InfoHub Logo

Bir koróldiń asqan sulý, ári minezi óte kirpıaz qyzy bolypty. Ol ózin jar etýge dámelenip kelgenderdiń bárin unatpaıdy. Unatpaǵanymen qoımaı, árbirine at qoıyp, aıdar taǵyp mazaqqa aınaldyrypty. Kári koról jalǵyz qyzynyń bul qylyǵyn keshirýmen bolady. Aqyry kúnderdiń kúninde onyń da shydamy taýsylyp bitedi.

Áli de bolsa, hanshaıym unatatyn bireý tabylyp qalar degen úmitin úzbegen koról úlken toı-mereke uıymdastyryp, oǵan alys-jaqyn elderden, kórshi qalalardan jas jigitterdi shaqyrýdy buıyrady.

Kúıeý bala bolýǵa dámeliler de az emes eken. Olardy ataq-dárejesine, baılyǵyna qaraı qatarǵa turǵyzypty. Eń áýeli korólder men olardyń murager hanzadalary, odan soń gersogtar, odan soń knázdar, graftar men barondar, eń sońynda qarapaıym dvorándar turypty.

Koról hanshaıymdy ózi unatqan adamyn tańdaýy úshin úmitkerler qataryn boılata aralatyp ótedi.

Alaıda hanshaıym bul joly da eshkimdi kózge ilip mensinbepti. Árqaısysyna bir-bir min taǵyp úlgeredi.

Úmitkerdiń biri oǵan tym tolyq bolyp kórinedi:

— Sharap bóshkesiniń dál ózisiń! — depti oǵan.

Kelesi biriniń uzyn boıy men murnyna bola: «Kókqutandaı tyrtıǵan, tumsyǵy bizdıgen», — depti.

Úshinshisiniń boıy alasa eken, oǵan:

— Boıyń jermen jeksen, renjime taptap ketsem! — dep mysqyldaıdy.

Tórtinshisiniń túri qýqyldaý kóringen soń ony:

— Ólikteı qýarǵan, syryqtaı sıdıǵan! — dep sheneıdi.

Besinshisiniń beti narttaı qyzyl eken. Ony da:

— Qany shyqqan qyzyl tán, sýdan shyqqan qyzyl shaıan! — dep mineıdi.

Altynshysynyń denesi eńkishteý eken.

— Kepken butaq sekildi. Sýly emes — qýraqsyń, túzý emes — qısyqsyń, — deıdi oǵan.

Osylaısha árqaısysyn ájýa qylyp, áıteýir bir min taýypty.

Ásirese, eń syılylardyń biri retinde qatardyń eń basyn ala turǵan bir jas koróldi erekshe kúlki qylypty. Ózge boıjetkender bolsa, birden-aq unatqan bolar edi. Biraq bizdiń hanshaıym bir qıtyq tappaı qoısyn ba!

— Pah! — dep saqyldaı kúledi qyz — Qarańdarshy! Qarańdarshy saqal-murtyna, uqsaıdy shymshyq tumsyǵyna! Shymshyqsaqal koról! Shymshyqsaqal koról!

Qatarda turǵandardyń barlyǵy muny estigen soń, budan bylaı onyń shyn atyn umytyp, Shymshyqsaqal koról dep ataıtyn bolypty.

Aqyry shydamnyń da shegi bar ǵoı, ol da taýsylady.

Sulý hanshaıymnyń jar tańdaýǵa esh nıeti joqtyǵyna ábden nalyǵan kári koról, aqyry qamaldyń qaqpasyn birinshi bolyp qaqqan adamǵa, meıli ol taqyr kedeı bolsa da beremin dep óz-ózine sert beripti.

Eki kún ótedi. Kenet qamal terezeniń túbinen dańǵyrlaǵan aspap úni estilip, áldebir ánshi án sala bastaıdy. Biraq onyń úni tyńdaǵan jandy shattandyrar kóńildi emes, kerisinshe tıyn-teben dámetken qaıyrshynyń áýeni edi.

