InfoHub Logo

Taqyryby: Nashar kórshi.
Maqsaty: 1. Oqýshylarǵa mátinniń mazmunyn asha otyryp, negizgi ıdeıalardy uǵyndyrý.
2. Sózdik qordy baıytý, suraqtarǵa jaýap berý, qarama – qarsy suraqtar daıyndaý, «Esse» jazý»
3. Syılastyq, úlkenge qurmet kórsetý, kishige qamqor bolý tárizdi ádeptilik qaǵıdalaryn meńgertý arqyly ımandylyqqa, ınabattylyqqa, adamgershilikke tárbıeleý.

Sabaqtyń túri: Jańa sabaq. BjS tehnologıasy. Aýyzsha – 2 kartasy.
Ádister: Túsindirý, suraq - jaýap, qaıtalaý, jazý, bekitý.

Kórnekilik: matrısa, syn turǵysynan suraqtar, tirek sózder.
I. Uıymdastyrý bólimi: a) amandasý; b) sabaq taqyryby men maqsatyn aıtý;
Psıhologıalyq jattyǵý.
Taqtadaǵy taqyrypqa baılanysty tirek sózderdi balalar
1 mınýt ishinde oqyp, este saqtaıdy. Belgilengen ýaqyt bitken soń blok jabylady. Balalar esterinde qalǵan sózderdi dápterlerine jazady, jazyp bolǵan soń sózderdiń sany matrısaǵa engiziledi, sonan soń blok ashylady da, balalar qaldyryp ketken sózderdi dápterlerine jazyp alady. Eger oqýshylar 7 sózdi tez este saqtap, dápterlerine jazyp berse, bul TKSH (tómengi kórsetkish shektigindegi) tapsyrmany oryndaǵany, kelesi sabaqta joǵary AKSH (aralyq kórsetkish shektigindegi) tapsyrmaǵa qaraı ótý kerek, ıaǵnı, kelesi sabaqta 14 sóz beriledi. Bul kezeń jańa sózdi este saqtaýdyń bir túri. OOM - na (oqýshylardyń partada otyrýy boıynsha ) matrısaǵa birinshi baǵa engiziledi.
Tirek sózder.
Tarıhı shyǵarma, boryshtymyn, mura, qaırymdylyq qory. menmen kózqaras, dostarym, mal - múlkin
İÚ. Oılaýdy uıymdastyrý.
Mátinmen jumys - 3 mınýt beriledi.
Balalar mátindi oqyp, odan tirek sózderdi taýyp, taqyryp boıynsha mazmunyn ashýy tıis. Sonymen birge balalar mátindi kóńil qoıyp oqýǵa nusqaý alady. Sebebi, muǵalim sabaqty suraý barysynda usaq detaldarǵa kóńil qoıatyndyǵyn eskertedi.
. Ú. Alǵashqy túsinikti tekserý.
Qarama - qarsy suraqtar.
1. On bes jastaǵy Teken ákesimen qaıda otyr?
2. Mustafa kórshi Hasan týraly ne aıtady?
3. Dostary oǵan qalaı at qoıypty?
4. Allanyń adamǵa bergen eń jaqsy syılyǵy ol qandaı?
5. Tekenniń ákesi qandaı otbasynda tárbıelengen?
6. Qazirgi ýaqytta ákesi qalaı ómir súrip jatyr?
7. Ákesi balasyn qaıda oqyta alady?
8. Osy baılyǵy úshin ákesi kimge boryshty?
9. Jastaıynan kimnen aıyryldy, ákesin kim tárbıeleıdi.
10. Naǵashysynyń tárbıesi qandaı boldy?
11. Mura retinde naǵashysy ne qaldyrady?
12. Hasan myrzanyń ózi týraly aıtqan qandaı sózderin estıdi?
13. Kórshisiniń sózi oǵan qalaı tıedi?
14. Hasan myrzanyń qandaı sózi namysyna tıdi?
15. Ol qandaı kitaptardy oqı bastady?
16. Qaı jyly kári kórshisi dúnıe saldy?
17. Kári shaldyń mal - múlkin qaıda aýdarǵan?
18. Dúkenniń buryshyna kimniń sýretin iledi?
Úİ. Bekitýdi alǵashqy uıymdastyrý.
Syn turǵysynan suraqtar qoıý.
Muǵalim oqýshylarǵa suraq qoıǵan kezde ádeıi qate jaýaptarymen beredi. Durys bolsa - «ıá», qate bolsa - «joq» dep jaýap berýi kerek. Syn turǵysynan suraý kezeńi dıagnostıkalyq bolyp esepteledi. Bul kezeńde mátinmen jumys isteýdiń sapasy anyqtalady. Bul kezeń balalardyń jumys isteý deńgeıin, ıaǵnı, oqý tehnıkasynyń kólemin jáne jyldamdyǵyn kóterýdi qalyptastyrady.
1. Teken ákesimen jańǵaq aǵashtyń túbinde otyr+
2. Mustafa myrza Hasan týraly kóp nárse aıta almady –
3.
Úshinshi baǵa qoıylady.
Vİ. Oqýshylar sabaqta oqyǵan, bilgenderin, suraqtarǵa bergen jaýaptaryn esterine túsirip, «Esse» jazady.
Tórtinshi baǵa qoıylady.
Vİİ. Tekserý: Oqýshylar «Esse» quramyndaǵy sózderdi sanap, astyna sózder sanyn jazyp qoıady. Kimniń jazǵan «Essesi» kóp sózden quralǵan bolsa, sol oqýshy birinshi bolyp oqıdy.
Vİİİ. Baǵalaý:
Ár berilgen durys jaýapqa «+» qoıylyp, matrısa toltyrylyp otyrady, sol nátıje boıynsha oqýshy baǵalanady.
«5» - ++++; «4» - +++; «3» - ++; «2» - +;
IX. Qorytý:
muǵalim taqyrypty qorytyndylaıdy, sapaly jumys jasaǵan balalardy madaqtaıdy, matrısa boıynsha nátıjesin shyǵaryp, baǵa qoıady.