Sújettik - róldik oıyndar jınaǵy
Sújettik - róldik oıyndar jınaǵy
*Sújettik - róldik oıyn «Otbasy»
Maqsaty: Balalarǵa «Otbasy» túsinik berý olardyń úlkendi syılaý kishige qamqor bolý, jaýapkershilik sezimderin damytý, ádeptilikke, sypaıylyqqa, meıirimdilikke, úlkenge kómek kórsetýge, baýlýǵa tárbıeleý. Oıyndy qyzyqty, uıymshyl oınaýǵa úıretý.
Kerek zattar: Úı jıhazdary, ydystar, kıim-keshekter
Sabaq barysy: - Balalar búgin aptanyń qaı kúni? Qalaı atalady?
Balalar: - Búgin kún juma
Tárbıeshi:- Juma kúni ájeleriń, apalaryń úıde shelpek, baýyrsaq pisiredi. Juma kúni meshitke barady, quran oqytady.
Tárbıeshi: Durys aıtasyńdar, juma qasıetti kún.
Tárbıeshi: Balalar men senderge jumbaq jasyramyn sheshýin taýyp, kimder týraly aıtylǵan eken.
Kitapty kóp oqıtyn,
Jyrlardy jaqsy biletin,
Nemeresin erkeletip,
Janynda árqashan júretin (ata)
Biz úshin eń qymbatty
Eń ardaqty adam kim? (ana)
ózi salmaqty, batyl,
otbasyn qorǵaýshy,
asyraýshy kim? (áke)
meıirimdi jan kim eken
ertegi oqyp beretin,
erkeletip qyz - uldy
betinen shap - shap súıetin (áje)
Ata
Ertegiler eline
Bir shegetin sapary
Ardaqtaımyn ómirde
Asqar taýdaı atamdy.
Tárbıeshi: Mine, balalar biz otbasy músheleri týraly aıttyq. Endi biz úlkenderge uqsap oıyn oınaıyq. Bárimiz rólderdi bóliseıik.
Oıyn: «Qonaqjaı»
Tárbıeshi: Balalar sender óz qalaýlaryn boıynsha bólinesińder?
Sanjar - ata, Daıana - áje, Mıras - áke, Anel - ana, Dıas, Alına, Tleýjan - balalary.
Balalar ózderi kıinip ár kim óz jumysyna kirisedi. Atasy kıinip teledıdar qaraıdy. Ákesi gazet oqıdy. Al ájesi jip ıirip otyr. Anasy tamaq daıyndap jatyr. Balalary biri sabaq oqyp, biri oınap, biri anasyna kómektesip jatyr.
Dıas atasymen áńgimelesip:
- Ata teledıdardan ne kórsetip jatyr eken.
- Balam, teledıdardan budan bylaı erteli - kesh «balapan» baǵdarlamasy bolady eken. Onda tek balalarǵa arnalǵan kerekti habarlardy beredi deıdi. Kınolar, jarnamalar, ertegiler, óleńder, saıystar kórsetiledi.
Ájesine kómek kórsetip otyrǵan Anel:
- Áje, myna qaıdan aldyn? Nege ıirip jatyrsyń? dep suraıdy.
- Júndi qoıdy qyrqyp alamyz, júndi jýyp tazalap, bylaı tútemiz dep ózi kórsetedi.
- Tútken júndi ıirip senderge qolǵap, shulyq toqyp beremin.
Alına bala anasyna kómektesip, kartop tazalasyp jatyr. Anasy ekeýi týraıdy, ydysqa salyp qýyrady. Odan keıin ydystardy ústel basyna qoıa bastaıdy. Bári jınalyp ústel basyna tamaq ishedi. Ústel basynda áńgimelerin jalǵastyrady. Tamaq dámdi eken. Tamaq isteýge Alına qyzymyz kómektesipti. Tamaqtanyp bolǵan soń «rahmet» aıtyp oıyndy ári qaraı jalǵastyrady. Rólderdi de bólisip alady. Ári qaraı oınaıdy. Oıyn sońynda kimniń qalaı oınaǵandary jaıly qorytyndylaıdy.