Koról qaıyrshynyń ánin tyńdap bolǵan soń, oǵan qyzmetshilerin jumsaıdy:

— Ony saraıǵa kirgizińder. Týra maǵan alyp kelińder! — deıdi.

Jalba-julba kıimdi, kir qojalaq ánshi saraıǵa ımene kirip, koról men patshaıymdy madaqtap, sasqalaqtap án aıta bastaıdy. Osydan keıin ıilip taǵzym etedi de, raqym etip qaıyr-sadaqa berýin ótinedi.

Sonda koról:

— «Syıǵa syı — syraǵa bal» degen. Salǵan ániń maǵan qatty unady. Osy rızashylyǵym úshin saǵan ózimniń qyzymdy áıeldikke beremin, — deıdi.

Muny estip shoshyp ketken hanshaıym ákesiniń aldyna etpetteı qulap, jalynady. Ákesi bolsa qyzyna kóziniń qıyǵyn da salmaıdy.

— Sheginerge jol joq! — deıdi koról. — Men seniń ospadar qylyǵyń úshin, birinshi kezdesken adamǵa, meıli kedeıge bolsyn, uzatamyn dep sert bergenmin, sertimde turamyn!

Qyzy qanshama jalynyp jylap-syqtasa da tyńdamastan, birden pirádardy shaqyrtyp, kedeı men hanshaıymnyń nekesin qıyp jiberedi.

Neke qıý rásiminen keıin koról:

— Kedeıdiń áıeli retinde meniń saraıymda qalýyńa ruqsat joq. Kúıeýińmen birge qaıda ketseń de óz erkiń! — deıdi.

Kedeı mýzykant ún qatpastan, jas kelinshegin jetelep qamaldyń qaqpasyna betteıdi. Hanshaıym ákesiniń saraıynan alǵash ret syrtqa jaıaý shyǵady.

Hanshaıym sóıtip basy salbyrap, kúıeýiniń artynan erip, tastaq joldyń shańyn burqyldatyp júre beripti.

Oıpattar men qyrlardy, súrleýler men soqpaqtardy basyp ótip júre-júre bir ný ormannyń shetine ilinedi.

Olar ábden sharshaǵan soń bir kári terektiń túbine demalýǵa otyrǵan kezde hanshaıym osynaý saıaly ormanǵa qyzyǵyp ketip kúıeýinen suraıdy:

— Ǵajap, kókjıekpen astasqan bul ásem ormannyń ıesi kim boldy eken á?

— Bul ormannyń qojasy — Shymshyqsaqal.

Eger ony mazaqtamaı, shyqqan bolsań,

Seniki de bolar ed, myna orman, — deıdi kúıeýi.

Sonda kedeıdiń hanshaıym áıeli:

— Basym bos eger bolsa meniń,

Shymshyqsaqalǵa shyǵar edim! — dep jylaıdy. Mýzykant oǵan kóziniń qıyǵymen qarap qoıady, biraq úndemeıdi. Sóıtip ary qaraı júre beredi.

Sóıtip júre-júre jaǵasynda jasyl quraǵy jaıqalǵan sýy mol ózenge jetipti. Sonda hanshaıym taǵy suraıdy:

— Aıdyn sý men kók shalǵyn kimdiki eken á?

— Bul shalǵynnyń qojasy — Shymshyqsaqal.

Eger ony mazaqtamaı, shyqqan bolsań,

Seniki de bolar ed, myna shalǵyn, — deıdi sonda kúıeýi.

— Átteń, — deıdi sonda kóziniń jasyn jutyp hanshaıym. — Bostandyq qolǵa tıer bolsa, Shyǵar edim Shymshyqsaqalǵa!

Mýzykant qabaǵyn túıip, basyn shaıqap qoıady, biraq oǵan eshteńe demeıdi. Sóıtip ary qaraı júre beredi.

Aqyry kún uıasyna eńkeıge kezde hanshaıym men kedeı bir úlken de sáýletti qalanyń qorǵanyna kelip jetedi. Altynmen aptalǵan qaqpanyń ar jaǵynda bıik munaralar kókke boılaıdy.

