InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Sóz maǵynasy

Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylardyń sóz jáne onyń maǵynasy týraly bildirip tereńdete túsý. Maǵynasy qarama - qarsy sózder týraly túsinik berý.
2. Oqýshylardyń oılaý qabiletin damytý, sol arqyly sóz baılyǵyn arttyrý, sóıleý daǵdylaryn jetildirý, zerektilikke, uqyptylyqqa, adaldyqqa baýlý.
3. Kórkem jazý arqyly ásemdikti túsinýge tárbıeleý

Sabaqtyń taqyryby: Sóz maǵynasy
Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylardyń sóz jáne onyń maǵynasy týraly bildirip tereńdete túsý. Maǵynasy qarama - qarsy sózder týraly túsinik berý.
2. Oqýshylardyń oılaý qabiletin damytý, sol arqyly sóz baılyǵyn arttyrý, sóıleý daǵdylaryn jetildirý, zerektilikke, uqyptylyqqa, adaldyqqa baýlý.
3. Kórkem jazý arqyly ásemdikti túsinýge tárbıeleý.
Tıpi: jańa bilimdi meńgertý sabaǵy.
Ádis – tásilderi: suraq - jaýap, túsindirý, taldaý - jınaqtaý, túsindirmeli.
Kórnekiligi: ınteraktıvti sabaq, slaıdtar.
Sabaqtyń barysy.

I. Uıymdastyrý.
Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
II. Psıhologıalyq daıyndyq.
1 - slaıd.
Kók aspanda kún kúlsin.
Birge kúlsin búldirshin!
Kók aspanda kún kúlsin,
Jerge udaıy nur quısyn!

Kók aspanda kún kúlsin.
Ul qolynda tý júrsin,
Qyz qolynda gúl júrsin!
Kók aspanda kún kúlsin.
Birge kúlsin búldirshin!
M. Álimbaev

III. Úı tapsyrmasyn suraý.
17 - jattyǵý. Kóshirip jazyp, maǵynasyna jýyq sózderdiń tıistisin qoıý arqyly sóılemderdi kóshirý.
18 - jattyǵý. Jaqsha ishindegi sózderdiń tıistisin qoıý arqyly sóılemderdi kóshirý.
- Jaqsha ishindegi sózder maǵynasy qandaı sóz dep oınaısyńdar?
- Sóz maǵynasy degenimiz ne?
- Biz qandaı maǵynaly sózdermen tanystyq?
- Omonım degenimiz ne?
- Sınonım degenimiz ne?
- Kóp maǵynaly sózder dep qandaı sózderdi ataımyz?

IV. Kórkem jazý.
3 - slaıd. Jaqsydan úıren,
Jamannan jıren.
- Osy maqal - máteldegi qandaı eki sózdi juptastyrýǵa bolady?
- (Jaqsylyq - jamandyq)
- Olar maǵynalary qandaı sózder?
- (qarama - qarsy sózder)

V. Qyzyǵýshylyqty oıatý
Asyl sózdi izdeseń,
Abaıdy oqy erinbe!
Adaldyqty kózdeseń,
Jattap oqy kóńilge!
S. Toraıǵyrov

VI. Uly aqyn Abaı aqyldy, tapqyrlyqty qajet etedi jáne óte qyzyq oıyn dep jumbaqty jaqsy kóripti. Ózi de jumbaq shyǵarypty. Sonyń biri mynaý:
6 - slaıd.
- Baıaǵydan beri segiz batyr kezek jyǵysyp kele jatyr. Túbinde qaısysy jeńeri taǵy belgisiz. Sol segiz batyr kimder?
7 - slaıd.
Sheshýi: Qys pen jaz, kún men tún, taq pen jup,
Jaqsylyq pen jamandyq boldy segiz.
(Abaı)
- Osy jumbaqtyń sheshimine nazar aýdaryńdar.
- Juptasyp turǵan sózder týraly ne aıtýǵa bolady?
- Olar qandaı sózder?

VII. Sýretpen jumys.
- Myna sýretke nazar aýdaryńdar. Maǵynalary bir - birine qarama - qarsy bolatyn zattardy ataımyz.
8 - slaıd.
Úlken úı - kishkentaı úı
Túzý syzyq - qısyq syzyq
Tún – aı
Qyz bala - ul bala
Búr taı gúl - gúl shoǵy
Qosý amaly – azaıtý amaly.