*Sújettik – róldik oıyn «Tiginshi»
Maqsaty: Balalardyń til baılyǵyn damytý, sýret boıynsha áńgimeleı bilýge daǵdylandyrý. Balalardyń komýnaktıvti daǵdylaryn arttyrý, bir - birimen dıalog arqyly sóılesýge úıretý, este saqtaý qabiletterin damytý, ózine senimdi bolýǵa, úlkenderdiń eńbegin qurmetteı bilýge tárbıeleý.
Kórnekilikter: Kıimder, bas kıimder, tiginshige kerek zattar(ıne, metr, qaıshy, jip), is mashınasy, kıim úlgileri, matalar.
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi.
Ónerim qol ushynda,
Bolamyn men tiginshi
Tiginshiniń ishinde,
Bas barmaqtaı birinshi.
Oıyn: «Durysyn tap»
Maqsaty: Mamandyqtarǵa baılanysty kıim úlgilerin bir - birine úılestirý.
Tárbıeshi: Balalar ár mamandyq ıeleri ózderine saı kıim kıedi. Dárigerler aq qalpaq pen halat kıse, al qurylysshylar kaska men ústerine arnaıy halat kıedi. Sýrettegi kıim úlgisi kimge laıyqty ekenin tabyńdar.
Balalar ózderi oılap, belgileı bastaıdy, syzady.
Tárbıeshi: Balalar aspazshy ne kıedi?
Shashtaraz ne kıedi?
Balalar belgilep beredi.
- Endeshe, sender túsingen bolarsyńdar. Bul - oıyndy biz ne úshin oınaǵanymyzdy túsindirińder. Búgin biz qandaı oıyn oınaıtynymyzdy bildińder.
Oıyn «Tiginshi»
Tárbıeshi: Balalar tiginshiler ne isteıdi? (kıim tigedi)
Birinshi kıim tigý úshin kıinip alýymyz kerek.
Balalar rólderdi ózderi bólip alady. Biri tiginshi, biri kıim ólsheýshi, biri útikteýshi bolyp bólinedi. Aısara óziniń kóılegin qysqartyp berýin suraıdy. Dılára qaıshysyn alyp qıyp, tigip beredi. Al Sánıa bolsa kóılekti útiktep beredi. Kelesi bala shalbar ákeledi. Odan qýyrshaqqa jeletke tigedi. Ushy joq qaıshy bolýy kerek. Oıyndy balalar óz qıaldary men qalaýlary boıynsha ári qaraı jalǵastyrady. Bir - birimen rólderdi bólisip, uıymshyldyqpen oınaıdy. Tárbıeshi ár ýaqytta balalarǵa kómek kórsetýi tıis.
*«Sán úlgisi» oıyny
Balalar «sán úlgisi» oıynyn oınaý arqyly óz kıimderin, qýyrshaqtarynyń kıimderin kórsetedi. Óz qalaýlary boıynsha kıimderin kıip, júrip ótip, úlgilerdi kórsetedi. Baǵany balalar ózderi beredi.
Kimniń qýyrshaǵynyń kıimi unaıdy? Nege unaıdy?
Oıyndy balalar ári qaraı jalǵastyrdy.
Sújettik - róldik oıyn «Dáriger»
Maqsaty: Balalardyń bilim deńgeıin, oıyndardy oınata otyryp, ári qaraı jan - jaqty damytý, til baılyǵyn jetildirý, sózdik qoryn molaıtý. Úlkender eńbegin qurmetteýge, syılaýǵa, adamgershilikke tárbıeleý. Balalardy uıymshyldyqqa, jaýapkershilikke, adaldyqqa, kishipeıildilikke tárbıeleý.
Kerekti zattar: Dári - dármekter, kitapshalar, atrıbýttar, halattar, bas kıimder, qural - jabdyqtar.