Hanshaıym sonda suraıdy:

— Mynaý qaqpanyń ishindegi munaraly qala kimdiki boldy eken?

— Bul qalanyń qojasy — Shymshyqsaqal.

Eger ony mazaqtamaı, shyqqan bolsań,

Bolar edi bul qala seniń qalań, — deıdi sonda kúıeýi.

Sonda ábden shydamy taýsylǵan hanshaıym, qolyn kókke kóterip bylaı dep kóz jasyn kóldetipti:

— Bas bostandyq qaıtadan tıse qolǵa,

Barar edim jary bolyp Shymshyqsaqalǵa!

Mýzykanttyń shydamy taýsylyp, qatty ashýlanady:

 — Endeshe, tyńda aınalaıyn! — deıdi hanshaıymǵa, — seniń áldekimge kúıeýge shyqpaǵanyńa ókinip, zarlanyp kele jatqanyń maǵan múlde unap turǵan joq. Álde men talǵamyńa tatymaıtyn jaman adammyn ba?

Hanshaıym úndemedi. Budan soń olar bir-birimen sóılespesten qalany aralap júre beredi. Aqyry qalanyń eń arǵy shetindegi belýardan jerge batqan kip-kishkentaı eski úıshikke kelip jetipti. Muny kórgen hanshaıymnyń júregi aýzyna tyǵylady. Aqyry kúıeýine ımene qarap bylaı dep suraıdy:

— O, qudaıym, bul qaýsaǵan eski úıshik kimdiki?

— Bul meniki, ıaǵnı seniki! — dep pańdana jaýap beredi mýzykant qısaıǵan esikti ashyp jatyp, — bul ekeýimizdiń úıimiz, biz endi osynda birge turatyn bolamyz. Kir! — deıdi.

Mańdaıshasy tym alasa esikten engen kezde basyp soǵyp almas úshin hanshaıymnyń ıilip-búgilýi qajet boldy.

— Qyzmetshiler qaıda júr? — dep suraıdy hanshaıym jan jaǵyna qarap.

— Qaıdaǵy qyzmetshiler? — deıdi sonda kedeı. — Bárin óziń isteýge týra keledi. Qazir dereý ot jaǵyp, maǵan jeıtin birdeńe ázirlep jiber, qatty sharshadym, ári qarnym ash.

Hanshaıymnyń sharýaǵa esh qyry joq edi: ot jaǵý, as pisirýdi múlde bilmeıtin. Aqyry ash qalatyn emes, mýzykanttyń ózi qımyldaýǵa týra keldi. Júdeý dastarhannan as ishken olar uıyqtap demalýǵa kiristi.

Kúıeýi tańerteń hanshaıymdy eleń-alańda oıatyp alady:

— Qanek, tur qazan-oshaq ıesi! Seniń jumysyńdy istep beretin eshkim joq!

Kelesi kúnderdi de olar osylaı kúıbeń tirshilikpen ótkizedi, aqyry azyq-túlik qory da taýsylypty. Osy kezde eri hanshaıymǵa bylaı dep buıyrady:

— Al, zaıybym! — azdap úırenip qaldyń. Bul bosqa otyrý jaqsylyq ákelmeıdi. Biz tek qana satyp alyp jatyrmyz. Tabysymyz joq. Endeshe sen sebet toqy. Tabysy az bolsa da, qıyn jumys emes.

Kúıeýi toǵaıdan taldyń butaqtaryn kesip daıyndap, bir qushaq qylyp úıge alyp keledi. Hanshaıym toqýdy bastaıdy, alaıda taldyń qatty butaqtary onyń názik saýsaqtaryn jaraqattap, qanatyp tastaıdy.

— Al! — deıdi eri, onyń jumysyna qarap: — Bul iske de ebiń joq ekenin kórip turmyn, — deıdi jubaıy,  — budan góri jip ıirýge kiriskeniń durys bolar; múmkin toqyǵannan góri ıirgenge ebiń bar shyǵar...

Hanshaıym jip ıirýge otyrady, alaıda qatty jip onyń jup-jumsaq saýsaqtaryn jip qajap, appaq qoly qyp-qyzyl qanǵa boıaldy.

