- 06 shil. 2017 00:00
- 300
«Shanın» atyn aýyldyń jón saqtaǵan
(Ustazym Qabdolla Kálıuly Smaǵulovqa)
Keshegi Abylaıdyń zamanynda
Batqan sát sý boldy ma dala muńǵa.
Saryarqa jatty talaı qanǵa bógip,
Qazaq qyry jaýlardyń tabanynda.
Bilesiz ezilgenin, janshylǵanyn
Umytyp dala ıesi Alash baryn.
«Qynadaı birin qoımaı qyryńdar!»- dep
Tepsinip teksiz jońǵar tókti zárin.
Sátinde Abylaı Buqardy shaqyrǵanyn
Keńesin uıyp tyńdap danyshpannyń.
San ret tas-talqan qyp jaýyn jeńip,
Jańǵaqtaı keı tustarda shaǵylǵanyn.
Qazaqtyń kúsh qýatyn tanytqanyn,
Jońǵardy aılasymen san utqanyn.
«Abylaı» dep tóbesine kóterse de el,
Ardaq tutqan Buqardaı danyshpanyn.
Al Buqar:
«Áı, Abylaı»,- deýden de taıynbaǵan,
Ashyq aıtyp, bederlep oıyn áman.
Han- hanymdy shashar dep irkilmegen,
Jyr tolǵaǵan.
-Áı, Abylaı! Aıtam saǵan
Jyrlaryna jurt tanys
Sol jyrlarmen – ǵasyrdan bizderge alys.
Jetken sózdi eske alý artyq bolmas,
Buqar sózin keıbireý qylǵan namys.
-Altyn tory jyraýyn barad laǵyp,
Baıqamaısyń, han ıem, muny naǵyp?
-Teksiz dep pe eń
Túsinbes emeýrindi?-
Abylaıdyń shyqty úni tegeýrindi.
Altyntory – Alashtyń Buqary ǵoı,
Áýlıesi Alashqa siltegen jol.
Osy sózdi aıta júr ózgelerge,
Kezdespespiz munan soń hosh aman bol!..
Kúnshilder, rýshyldar, jaǵympazdar,
Óresi tar, kór soqyr aqyly azdar.
Abylaıdy
Buqarǵa aıdap salǵan,
Aqyry barmaq shaınap tartqan azar.
Sol Buqar babamyz ed bárimizdiń,
Jasymyz ben jasamys kárimizdiń...
İzbasary Júsipbek, Jumattardy
Júrgenimiz tanymaı áli bizdiń.
Kór keýde bolar, bálkim, pasyqtyqtan,
Nege biz ulymyzdy tanymaımyz
Alty alashqa áıgili aty shyqqan?!
Tanysaq joqty kókip talasar ma ek,
Shanın atyn aýyldan alastar ma ek?
Biz túgil aıyr qalpaq qyrǵyzdar da,
Shanındi pir tutqany jarasad, tek...
Eshkimdi kelmese de kinálaǵym,
Rýshyldyq perdesi beıne saǵym.
Sanasyn úlken- kishi tumandaǵan,
Jarar-aý baılamasa eldiń baǵyn,
Syndyrmasa kúni erteń urpaq saǵyn.
«Pulymdy arqalanba, Ardy arqalan,
Sol sátte móp-móldir bop tunar sanań.
Sanańa sáýlelengen erik berseń,
Kók muzda, qıa shyńda taımas taban»,-
Degendi qarıalar kóp aıtatyn...
Esime osy sózdi salǵan Qabań
Albyrt oıy «elim» degen elegezýmen
El irgesin jetkizgen bul kúnge aman.
Ońtaıly oı, oraıly iske tirer taban,
Qaıratty urpaq, el úmitin artam saǵan.
El úmitin aqtamas tegi jaman,
Kemel oılap dál pisher keziń jetti,
Búgeri joq taıǵaqtap taısaqtaman.
Ózderińnen ótinip suranarym,
«Shanın» atyn aýyldyń jón saqtaǵan.
Súleımen Baıazıtov