Ádis - tásilder: Oıyn oınaý arqyly áńgimelesý, suraq - jaýap
Sabaq barysy: Uıymdastyrý kezeńi.
Tárbıeshi: Búgin balalar sabaqty biz eki topqa bólip ótemiz.
Birinshi toptaǵy balalar «Otbasy», « Dáriger» oıynyn oınaıdy.
Ekinshi toptaǵy balalar avtobýsqa otyryp, saıahat jasaýǵa barady.
- Dáriger oıynyn oınaý úshin, otbasy oıynynan bastaımyz.
Otbasy: Eki bala, ákesi, sheshesi qatysady.
Sheshesi men qyzy úıin jınaıdy, uly men ákesi jumysqa jınalady.
Ákesi:
- Aıtolqyn, bizdiń Láılá aýyryp tur ǵoı! Sen ony dárigerge aparsaıshy. Tileýjan ekeýmiz jumysqa kettik.
Sheshesimen qyzy tirkeý ornyna keledi.
Sheshesi:
- Sálemetsiz, be?
- Sálemetsiz, be.
- Maǵan Sembaı Láılániń kitapshasy kerek edi.
- Qandaı bólimge barasyz?
- Besinshi bólim
- Meken - jaıyńyz qalaı?
- Áýezov kóshesi, 10 úı
- Besinshi bólimge barasyzdar
- Rahmet, sizge.
Ekeýi dárigerge keledi.
- Sheshesi:
- Kirýge ruqsat pa?
Dáriger:
- Kirińiz, otyryńyz
- Sálemetsiz be, kitapshańyzdy berińiz, sizderdi ne mazalaıdy, qaı jeri aýyrady?
- Sheshesi: Qyzymnyń qyzýy kóterilip tur, tamaǵy aýyrady, tamaqty az ishedi, basy aýyrady.
Dáriger: Qazir tyńdap kóreıin, qatty dem al, tamaǵyńdy kórset.
- Men sizge dári jazyp bereıin, erteń qan tapsyrasyz, ýqalaý bólmesine baryp, ýqalaý alasyzdar. Eki kúnnen keıin maǵan qaıtadan kelesizder.
- Tez saýyǵyp ketińizder, Saý bolyńyzdar!
Anasy men qyzy ekeýi ýqalaý bólmesine keledi.
Esik qaǵyp ekeýi bólmege kiredi, amandasady qaǵazdy beredi.
Dáriger balanyń denesin ýqalap beredi.
Rahmet aıtyp ekeýi shyǵady.
Ekeýi dárihanaǵa keledi.
Dárihanashymen amandasyp, dáriger jazyp bergen qaǵazdy beredi.
Sheshesi:
- Bizge mynandaı dárilerdi berińizshi.
Medbıke:
- Myna shóppen tamaǵyn shaıasyz. Myna dárini kúnine eki ret ishesizder.
- Sizge rahmet, saý bolyńyz! - dep shyǵyp ketedi.
Qyzymen sheshesi úıine oralady. Ákesi men uly jumystan keledi. Sheshesi bárine tamaq daıyndap, ústel basyna shaqyrady. Qyzy sheshesine kómek kórsetip, ústelge ydystardy qoıady. Dárigerdiń bergen dárisin ishkizedi. Balalar oıyndy ári qaraı jalǵastyra beredi.
Bılaın ortalyǵynda (sújetti - róldik oıyn)
maqsaty: Balalarǵa rólderdi óz betterimen bólýdi jáne ózine bólingen ról boıynsha áreket etýdi úıretý. Oıyn barysynda áleýmettik bolmysty kórsetý, qoǵamdyq oryndardaǵy minez qulyq erejelerin, qyzmettester arasyndaǵy etıkany bekitý, sóıleý etıketiniń daǵdylaryn qalyptastyrý, toptyq jumysqa kirisýge jáne sol jumys barysynda ózine unaıtyn jaǵdaılardy tabýǵa úıretý, tapsyrmanyń oryndalýynyń sapasyn baǵalaýǵa úıretý, yntymaqtastyq daǵdylaryn qalyptastyrý.