— Kórdiń be, mine, eshqandaı jumysqa ebiń joq, — deıdi kúıeýi, — Jaraıdy, taǵy bir umtylys jasap kóreıik, — qysh qumyralar men sazdan jasalǵan ydys-aıaqtar satýmen shuǵyldanamyz: sen bul taýarlardy bazarǵa shyǵaryp satasyń.

«Qandaı masqara! — dep oılaıdy hanshaıym. — Eger bazarda ákemniń koróldiginiń adamdary júrse, onda balshyq ydystardy satyp otyrǵan meni kórse, mazaqtap kúletin boldy ǵoı!» Biraq sheginerge jol joq edi, bostan bos ashyǵyp ólgenshe, bazarda turǵan jón dep tapty.

Hanshaıymnyń bazardaǵy alǵashqy kúni sátti ótti: onyń taýarlaryn satýshynyń sulýlyǵyna bola, alýshylar óte kóp boldy... Aýzynan shyqqan baǵaǵa alyp, tipti keıbireýleri aqshasyn bergenimen, qysh qumyrasyn almastan ketip jatty.

Osy tapqan-taıanǵandaryna kúneltken olar, bárin taýysqan soń, kúıeýi taǵy da kóp qumyra satyp alyp, áıelin bazarǵa jumsaıdy. Hanshaıym bazardyń bir buryshyna qumyralaryn aınaldyra tizip ornalastyryp, sata bastaıdy.

Qyrsyq shalǵanda, áldeqaıdan kenet salt atty mas gýsar shaýyp shyǵa kelip, qumyralardyń ortasyn qaq jaryp óte shyqqanda, ydystary túgel kúl-parshasy shyǵyp synyp qalypty.

— Endi qaıttim! — dep ah urady ol, — kúıeýim bul úshin qandaı sógis-jaza qoldanar eken!

Hanshaıym júgirgen boıy kúıeýine kelip, bolǵan jaıdy baıandaıdy.

— Saǵan osyndaı synyp qıraǵysh taýarmen bazardyń buryshynda otyr degen kim bar? — dep renjıdi ánshi, — Jylap-syqtaýdyń qajeti joq! Seniń eshbir jumysty jarytyp isteıtin túriń kórinbeıdi! Endeshe bylaı: men koróldiń qamalynda bolyp, as úıge ydys jýýshy qajet emes pe dep suradym. Olar maǵan seni sol jumysqa alamyz dep ýáde berdi; tym bolmaǵanda ol jerden tamaǵyńdy taýyp jeıtin bolasyń.

Osylaısha kórikti hanshaıym ydys jýýshyǵa aınalypty. Ol aspazdyń aıtqanyn istep, ylǵı qara jumystar atqarady. Aljapqyshynyń tereń qaltasyna úlken qutylar salyp qoıady da, óz úlesine tıgen tamaqtardyń qaldyǵyn soǵan súńgite beredi. Keshke úıge barǵan soń osymen tamaqtanatyn.

Ydys jýýshy hanshaıym kúıe basqan qazandardy qyryp, peshten kúl shyǵaryp júrgende, saraıda úlken oqıǵa — jas koróldiń úılený toıyna qyzý daıyndyq júrilip jatty.

Aqyry saltanatty kún de kelip jetti.

Ózine tıesili jumysty bitirgen hanshaıym da asúıden eppen shyǵyp, ózge malaılarmen birge alystan bolsa da koróldik toıdy kórmekke saltanatty zaldyń esiginen syǵalap turady. Shamdar samaladaı jarqyraǵan, birinen biri ótken ásem, birinen biri ótken qymbat kıim kıgen qonaqtar da aǵylyp kelip jatyr. Hanshaıym baıǵus óziniń qatal taǵdyryna kúrsine nalı turyp, osyndaı kemsitýshilik pen kedeıshilikke uryndyrǵan tákappar, órkókirek minezine qarǵys aıtady: «Men ózimdi keshe ǵana álemdegi eń joǵarǵy adam sanap júr emes pe edim. Endi kimmin? Tómenginiń tómengisimin...»

