- 02 jel. 2019 00:00
- 330
Sý júrek qoıan men esek
(Mysal)
Qoıan «qorqaq, qorqaq» dep
«Kóleńkesinen qorqad» dep.
Jurttyń sózi tıgen ábden janyna,
Qarsy shyǵyp tabıǵattyń zańyna,
Er bolýǵa, er ataǵyn shyǵarýǵa bekindi,
Osy oı oǵan sál erterek kelmegenine ókindi.
Sodan keıin óz-ózine rıza bop,
Sekeń- sekeń sekirdi.
Sol kúni ol beıtanys bir alapqa qona ketken-di,
Myltyqty ańshydan da, abalaǵan ıtten de,
Qasqyrdan da seskenbeýge sert berdi,
Sóıtip jatyp kózi ilinip ketken-di.
Áldeneniń typyr-typyr etkenin,
Estigende shoq basqandaı esi shyǵyp,
Ata turyp belden asyp ketken-di.
Umtylǵandaı sekildengen kók bóri
Tórt aıaqty soqtyqty áldenege tap keldi.
Demesin dep qoıan menen seskendi:
-Ket, ári ket,- dep aıbat shekken-di.
-Sen kimsiń, áı,
Órisimnen ket deıtin!
-Men be qoıan-noıanmyn!-
Degen edi sustanyp.
-Áı, patshaǵar, jalǵyz aýyz sózińnen
Qaldyń birden ustalyp,
Qoıan degen sý júrekti bilýshi em,
Dir-dir etken ádetine kúlýshi em,-
Dedi daǵy «Iha, ıhalap»
Aqyrdy bir yshqynyp.
Qoryqqannan
Qoıannyń júregi ketti jarylyp.
Qoıandar úshin
Batyldyq joly qaldy jabylyp.
Súleımen Baıazıtov