Atrıbýttar: Uıaly telefondar, kompúterler, blankiler, qyzmetkerlerge arnalǵan beıdjder, termınal
Sabaqtyń barysy:
Psıhologıalyq trenıń
- Balalar, bizde búgin erekshe kún, qonaqtar kelip otyr. Káne, bárimiz ornymyzdan turyp kelgen qonaqtarmen sálemdesip alaıyq!
Kúnniń kózi ashylyp,
Kókke shýaq shashylyp.
Qutty qonaq kelipti,
Tórimizge enipti.
Amandasý úlkenge.
Tárbıeniń basy ǵoı,
Al, qanekeı bárimiz,
«Sálem» deıik úlkenge.
- Sálemetsizder me, qonaqtar!
(Telefon shyryldaıdy)
- Balalar, neniń daýsy shyǵyp jatyr?
- Telefon.
- Qandaı telefonnyń daýsy uıaly telefon ba, álde úı telefony ma?
- Uıaly telefon.
- Telefon adamǵa qajet pe?
- Ia, óte qajet.
- Ne úshin qajet?
- Habar alýǵa, habar berýge, qal jaǵdaı suraý úshin qajet.
- Óte jaqsy, balalar!
Mynaý uıaly telefon. Mynaý telefonnyń ekrany, mynaý pernetaqta, bunda sandar men áripter jazylǵan, mynaý sýretke túsiretin kamerasy, telefonnyń artyn ashsaq batareıkasy bar, ony qýat kózi taýsylǵanda toqqa tyǵyp qýat kózin toltyryp alamyz, mynaý uıaly baılanys kartasy. Uıaly baılanys kartasynyń birneshe túrleri bar. Olar bılaın, aktıv, kcell, dalacom t. b túrleri óte kóp.
Bılaın uıaly baılanysy óte yńǵaıly, tıimdi baılanys. Bılaın baılanystaryn satatyn jerdi «Bılaın ortalyǵy» dep ataımyz. Onda ártúrli telefondar, nómirler, telefon salǵyshtar da satady.
- Balalar, «Bılaın ortalyǵyna» barǵylaryń kele me?
- Ia
- Endeshe «Bılaın ortalyǵynda» sújettik - róldi oıynyn oınap jibereıik.
Abonent: Sálemetsiz be?!
Menedjer: Sálemetsiz be?! Bılaın ortalyǵyna qosh keldińizder! Qandaı kómek kerek?
A: Men telefon satyp alaıyn dep edim.
M: Qandaı telefon kerek?
A: Nokıo telefony kerek edi, qandaı túrleri bar?
M: Qarańyz ártúrli túrleri bar.
A: Myna telefon qansha teńge turady?
M: On myń teńge.
A: Jaqsy, maǵan myna telefondy berińizshi.
M: (Telefondy beredi) Mynaý telefonnyń pasporty.
A: Telefon salǵyshtar bar ma?
M: Bar, qarańyz, ártúrli túrleri bar.
A: Qansha teńge turady?
M: Bes júz teńge
A: Maǵan berińizshi, mynaý aqshasy, sanap alyńyz.
M: Jaqsy, durys, mynaý sizge syılyq «Bılaın ortalyǵynan» brelok.
A: Rahmet, endi maǵan nómir kerek.
M: Ekinshi ústelge baryńyz
A: Jaqsy, rahmet, saý bolyńyz!
M: Sizge de rahmet, ıgiligińizge qoldanyńyz!
A: Sálemetsiz be?!
M: Sálemetsiz be?! Qandaı kómek kerek?
A: Maǵan nómir kerek edi telefonyma
M: Jaqsy, mine qarap tańdańyz.