Úlken-úlken ydystarmen tasyp áketip bara jatqanda ıisi ǵana murnyna kelgen dámdi tamaqtardyń jelingennen qalǵan qaldyǵyn qyzmetshiler laqtyrǵanda, hanshaıym olardy úıine áketý úshin qutylaryna jınaı beredi.

Kenet zaldyń esigi ashylyp, maqpal men atlas kıip, moınyna altyn alqa salǵan hanzada shyǵady.

Ol esik aldynda turǵan sulý hanshaıymdy kórip, qolynan tartyp, bıge shaqyrady. Biraq baıǵus qyz hanzadanyń betine qaraýdan taısaqtap, basyn kótermepti. Hanshaıym onyń ózin tanyp qoımaýyn ishteı tileıdi! Sebebi, bul hanzada ótkende ózi kúlkige aınaldyryp qaıtarǵan Shymshyqsaqal, — Shymshyqsaqal koróldiń dál ózi edi!

Onyń qolynan sytylyp shyǵý qıyn edi. Qyzdyń tartynǵanyna qaramastan Shymshyqsaqal ydys jýýshy qyzdy zaldyń ortasyna kúshpen jetelep aparady...

Osy kezde onyń aljapqyshynyń baýy úzilip ketedi. Qumyrasy qaltadan ushyp túsip, edenge byt-shyty shyǵady. Suıyq tamaq, qoıý tamaq, shala mújilgen súıek-saıaq jan jaqqa shashylady.

Koról saraıynyń qabyrǵasy qarqyldaǵan kúlkiden jarylyp kete jazdaıdy. Baıǵus qyz jerdiń tesigi bolsa kirip keterdeı qatty qorlanyp, uıalypty.

Uıattan órtengen qyz eki alaqanymen betin basyp alyp, syrtqa qaraı shyǵa qashady.

Biraq baspaldaqta oyn áldekim qýyp jetip, ıyǵynan súıep ózine qaratady.

Hanshaıym basyn kóterip qarasa, aldynda turǵan taǵy da álgi Shymshyqsaqal koról eken! Ol qyzǵa jumsaq únmen bylaı depti:

— Qoryqpa! Sen shynymen meni tanymadyń ba? Álgi saǵan úılenip, qalanyń shetindegi eski úıshikte birge turǵan mýzykant — men bolatynmyn. Bazarda satyp otyrǵan barlyq qumyrańdy syndyryp ketken mas gýsar da men bolatynmyn. Saǵan degen mahabbatym úshin men kıimimdi ózgertip, seni ózimdi mazaqtap qorlaǵan jolmen alyp júrip óttim. Qorlaný, mazaq bolý degenniń dámi qandaı ashshy bolatynyn saǵan sezindirgim keldi. Seniń keýdeńdegi júregiń de ásem júziń sıaqty nurlanǵanyn qalap edim.

Hanshaıym sonda óksı jylap bylaı depti:

— Átteń, bárine kináli ózimmin. Men sizge jar bolýǵa laıyqty jan emespin...

Koról hanshaıymnyń sózin aıaqtatpady:

— Sabyr et, qymbattym, qıyndyqtyń bári artta qaldy. Al, endeshe, dál qazir ekeýimizdiń úılený toıymyz bastalsyn!

Sol-aq eken, saraı qyzmetshileri kelip hanshaıymǵa, asyl tastarmen zerlengen qymbat kıimder kıgizedi de budan da úlken zalǵa jetektep aparady. Kirip kelse, naǵyz bedeldi qonaqtar osynda kútip otyr eken. Tórdiń basynda — óziniń ákesi, qart koról!

Saraıǵa jınalǵandardyń barlyǵy Shymshyqsaqal koról ekeýiniń nekelik odaǵyna baqyt tilepti. Naǵyz dýmandy toı endi qyzdy. Bı bılendi, án shyrqaldy.

Sol toıǵa sen ekeýimizdiń qatyspaǵanymyz ǵana ókinishti...

Aýdarǵan Asylbek Baıtanuly

---