorǵaı).
3. Ormanda tirshilik etip, aǵashty tumsyǵymen toqyldatatyn ne? (Toqyldaq).
Bul qustardy oqýshylar taqtaǵa ilingen sýretter ishinen tabady.
Muǵalim oqýshylarǵa óleń oqyp beredi.
Sýyqtorǵaı
Qalshyldatqan qys mynaý,
Ábigerge tústiń - aý.
Torǵaı, torǵaı, tońdyń ba?
Tura almaısyń ornyńda?!
Bir qonasyń, bir ushyp,
Otyrasyń búrisip,
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: oqýshylardyń jyl qustary týraly bilimderin tıanaqtaý, qustardyń qysqy qorektenýi jaıly túsinik qalyptastyrý;
Damytýshylyq: tiri jáne óli tabıǵat arasyndaǵy baılanysty uǵynýǵa múmkindik týǵyzý
Tárbıelik: tabıǵatqa qamqorlyqpen qaraý kózqarasyna, qustarǵa qorǵaýǵa tárbıeleý
Sabaqtyń túri: aralas
Kórnekiligi: sýretter.
Qoldanylatyn ádis: qaıtalaý, suraq – jaýap, STO.
Pánaralyq baılanys: beıneleý óneri
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Shattyq sheńberi:
Tabıǵat ol – anamyz,
Tabıǵatqa balamyz.
Qushaǵynda oınaımyz,
Shattyq ánge salamyz.
İİ. Ótkendi qaıtalaý.
a) Kúzde qustar tirshiliginde qandaı ózgerister bolady? Nege?
á) Sen qustardyń jyly jaqqa ushý sebebin bilesiń be?
Oı shaqyrý
«Oılap tap»
Jumbaqtar.
Jasyl orman jelekti,
Onyń kútip – baqqany.
Toqyldatsa terekti,
Qurtyn qýyp jatqany.
(toqyldaq)
Erkin samǵap ushsyn dep,
Mápeleımiz baptaımyz.
«Beıbitshilik qusy» dep,
Qaısy qusty maqtaımyz.
(kógershin)
İİİ. Jańa sabaq.
Kirispe áńgime.
Qustardyń jyly jaqqa ketý sebebi men kóktemde qaıtyp kelý sebebin bilgen oqýshy ǵana bolashaqta tabıǵatqa baqylaý júrgizýge umtylady. Kóptegen qustar ushar aldynda toptalyp jınalady. Olar bir jerden ekinshi jerge azyq izdep ushady. Qustar egis alqaptaryndaǵy eginniń masaqtarymen qorektenedi.
Olardy úrkitpe, egistikterden qýalaýǵa bolmaıdy. Olarǵa uzaq jolǵa shydaý úshin kúsh kerek.
Sýrette beınelengen qustar «jyl qustary» dep atalady.
İÚ. Sergitý sáti.
Qarǵa, qarǵa, qarǵalar,
Qar ústinde jorǵalar.
Tamaǵy eger tabylsa,
Eki shoqyp bir qarar.
Ú. Oqýlyqpen jumys:
Oqýlyqtaǵy sýretter boıynsha jumys. Sýrettegi qustardy ataý. Olardyń qysta nemen qorektenetini týraly aıtý.
Qysta qustar tirshiliginde qandaı qıyndyqtar bolady?
Suraqtarǵa jaýap berý:
1. Eki shoqyp, bir qaraıtyn, kez kelgen qaldyqty qorek etetin, qystap qalatyn qandaı qus? (qarǵa).
2. Kishkene ǵana boıy bar, qys boıy sekektep qoranyń bárin aralap, qıqym teretin qandaı qus? (Sýyqtorǵaı).
3. Ormanda tirshilik etip, aǵashty tumsyǵymen toqyldatatyn ne? (Toqyldaq).
Bul qustardy oqýshylar taqtaǵa ilingen sýretter ishinen tabady.
Muǵalim oqýshylarǵa óleń oqyp beredi.
Sýyqtorǵaı
Qalshyldatqan qys mynaý,
Ábigerge tústiń - aý.
Torǵaı, torǵaı, tońdyń ba?
Tura almaısyń ornyńda?!
Bir qonasyń, bir ushyp,
Otyrasyń búrisip,
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.