A: Myna nómirdi alam
M: Jaqsy, nómirińizdi tirkep alaıyn, kýáligińizdi berińiz
(Kýálik beredi)
Nómir eki júz teńge turady, ishinde eki júz birligi bar.
A: Jaqsy, rahmet, saý bolyńyz!
M: Saý bolyńyz, kelip turyńyz!
A: Sálemetsiz be?!
T. q: Sálemetsiz be?!
T. q. Nómirińizdi teresiz, qansha birlik salaıyn dep tursyz?
A: Bes júz
T. q: Bes júz sanyn teresiz, aqshańyzdy mynaǵan salyńyz
Endi tekserip alyńyz, nómirińiz durys pa?
A: durys
T. q: Salyndy chegińizdi alyńyz.
A: Kóp - kóp rahmet, saý bolyńyz
T. q: Sizge de rahmet! Saý bolyńyz, kelip turyńyz, biz árqashanda kómek berýge daıynbyz!
Sheberhana
Jóndetýshi: Sálemetsiz be?!
Jóndeýshi: Sálemetsiz be?! Qandaı kómek kerek?
Jóndetýshi: Meniń telefonym buzylyp qalyp edi, jóndep beresiz be?
Jóndeýshi: Káne, birinshi tekserip jibereıin. Kúte turyńyz, jóndep bereıin.
Jóndetýshi: Jaqsy, kúte turaıyn.
Jóndeýshi: Mine, telefonyńyzdy jóndep boldym.
Jóndetýshi: Rahmet, qyzmetińiz qansha?
Jóndeýshi: Myń teńge
Jóndetýshi: Alyńyz, rahmet
Jóndeýshi: Sizge de rahmet, saý bolyńyz!
Qorytyndy:
- Balalar, biz qandaı sújetti - róldik oıyn oınadyq?
-«Bılaın ortalyǵy» sújetti - róldik oıynyn oınadyq.
- Unady ma?
- Ia, unady.
- Óte jaqsy, balalar! Endi ózderiń «Bılaın ortalyǵyna» baryp, saýda jasap, ondaǵy qyzmetkerlermen sóılese alamyz ba?
- Ia
- Endeshe, óte jaqsy
Sújettik - róldik oıyndar jınaǵy. júkteý
*Sújettik - róldik oıyn «Otbasy»
Maqsaty: Balalarǵa «Otbasy» túsinik berý olardyń úlkendi syılaý kishige qamqor bolý, jaýapkershilik sezimderin damytý, ádeptilikke, sypaıylyqqa, meıirimdilikke, úlkenge kómek kórsetýge, baýlýǵa tárbıeleý. Oıyndy qyzyqty, uıymshyl oınaýǵa úıretý.
Kerek zattar: Úı jıhazdary, ydystar, kıim-keshekter
Sabaq barysy: - Balalar búgin aptanyń qaı kúni? Qalaı atalady?
Balalar: - Búgin kún juma
Tárbıeshi:- Juma kúni ájeleriń, apalaryń úıde shelpek, baýyrsaq pisiredi. Juma kúni meshitke barady, quran oqytady.
Tárbıeshi: Durys aıtasyńdar, juma qasıetti kún.
Tárbıeshi: Balalar men senderge jumbaq jasyramyn sheshýin taýyp, kimder týraly aıtylǵan eken.
Kitapty kóp oqıtyn,
Jyrlardy jaqsy biletin,
Nemeresin erkeletip,
Janynda árqashan júretin (ata)
Biz úshin eń qymbatty
Eń ardaqty adam kim? (ana)
ózi salmaqty, batyl,
otbasyn qorǵaýshy,
asyraýshy kim? (áke)
meıirimdi jan kim eken
ertegi oqyp beretin,
erkeletip qyz - uldy
betinen shap - shap súıetin (áje)
Ata
Ertegiler eline
Bir shegetin sapary
Ardaqtaımyn ómirde
Asqar taýdaı atamdy.
Tárbıeshi: Mine, balalar biz otbasy músheleri týraly aıttyq. Endi biz úlkenderge uqsap oıyn oınaıyq. Bárimiz rólderdi bóliseıik.
