Saǵyndyrǵan ánder-aı!
Saǵyndyrǵan ánder-aı!
Maqsaty: Oqýshylardyń boıyna Inder topyraǵynda dúnıege kelgen bard aqynymyz Tabyldy Dosymovtyń ánderin nasıhattaý, oqýshylar boıyna patrıotızmge tárbıeleý.
Kórnekiligi: slaıdtar, Tabyldy sýretteri, baspasóz materıaldary.
Túri: Án keshi
Ádisi: Pikirlesý
1 - júrgizýshi:
Armysyzdar qadirmendi qonaqtar men Tabyldy Dosymovty súıer qaýym. Táýelsiz memleket atanǵan Qazaqstannyń batysynda, erke Edil men Jaıyq aralyǵynda jatqan ólke – bizdiń týǵan jerimiz, kindik qanymyz tamǵan jer Inder ólkesi. Osy ólkede bard aqyn Tabyldy aǵamyz dúnıege kelgen.
Búgingi keshimizdi bastamastan buryn Tabyldy aǵamyzdy bir sát eske alaıyq! (Únsizdik jarıalanady) Rahmet!
2 - júrgizýshi:
Artynda óshpeıtuǵyn iz qaldyrǵan T. Dosymovtyń ánderin búgingi keshte oqýshylarymyz naqyshyna keltirip oryndaıdy degen oıdamyz. Olaı bolsa, aldaryńyzda 10 synyp oqýshysy Maǵzomı Asylhannyń oryndaýynda «Sáıgúlik» ánin qabyl alyńyzdar.
1 - júrgizýshi:
Ol eshqandaı ataq alǵan joq, ataq qýǵan da joq. Biraq, halyqtyń súıispenshiligine bólengen azamat boldy. Ol ózinshe jol izdedi. Gıtaraǵa qazaqtyń jyryn, áýenin qosty. Qur ǵana áýenin emes, kádimgi jyraýlyq dástúrdiń otty jyrlaryn, muńdy jyrlaryn aıtty, sony dúnıege ákeldi.
Tabyldy aǵamyzdyń kitaptaryn basyp terýde kóp kómegi bolǵan. Aǵamyzben biraz jyl áriptesi, qazirgi kezde mektep kitaphanasynda kitaphanashy G. Bekmýhanovaǵa sóz kezegin bersek. (Qysqasha Tabyldy aǵamyzdyń boıyndaǵy jaqsy qasıetteri men qyzyqty oqıǵalardy baıandady.)
Unatady shyńda kóńil shyrqaýdy,
Taýlary joq tóbemizden bult aýdy.
Tolaǵaı bop týylmadym, átteń - aı,
Atyraýǵa ákeler me em bir taýdy…
«Bıiktik» ánimen Astana qalasynda ótken «Aq kógershin» baıqaýynyń júldegeri N. Saǵynovty qarsy alaıyq.
2 - júrgizýshi
Qazaqtan shyqqan tuńǵysh bard - ánshi Tabyldy Dosymov qaıtys boldy. 45 jasqa endi tolatyn ol júrek talmasynan kóz jumdy. Sazger, aqyn ári ánshi artynda óshpes mura qaldyryp ketti. Onyń qazaqy ánderi búginde kópke keńinen tanymal.
T. Dosymovtyń aýdandyq án baıqaýyna qatynasyp, júldeli oryn ıelengen Murat aǵamyzdy «Unatamyn men seni»ánimen ortaǵa shaqyraıyq.
1 - júrgizýshi:
Biraz jyl buryn shyqqan “Jalǵan dúnıe” áninde avtor ajaldan qashyp qutylý eshkimge múmkin emes degendi aıtqan. Ónerdegi, ómirdegi joldastary da Tabyldynyń ánderiniń deni «qoshtasý, saǵynysh sarynynda edi» deıdi. Máselen, “Unatamyn men seni”, “Sáıgúlik”, “Men qazaqpyn” ánderin qalyń qazaq jaqsy biledi, súıip tyńdaıdy. Tabyldy Dosymov ál - Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń jýrnalısıka fakúltetin bitirgenmen, ánshilik joldy tańdaǵan. Atyraý ólkesiniń týmasy artyna 50 - ge jýyq ásem án qaldyryp ketti. Dostary ony “taýdaı tulǵasy bolsa da, jany názik, qarapaıym edi” dep eske alady.
Ortada mektebimizdiń túlegi Tabyldy aǵasyn súıip oqıtyn, qazirgi tańda M. Ótemisuly atyndaǵy Batys Qazaqstan ýnıversıtetiniń 1kýrs stýdenti Qatarova Yrysgúldiń «Bıiktik» óleńin qabyl alyńyzdar.
2 - júrgizýshi:
Qazirgi tańda T. Dosymovtyń artynda otbasy qaldy. Jary Qarlyǵash
Ótkizgen: A. Janǵalıeva, B. Tóleýova
Mahambet atyndaǵy orta mektep
Maqsaty: Oqýshylardyń boıyna Inder topyraǵynda dúnıege kelgen bard aqynymyz Tabyldy Dosymovtyń ánderin nasıhattaý, oqýshylar boıyna patrıotızmge tárbıeleý.