VIII. Sózdik jumysy.
- Endi dápterimizdi eki baǵanaǵa myna sózderge qarama - qarsy maǵynaly sózder oılap jazaıyq.
9 - slaıd.
Az - kóp
Qorqaq – batyr
Taza - las
Dos - dushpan Alys - jaqyn
Jas - kári
Jaryq - qarańǵy
Ádepti - ádepsiz
10 - slaıd.

IX. Oqýlyqpen jumys.
1. Aqyldy is tyndyrady, aqymaq tis syndyrady.
2. Jaqsy sózge jan semiredi, jaman sózden jan qorqady.
3. Ashý – dushpan, aqyl - dos,
Aqylyńa aqyl qos.

Qaramen jazylǵan sózderdi jubymen kóshirip jaz. Olardyń maǵynasymen dybystalýyn salystyr. olar mándes sózder me, álde maǵynasy qarama - qarsy sózder me?

X. Oı qorytý.

11 - slaıd.
Esińe saqta!
Antonım grek tilinen aýdarǵanda anti - qarsy, onima - esim degen maǵynany bildiredi. Antonım sózder de sınonımder sıaqty bizdiń tilimizdi baı, kórkem, mazmundy ete túsedi.
Antonımder kóbinese maqal - mátelder men jumbaqtarda kezdesedi. Óıtkeni maqal - mátelder men jumbaqtar da sóz az, al halyq danalyǵy kóp bolady.

XI. Refleksıalyq baǵalaý kezeńi.
Sabaqqa qorytyndy jasaý.
12 - slaıd.
Danyshpandar kitaby.
Biz jasap turǵan ómir qarama - qarsylyqtan turady. Kún men túnniń aýysýy, ystyq pen sýyqtyń bolýy tabıǵı bolsa, beıbitshilik pen soǵys adamnyń jaqsy, jaman áreketimen baılanysty. Adam balasy kóńiline aqyldy kóp túıse, bilgir bolatyny, al túımese nadan bolatyny anyq. Adam óziniń ońy men solyn kishkene kezden osylaı tanysa, árıne onyń jas shaǵy kemeldene otyryp ardaqty kárilikke jetkizetini belgili.
Tapsyrma: mátindegi antonım sózderdiń jubyn tabý.
13 - slaıd.
Kún - tún, ystyq - sýyq, beıbitshilik - soǵys, jaqsy - jaman, bilgir - nadan, oń - sol, jas shaǵy - kárilik.

XII. Sergitý sáti.
14 - slaıd.
Kerisinshe
Men qazir deımin kóńilsiz
Al sizder deńder......
Eger men desem ol alys
Qarsy bolyńdar......... dep.
Eger men jumys desem,
Aıqaılańdar............... dep.
Al egerde bul basy desem,
Aıtasyńdar................ dep.
Óleńdegi maǵynalary qarama - qarsy sózderdiń astyn syzý.

XIII. Oqýlyqpen jumys.
15 - slaıd.
23 - jattyǵý. Jumbaqty sheship, antonım sózderdi tabý.
Ózi túzý, izi qısyq bir attyń
Óshpes izin bala kezden unattym.

Bireýdiń bir uly bar jáne qyzy,
Biledi ol ekeýin dúnıe júzi.
Uıyqtaıdy uly túnde, qyzy kúndiz,
Júreginde bilinbeıdi basqan izi.

XIV. Úıge tapsyrma.
16 - slaıd.
XV. Shyǵarmashylyq tapsyrma.
17 - slaıd. Qarama – qarsy maǵynaly sózderdi qoıyp, jańa mátin qurastyrý
• Men kópten nashar oqýshymyn.
• Dápterimdi uqypsyz ustaımyn, jazýym las.
• Sabaqtan keıin úıge kóńilsiz qaıtamyn.
• Meniń kúndeligimdi kórgende anam renjıdi.
• Osynyń bárinen sharshap kettim. Men basqalardan kemmin be? Endi men............
XVI. Baǵalaý.