Oıyn: «Qonaqjaı»
Tárbıeshi: Balalar sender óz qalaýlaryn boıynsha bólinesińder?
Sanjar - ata, Daıana - áje, Mıras - áke, Anel - ana, Dıas, Alına, Tleýjan - balalary.
Balalar ózderi kıinip ár kim óz jumysyna kirisedi. Atasy kıinip teledıdar qaraıdy. Ákesi gazet oqıdy. Al ájesi jip ıirip otyr. Anasy tamaq daıyndap jatyr. Balalary biri sabaq oqyp, biri oınap, biri anasyna kómektesip jatyr.
Dıas atasymen áńgimelesip:
- Ata teledıdardan ne kórsetip jatyr eken.
- Balam, teledıdardan budan bylaı erteli - kesh «balapan» baǵdarlamasy bolady eken. Onda tek balalarǵa arnalǵan kerekti habarlardy beredi deıdi. Kınolar, jarnamalar, ertegiler, óleńder, saıystar kórsetiledi.
Ájesine kómek kórsetip otyrǵan Anel:
- Áje, myna qaıdan aldyn? Nege ıirip jatyrsyń? dep suraıdy.
- Júndi qoıdy qyrqyp alamyz, júndi jýyp tazalap, bylaı tútemiz dep ózi kórsetedi.
- Tútken júndi ıirip senderge qolǵap, shulyq toqyp beremin.
Alına bala anasyna kómektesip, kartop tazalasyp jatyr. Anasy ekeýi týraıdy, ydysqa salyp qýyrady. Odan keıin ydystardy ústel basyna qoıa bastaıdy. Bári jınalyp ústel basyna tamaq ishedi. Ústel basynda áńgimelerin jalǵastyrady. Tamaq dámdi eken. Tamaq isteýge Alına qyzymyz kómektesipti. Tamaqtanyp bolǵan soń «rahmet» aıtyp oıyndy ári qaraı jalǵastyrady. Rólderdi de bólisip alady. Ári qaraı oınaıdy. Oıyn sońynda kimniń qalaı oınaǵandary jaıly qorytyndylaıdy.
*Sújettik – róldik oıyn «Tiginshi»
Maqsaty: Balalardyń til baılyǵyn damytý, sýret boıynsha áńgimeleı bilýge daǵdylandyrý. Balalardyń komýnaktıvti daǵdylaryn arttyrý, bir - birimen dıalog arqyly sóılesýge úıretý, este saqtaý qabiletterin damytý, ózine senimdi bolýǵa, úlkenderdiń eńbegin qurmetteı bilýge tárbıeleý.
Kórnekilikter: Kıimder, bas kıimder, tiginshige kerek zattar(ıne, metr, qaıshy, jip), is mashınasy, kıim úlgileri, matalar.
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi.
Ónerim qol ushynda,
Bolamyn men tiginshi
Tiginshiniń ishinde,
Bas barmaqtaı birinshi.
Oıyn: «Durysyn tap»
Maqsaty: Mamandyqtarǵa baılanysty kıim úlgilerin bir - birine úılestirý.
Tárbıeshi: Balalar ár mamandyq ıeleri ózderine saı kıim kıedi. Dárigerler aq qalpaq pen halat kıse, al qurylysshylar kaska men ústerine arnaıy halat kıedi. Sýrettegi kıim úlgisi kimge laıyqty ekenin tabyńdar.
Balalar ózderi oılap, belgileı bastaıdy, syzady.
Tárbıeshi: Balalar aspazshy ne kıedi?
Shashtaraz ne kıedi?
Balalar belgilep beredi.
- Endeshe, sender túsingen bolarsyńdar. Bul - oıyndy biz ne úshin oınaǵanymyzdy túsindirińder. Búgin biz qandaı oıyn oınaıtynymyzdy bildińder.