Kórnekiligi: slaıdtar, Tabyldy sýretteri, baspasóz materıaldary.
Túri: Án keshi
Ádisi: Pikirlesý
1 - júrgizýshi:
Armysyzdar qadirmendi qonaqtar men Tabyldy Dosymovty súıer qaýym. Táýelsiz memleket atanǵan Qazaqstannyń batysynda, erke Edil men Jaıyq aralyǵynda jatqan ólke – bizdiń týǵan jerimiz, kindik qanymyz tamǵan jer Inder ólkesi. Osy ólkede bard aqyn Tabyldy aǵamyz dúnıege kelgen.
Búgingi keshimizdi bastamastan buryn Tabyldy aǵamyzdy bir sát eske alaıyq! (Únsizdik jarıalanady) Rahmet!
2 - júrgizýshi:
Artynda óshpeıtuǵyn iz qaldyrǵan T. Dosymovtyń ánderin búgingi keshte oqýshylarymyz naqyshyna keltirip oryndaıdy degen oıdamyz. Olaı bolsa, aldaryńyzda 10 synyp oqýshysy Maǵzomı Asylhannyń oryndaýynda «Sáıgúlik» ánin qabyl alyńyzdar.
1 - júrgizýshi:
Ol eshqandaı ataq alǵan joq, ataq qýǵan da joq. Biraq, halyqtyń súıispenshiligine bólengen azamat boldy. Ol ózinshe jol izdedi. Gıtaraǵa qazaqtyń jyryn, áýenin qosty. Qur ǵana áýenin emes, kádimgi jyraýlyq dástúrdiń otty jyrlaryn, muńdy jyrlaryn aıtty, sony dúnıege ákeldi.
Tabyldy aǵamyzdyń kitaptaryn basyp terýde kóp kómegi bolǵan. Aǵamyzben biraz jyl áriptesi, qazirgi kezde mektep kitaphanasynda kitaphanashy G. Bekmýhanovaǵa sóz kezegin bersek. (Qysqasha Tabyldy aǵamyzdyń boıyndaǵy jaqsy qasıetteri men qyzyqty oqıǵalardy baıandady.)
Unatady shyńda kóńil shyrqaýdy,
Taýlary joq tóbemizden bult aýdy.
Tolaǵaı bop týylmadym, átteń - aı,
Atyraýǵa ákeler me em bir taýdy…
«Bıiktik» ánimen Astana qalasynda ótken «Aq kógershin» baıqaýynyń júldegeri N. Saǵynovty qarsy alaıyq.
2 - júrgizýshi
Qazaqtan shyqqan tuńǵysh bard - ánshi Tabyldy Dosymov qaıtys boldy. 45 jasqa endi tolatyn ol júrek talmasynan kóz jumdy. Sazger, aqyn ári ánshi artynda óshpes mura qaldyryp ketti. Onyń qazaqy ánderi búginde kópke keńinen tanymal.
T. Dosymovtyń aýdandyq án baıqaýyna qatynasyp, júldeli oryn ıelengen Murat aǵamyzdy «Unatamyn men seni»ánimen ortaǵa shaqyraıyq.
1 - júrgizýshi:
Biraz jyl buryn shyqqan “Jalǵan dúnıe” áninde avtor ajaldan qashyp qutylý eshkimge múmkin emes degendi aıtqan. Ónerdegi, ómirdegi joldastary da Tabyldynyń ánderiniń deni «qoshtasý, saǵynysh sarynynda edi» deıdi. Máselen, “Unatamyn men seni”, “Sáıgúlik”, “Men qazaqpyn” ánderin qalyń qazaq jaqsy biledi, súıip tyńdaıdy. Tabyldy Dosymov ál - Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń jýrnalısıka fakúltetin bitirgenmen, ánshilik joldy tańdaǵan. Atyraý ólkesiniń týmasy artyna 50 - ge jýyq ásem án qaldyryp ketti. Dostary ony “taýdaı tulǵasy bolsa da, jany názik, qarapaıym edi” dep eske alady.
Ortada mektebimizdiń túlegi Tabyldy aǵasyn súıip oqıtyn, qazirgi tańda M. Ótemisuly atyndaǵy Batys Qazaqstan ýnıversıtetiniń 1kýrs stýdenti Qatarova Yrysgúldiń «Bıiktik» óleńin qabyl alyńyzdar.
2 - júrgizýshi:
Qazirgi tańda T. Dosymovtyń artynda otbasy qaldy. Jary Qarlyǵash
Ótkizgen: A. Janǵalıeva, B. Tóleýova
Mahambet atyndaǵy orta mektep
You Might Also Like
-
Búgingi kún talabyna saı bilimdi, logıkalyq oılaý qabileti joǵary damyǵan tulǵany qalyptastyrý - ár muǵalimniń mindeti. Jalpy matematıka, dúnıetaný, ana tilinen test tapsyrmalary jınaǵy oqýshylardyń...
