InfoHub Logo

Qazaq ádebıeti 8 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Shákárim Qudaıberdıevtiń ómiri men shyǵarmashylyǵy
Sabaqtyń maqsaty: 1) Oqýshylarǵa Shákárim Qudaıberdıev
týraly tolyq málimet bere otyra, bilimderin keńeıtý. Ómirlik joly men shyǵarmashylyq jolyn zerdeleý.
2) Oqýshylardyń izdenimpazdyq qasıetterin damytý, shyǵarmashylyqqa baýlý, óziniń oıyn erkin jetkizýge daǵdylandyrý.
3) Halqymyzdyń tarıhyna, ádebıetine, uly tulǵalarǵa degen súıispenshilikterin arttyrý. Adaldyqqa, adamdyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Túsindirmeli, BBÚ, qozǵal - toqta,
5 mınýttik esse, avtor oryndyǵy
strategıalary.
Sabaqtyń kórnekiligi: Shákárimniń portreti, «Qylqalam
ushyndaǵy danyshpan beınesi» atty
sýretter kórmesi, elektrondyq oqýlyq,
mýltımedıalyq taqta.
Pánaralyq baılanys: Tarıh, beıneleý óneri, mýzyka.

Sabaqtyń barysy:
I. Qyzyǵýshylyqty oıatý (3 mınýt)
Kúı oryndalyp turady «Qylqalam ushyndaǵy danyshpan beınesi» atty sýretter kórmesin muqıat qarap, qandaı oılar týyndady? degen suraqqa jaýap beredi.
II. Maǵynany ajyratý
1. Kirispe sóz (2 mınýt)
Bıyl elimiz uly dana, danyshpan, Abaıdyń naǵyz shákirti Sh. Qudaıberdıevtiń 150 jyldyǵyn atap ótti. Mine, búgingi sabaǵymyzdy, da az bolsa osy uly toıǵa qosqan úlesimiz dep esepteıik. Bul sabaqta biz aqynnyń tolyq ómirlik jolyn zerdeleýmen qatar, onyń shyǵarmashylyǵyna da toqtalamyz. Osyndaı jumystardy elektrondyq oqýlyq arqyly júzege asyramyz. Oqýlyqtyń mazmunymen tanysyp óteıik.....
Búgingi sabaqta bul taraýlardyń barlyǵyna toqtalmaımyz,
tek aldynda aıtylǵandaı ómirlik joly men shyǵarmashylyǵyna úńilemiz.
2. Elektrondyq oqýlyqpen jumys (15 mınýt)
1 - top
Ómirlik joly degen taraýdy ashamyz.
2 - top
Urpaqtary degen taraýdy ashyp, tanysamyz

1. Ár top zerttegen máselesin ortaǵa salady
2. 2 topqa da ortaq
BBÚ kestesin toltyramyz

3. Shyǵarmashylyǵyna toqtalý
«Ǵafız» Kúıi oryndalyp turady
Muǵalimniń sózi:
Qaı aqyn bolmasyn óz dáýiriniń perzenti, óz zamanynyń jemisi. Shákárim de sondaı. Kúrdeli tarıhı kezeńde ǵumyr keshti. Týǵan halqynyń basyndaǵy ekonomıkalyq jáne rýhanı, mádenı aýyrtpalyqtardy, zaman máselelerin kózimen kórdi, kóńilimen saralady. Óz jurtynyń jaǵdaıyn óte jaqsy túsindi. Sondyqtan da ol zamannyń shyndyǵyn, áleýmettik - qoǵamdyq máselerdi tanýda jáne óz shyǵarmashylyǵy arqyly kóterýde asqan sheberlik tanytty. Tutastaı alǵanda Shákárimniń ádebı murasy - asa baı qazyna. Ol ádebıettiń barlyq janrynda qalam terbedi. Halqymyzdyń mádenı murajaıynda tili negizinde ǵajaıyp sulý, mazmuny tereń, kestesi kórkem lırıkalyq óleńder qaldyrdy. Uly Abaıdyń úlgisin ólshem ete otyryp, «Qalqaman - Mamyr», « Eńlik - Kebek», «Nartaılaq - Aısulý», atty tamasha poemalar jazdy. Kórkem proza úlgisindegi Shákárimniń shyǵarmalary HH ǵasyrdyń basyndaǵy ulttyq prozaǵa óz úlesin qosyp qana qoımaı, onyń ornyǵyp, ilgerileýine yqpal jasady. Ásirese «Ádil - Marıa» romany kórkemdik mazmuny jaǵynan óte baı bolyp keledi. Sonymen qatar, kezinde óz tarapynan izdenip, mol bilim jınaǵan Shákárim álem ádebıetiniń úzdik úlgilerin qazaq arasyna taratýda biraz eńbek atqardy. Atap aıtsaq, A. S. Pýshkınniń «Dýbrovskıı» men «Boranyn», Tolstoıdyń áńgimelerin, Hafızdiń órnekti jyrlaryn, klasıkalyq «Láıli - Májnúnin» sújetin dastanǵa aınaldyrýy ekiniń biriniń qolynan keletin óner bolmasa kerek. Shákárimniń bilimdarlyǵy da osynaý aqyndyq, oıshyldyq qýaty da osynaý týyndylardan aıqyn ańǵarylady. Shákárimniń murasynyń taǵy bir salasy – onyń tarıhı, fılosofıalyq traktat úlgisindegi týyndylary. Óleńderinde Shákárim ar tazalyǵy, ımandylyq, adamgershilik máselelerin kóteredi. Aqynnyń óleńderiniń taqyryptyq dıapazony asa keń.

III. Refleksıa (14 mınýt)
5 mınýttik esse jazý (5m )
«Avtor oryndyǵy» strategıasy arqyly tekserý. 1, 2 oqýshy shyǵyp óz essesin oqıdy, 1 pikir, 1 suraq qoıý kerek. (3m)
1, 2 sanalý arqyly eki topqa bólinemiz, sheńberge turamyz
«Qozǵal – toqta» strategıasy boıynsha «Shákárim týraly ne bildim?» (6m)

«Qylqalam ushyndaǵy danyshpan beınesi» atty sýretter kórmesine qaıta oraly, muqıat qarap, endi qandaı oılar týyndady? degen suraqqa jaýap beredi. (2 mın)
IV. Úı jumysy Kezekshi poshtashy bolyp úı tapsyrmasyn taratady: «Qalqaman - Mamyr» poemasyn oqý