- 05 naý. 2024 02:54
- 173
Sh dybysy jáne árpi
Bul oqý qyzmeti ártúrli ádis - tásilderdi paıdalana otyryp, balalardyń qyzyǵýshylyǵyn arttyryp olardyń jańa dybys pen áripti este aqtaýlaryna kómektesedi.
Bólim: Saýat ashý
Taqyryby: Sh dybysy jáne árpi
Maqsaty: Ótken sabaqty pysyqtaı otyryp,«Sh» dybysy jáne árpimen tanystyrý; sózdegi dybystardy ekpin túsirip aıtý arqyly taýyp, túrlerin ajyrata bilý daǵdylaryn arttyrý.
Sóz, sóılemder quratqyzý arqyly sózdik qorlaryn tolyqtyrý, oıyn tıanaqty jetkize bilýge jattyqtyrý;
Oı óristerin damyta otyryp baıqaǵyshtyqqa, belsendilikke tárbıeleý.
Bilim berý salasy: «Tanym», «Shyǵarmashylyq»
Ádis - tásil: «Veer» ádisi, dıalogtyq ádis, «Fesh - boýn», «Qum terapıasy» elementi.
Kórnekilikter: árip tańbalary, teksheler, qıylǵan sýretter, shyrsha, qum salynǵan qorap, jumys dápteri.
Motıvasıalyq qozǵaýshy
- Balalar, ádeptilik belgisi ne?
Armysyń, asyl kún,
Armysyń, asyl jer.
Armysyń kók aspan,
Armysyń, jan dosym!
Jylýyma jylý qos,
Mine meniń qolym.
UIYMDASTYRÝSHYLYQ İZDENİS
Ótken sabaqty pysyqtaý.
«Veer» ádisi.
- Dybys degenimiz ne?
Balalardyń jaýabyn baqylap, bireýinen jaý abyn suraıdy.
- Durys pa, balalar?
- Árip degenimiz ne?
Balalardyń jaýabyn baqylap, bireýinen jaýabyn surap, qalǵan balalardan durys, burysyn suraıdy.
- Ótken sabaqta qandaı dybyspen tanystyq? Sony aldaryńdaǵy qaǵazǵa jazyp berińder.
Ár balany baqylap, belgilep otyramyn.
Tosyn syı.
- Balalar, ótken «Ý» árpine oqyp úırengen sózderdi kim oqyp beredi?
Eki úsh balaǵa oqytqyzǵan soń:
- Sender jaqsy oqyp berdińder, endeshe meniń de senderge syılyǵym bar.
Jańa taqyryp.
- Balalar, sharshadyńdar ma? Endeshe turyp boı jazyp, partalaryńnyń astyna qarańdarshy!?
- Ol neniń sýreti, balalar?
- Ia, senderde shyrsha bolsa, mende de shyrsha bar. Shyrshany kórsetý
- Balalar, búgin jańa jyl ǵoı, solaı ma?
- Solaı ma, endi ne istesem eken!? Shyrshany erte alyp shyǵyppyn ǵoı. Taptym, búgin biz «shyrsha» degen sózdiń basynda estiletin dybyspen tanysaıyq! Jáne kim oqý qyzmeti - ne belsene qatyssa, sol bala mynadaı shyrshalardy alyp otyrady.
- Al, «shyrsha» degende qandaı dybys estiledi?
Kıshkentaeva Venera Ersaınovna
Qyzmeti: Mektepaldy daıarlyq synyp tárbıeshisi.
Meken jaıy: SQO Petropavl qalasy
Jumys orny: «№7 orta mektep» KMM
Bólim: Saýat ashý
Taqyryby: Sh dybysy jáne árpi
Maqsaty: Ótken sabaqty pysyqtaı otyryp,«Sh» dybysy jáne árpimen tanystyrý; sózdegi dybystardy ekpin túsirip aıtý arqyly taýyp, túrlerin ajyrata bilý daǵdylaryn arttyrý.
Sóz, sóılemder quratqyzý arqyly sózdik qorlaryn tolyqtyrý, oıyn tıanaqty jetkize bilýge jattyqtyrý;
Oı óristerin damyta otyryp baıqaǵyshtyqqa, belsendilikke tárbıeleý.
Bilim berý salasy: «Tanym», «Shyǵarmashylyq»
Ádis - tásil: «Veer» ádisi, dıalogtyq ádis, «Fesh - boýn», «Qum terapıasy» elementi.
Kórnekilikter: árip tańbalary, teksheler, qıylǵan sýretter, shyrsha, qum salynǵan qorap, jumys dápteri.
Motıvasıalyq qozǵaýshy
- Balalar, ádeptilik belgisi ne?
Armysyń, asyl kún,
Armysyń, asyl jer.
Armysyń kók aspan,
Armysyń, jan dosym!
Jylýyma jylý qos,
Mine meniń qolym.
UIYMDASTYRÝSHYLYQ İZDENİS
Ótken sabaqty pysyqtaý.
«Veer» ádisi.
- Dybys degenimiz ne?
Balalardyń jaýabyn baqylap, bireýinen jaý abyn suraıdy.
- Durys pa, balalar?
- Árip degenimiz ne?
Balalardyń jaýabyn baqylap, bireýinen jaýabyn surap, qalǵan balalardan durys, burysyn suraıdy.
- Ótken sabaqta qandaı dybyspen tanystyq? Sony aldaryńdaǵy qaǵazǵa jazyp berińder.
Ár balany baqylap, belgilep otyramyn.
Tosyn syı.
- Balalar, ótken «Ý» árpine oqyp úırengen sózderdi kim oqyp beredi?
Eki úsh balaǵa oqytqyzǵan soń:
- Sender jaqsy oqyp berdińder, endeshe meniń de senderge syılyǵym bar.
Jańa taqyryp.
- Balalar, sharshadyńdar ma? Endeshe turyp boı jazyp, partalaryńnyń astyna qarańdarshy!?
- Ol neniń sýreti, balalar?
- Ia, senderde shyrsha bolsa, mende de shyrsha bar. Shyrshany kórsetý
- Balalar, búgin jańa jyl ǵoı, solaı ma?
- Solaı ma, endi ne istesem eken!? Shyrshany erte alyp shyǵyppyn ǵoı. Taptym, búgin biz «shyrsha» degen sózdiń basynda estiletin dybyspen tanysaıyq! Jáne kim oqý qyzmeti - ne belsene qatyssa, sol bala mynadaı shyrshalardy alyp otyrady.
- Al, «shyrsha» degende qandaı dybys estiledi?
Kıshkentaeva Venera Ersaınovna
Qyzmeti: Mektepaldy daıarlyq synyp tárbıeshisi.
Meken jaıy: SQO Petropavl qalasy
Jumys orny: «№7 orta mektep» KMM
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.