Oıyn «Tiginshi»
Tárbıeshi: Balalar tiginshiler ne isteıdi? (kıim tigedi)
Birinshi kıim tigý úshin kıinip alýymyz kerek.
Balalar rólderdi ózderi bólip alady. Biri tiginshi, biri kıim ólsheýshi, biri útikteýshi bolyp bólinedi. Aısara óziniń kóılegin qysqartyp berýin suraıdy. Dılára qaıshysyn alyp qıyp, tigip beredi. Al Sánıa bolsa kóılekti útiktep beredi. Kelesi bala shalbar ákeledi. Odan qýyrshaqqa jeletke tigedi. Ushy joq qaıshy bolýy kerek. Oıyndy balalar óz qıaldary men qalaýlary boıynsha ári qaraı jalǵastyrady. Bir - birimen rólderdi bólisip, uıymshyldyqpen oınaıdy. Tárbıeshi ár ýaqytta balalarǵa kómek kórsetýi tıis.
*«Sán úlgisi» oıyny
Balalar «sán úlgisi» oıynyn oınaý arqyly óz kıimderin, qýyrshaqtarynyń kıimderin kórsetedi. Óz qalaýlary boıynsha kıimderin kıip, júrip ótip, úlgilerdi kórsetedi. Baǵany balalar ózderi beredi.
Kimniń qýyrshaǵynyń kıimi unaıdy? Nege unaıdy?
Oıyndy balalar ári qaraı jalǵastyrdy.
Sújettik - róldik oıyn «Dáriger»
Maqsaty: Balalardyń bilim deńgeıin, oıyndardy oınata otyryp, ári qaraı jan - jaqty damytý, til baılyǵyn jetildirý, sózdik qoryn molaıtý. Úlkender eńbegin qurmetteýge, syılaýǵa, adamgershilikke tárbıeleý. Balalardy uıymshyldyqqa, jaýapkershilikke, adaldyqqa, kishipeıildilikke tárbıeleý.
Kerekti zattar: Dári - dármekter, kitapshalar, atrıbýttar, halattar, bas kıimder, qural - jabdyqtar.
Ádis - tásilder: Oıyn oınaý arqyly áńgimelesý, suraq - jaýap
Sabaq barysy: Uıymdastyrý kezeńi.
Tárbıeshi: Búgin balalar sabaqty biz eki topqa bólip ótemiz.
Birinshi toptaǵy balalar «Otbasy», « Dáriger» oıynyn oınaıdy.
Ekinshi toptaǵy balalar avtobýsqa otyryp, saıahat jasaýǵa barady.
- Dáriger oıynyn oınaý úshin, otbasy oıynynan bastaımyz.
Otbasy: Eki bala, ákesi, sheshesi qatysady.
Sheshesi men qyzy úıin jınaıdy, uly men ákesi jumysqa jınalady.
Ákesi:
- Aıtolqyn, bizdiń Láılá aýyryp tur ǵoı! Sen ony dárigerge aparsaıshy. Tileýjan ekeýmiz jumysqa kettik.
Sheshesimen qyzy tirkeý ornyna keledi.
Sheshesi:
- Sálemetsiz, be?
- Sálemetsiz, be.
- Maǵan Sembaı Láılániń kitapshasy kerek edi.
- Qandaı bólimge barasyz?
- Besinshi bólim
- Meken - jaıyńyz qalaı?
- Áýezov kóshesi, 10 úı
- Besinshi bólimge barasyzdar
- Rahmet, sizge.
Ekeýi dárigerge keledi.
- Sheshesi:
- Kirýge ruqsat pa?
Dáriger:
- Kirińiz, otyryńyz
- Sálemetsiz be, kitapshańyzdy berińiz, sizderdi ne mazalaıdy, qaı jeri aýyrady?
- Sheshesi: Qyzymnyń qyzýy kóterilip tur, tamaǵy aýyrady, tamaqty az ishedi, basy aýyrady.
