- 05 naý. 2024 01:33
- 250
Shamalar. Olarǵa qoldanylatyn amaldar
Matematıka 4 synyp
Taqyryby: Shamalar. Olarǵa qoldanylatyn amaldar
Maqsaty: Oqytý men oqýdaǵy jańa tásilderdi qoldana otyryp, shamalarǵa qoldanylatyn amaldar taqyryby boıynsha bilimdi meńgerý.
Mindeti:
Tulǵalyq: tanymdyq qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, ózin - ózi baǵalaý qabiletin qalyptastyrý
Metapándik:
Ózin - ózi retteý: oqýdyń mindetin túsiný, mindetke sáıkes óziniń is - áreketin josparlaý; synyptastarynyń, muǵalimniń baǵalaýyn durys túsiný;
Komýnıkasıalyq: adamdardyń óz pikiri baryn jáne olardy qabyldaý múmkindigin uǵyný; óz oıy men pikirin ashyq aıtý; birlesken jumysta kelise bilý, ortaq sheshimge kelý; synyptasynyń is - áreketin baqylaý
Tanymdyq: izdený; syzbamen jumys jasaý; logıkalyq oılaý: salystyrý, taldaý, jınaqtaý, qorytyndylaý. Halyqtyq pedagogıka elementterin qoldana otyryp, únemdilikke, shapshańdyqqa baýlý.
Pándik: sandar men shamalar týraly alǵan bilimderin tıanaqtap, esepteý daǵdysyn jetildirýge múmkindik jasaý; aýyzsha shapshań esepteı bilýge daǵdy qalyptastyrý Shamalar arasyndaǵy táýeldilikke baılanysty esepterdi shyǵara bilý jáne shyǵarylǵan esepterdiń sheshý joldaryn uǵyndyrý.
Qoldanylatyn modýlder: Oqytý men oqýdaǵy jańa tásilder, AKT, STO, Oú O baǵalaý, Daryndymen jumys, Oqytýdaǵy basqarý jáne kóshbasshylyq.
Strategıalyq is - áreketter: «Shattyq sheńber», «Top ustanymy», «Mıǵa shabýyl», «Ózin - ózi baǵalaý», «Refleksıa» «Jetistik baspaldaǵy»
Muǵalimniń is - áreketi
Oqýshylarmen sálemdesý
Kóńil - kúılerin suraý;
«Shattyq sheńber»- bilim kiltin usyný arqyly bir - birine matematıkalyq termınge baılanysty tilek bildiredi.
Oqýshylardy túrli - tústi qıyndylar arqyly topqa bólemin.
Yntymaqtastyq atmosferany ornatý
Baǵalaý krıterıı men paraqtaryn usyný
II. Tusaý keser 10 mın.
Dápterimizdi ashaıyq
Salaqtyqtan qashaıyq
Qolǵa qalam alaıyq
Kórkem etip jazaıyq
Taqtaǵa kúndi jazyp,
387 jáne 2648 sandary týraly bilgenderin surap, jazǵyzamyn
Sabaq taqyryby men maqsatyn anyqtaıdy(slaıd kórsetý)
Jańa sabaqqa kóshýge suraqtar qoıamyn.
10lıtrden 20 shelek sýdy bóshkege quıdy.– bóshkede neshe lıtr sý bar?
1km – neshe m?
30s - neshe tonna?
1saǵ neshe mınýt?
Qabyrǵasy 40 dm sharshynyń aýdanyn tap 1600dm
2 dápterge90teńge tóledi. Dápterdiń baǵasy qansha teńge? 45
Biz qaı ǵasyrda ómir súrýdemiz? 21ǵ
«Paıdaǵa asyr bilimińdi»
Taqyryby: Shamalar. Olarǵa qoldanylatyn amaldar
Maqsaty: Oqytý men oqýdaǵy jańa tásilderdi qoldana otyryp, shamalarǵa qoldanylatyn amaldar taqyryby boıynsha bilimdi meńgerý.
Mindeti:
Tulǵalyq: tanymdyq qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, ózin - ózi baǵalaý qabiletin qalyptastyrý
Metapándik:
Ózin - ózi retteý: oqýdyń mindetin túsiný, mindetke sáıkes óziniń is - áreketin josparlaý; synyptastarynyń, muǵalimniń baǵalaýyn durys túsiný;
Komýnıkasıalyq: adamdardyń óz pikiri baryn jáne olardy qabyldaý múmkindigin uǵyný; óz oıy men pikirin ashyq aıtý; birlesken jumysta kelise bilý, ortaq sheshimge kelý; synyptasynyń is - áreketin baqylaý
Tanymdyq: izdený; syzbamen jumys jasaý; logıkalyq oılaý: salystyrý, taldaý, jınaqtaý, qorytyndylaý. Halyqtyq pedagogıka elementterin qoldana otyryp, únemdilikke, shapshańdyqqa baýlý.
Pándik: sandar men shamalar týraly alǵan bilimderin tıanaqtap, esepteý daǵdysyn jetildirýge múmkindik jasaý; aýyzsha shapshań esepteı bilýge daǵdy qalyptastyrý Shamalar arasyndaǵy táýeldilikke baılanysty esepterdi shyǵara bilý jáne shyǵarylǵan esepterdiń sheshý joldaryn uǵyndyrý.
Qoldanylatyn modýlder: Oqytý men oqýdaǵy jańa tásilder, AKT, STO, Oú O baǵalaý, Daryndymen jumys, Oqytýdaǵy basqarý jáne kóshbasshylyq.
Strategıalyq is - áreketter: «Shattyq sheńber», «Top ustanymy», «Mıǵa shabýyl», «Ózin - ózi baǵalaý», «Refleksıa» «Jetistik baspaldaǵy»
Muǵalimniń is - áreketi
Oqýshylarmen sálemdesý
Kóńil - kúılerin suraý;
«Shattyq sheńber»- bilim kiltin usyný arqyly bir - birine matematıkalyq termınge baılanysty tilek bildiredi.
Oqýshylardy túrli - tústi qıyndylar arqyly topqa bólemin.
Yntymaqtastyq atmosferany ornatý
Baǵalaý krıterıı men paraqtaryn usyný
II. Tusaý keser 10 mın.
Dápterimizdi ashaıyq
Salaqtyqtan qashaıyq
Qolǵa qalam alaıyq
Kórkem etip jazaıyq
Taqtaǵa kúndi jazyp,
387 jáne 2648 sandary týraly bilgenderin surap, jazǵyzamyn
Sabaq taqyryby men maqsatyn anyqtaıdy(slaıd kórsetý)
Jańa sabaqqa kóshýge suraqtar qoıamyn.
10lıtrden 20 shelek sýdy bóshkege quıdy.– bóshkede neshe lıtr sý bar?
1km – neshe m?
30s - neshe tonna?
1saǵ neshe mınýt?
Qabyrǵasy 40 dm sharshynyń aýdanyn tap 1600dm
2 dápterge90teńge tóledi. Dápterdiń baǵasy qansha teńge? 45
Biz qaı ǵasyrda ómir súrýdemiz? 21ǵ
«Paıdaǵa asyr bilimińdi»
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.