Dáriger: Qazir tyńdap kóreıin, qatty dem al, tamaǵyńdy kórset.
- Men sizge dári jazyp bereıin, erteń qan tapsyrasyz, ýqalaý bólmesine baryp, ýqalaý alasyzdar. Eki kúnnen keıin maǵan qaıtadan kelesizder.
- Tez saýyǵyp ketińizder, Saý bolyńyzdar!
Anasy men qyzy ekeýi ýqalaý bólmesine keledi.
Esik qaǵyp ekeýi bólmege kiredi, amandasady qaǵazdy beredi.
Dáriger balanyń denesin ýqalap beredi.
Rahmet aıtyp ekeýi shyǵady.
Ekeýi dárihanaǵa keledi.
Dárihanashymen amandasyp, dáriger jazyp bergen qaǵazdy beredi.
Sheshesi:
- Bizge mynandaı dárilerdi berińizshi.
Medbıke:
- Myna shóppen tamaǵyn shaıasyz. Myna dárini kúnine eki ret ishesizder.
- Sizge rahmet, saý bolyńyz! - dep shyǵyp ketedi.
Qyzymen sheshesi úıine oralady. Ákesi men uly jumystan keledi. Sheshesi bárine tamaq daıyndap, ústel basyna shaqyrady. Qyzy sheshesine kómek kórsetip, ústelge ydystardy qoıady. Dárigerdiń bergen dárisin ishkizedi. Balalar oıyndy ári qaraı jalǵastyra beredi.
Bılaın ortalyǵynda (sújetti - róldik oıyn)
maqsaty: Balalarǵa rólderdi óz betterimen bólýdi jáne ózine bólingen ról boıynsha áreket etýdi úıretý. Oıyn barysynda áleýmettik bolmysty kórsetý, qoǵamdyq oryndardaǵy minez qulyq erejelerin, qyzmettester arasyndaǵy etıkany bekitý, sóıleý etıketiniń daǵdylaryn qalyptastyrý, toptyq jumysqa kirisýge jáne sol jumys barysynda ózine unaıtyn jaǵdaılardy tabýǵa úıretý, tapsyrmanyń oryndalýynyń sapasyn baǵalaýǵa úıretý, yntymaqtastyq daǵdylaryn qalyptastyrý.
Atrıbýttar: Uıaly telefondar, kompúterler, blankiler, qyzmetkerlerge arnalǵan beıdjder, termınal
Sabaqtyń barysy:
Psıhologıalyq trenıń
- Balalar, bizde búgin erekshe kún, qonaqtar kelip otyr. Káne, bárimiz ornymyzdan turyp kelgen qonaqtarmen sálemdesip alaıyq!
Kúnniń kózi ashylyp,
Kókke shýaq shashylyp.
Qutty qonaq kelipti,
Tórimizge enipti.
Amandasý úlkenge.
Tárbıeniń basy ǵoı,
Al, qanekeı bárimiz,
«Sálem» deıik úlkenge.
- Sálemetsizder me, qonaqtar!
(Telefon shyryldaıdy)
- Balalar, neniń daýsy shyǵyp jatyr?
- Telefon.
- Qandaı telefonnyń daýsy uıaly telefon ba, álde úı telefony ma?
- Uıaly telefon.
- Telefon adamǵa qajet pe?
- Ia, óte qajet.
- Ne úshin qajet?
- Habar alýǵa, habar berýge, qal jaǵdaı suraý úshin qajet.
- Óte jaqsy, balalar!
Mynaý uıaly telefon. Mynaý telefonnyń ekrany, mynaý pernetaqta, bunda sandar men áripter jazylǵan, mynaý sýretke túsiretin kamerasy, telefonnyń artyn ashsaq batareıkasy bar, ony qýat kózi taýsylǵanda toqqa tyǵyp qýat kózin toltyryp alamyz, mynaý uıaly baılanys kartasy. Uıaly baılanys kartasynyń birneshe túrleri bar. Olar bılaın, aktıv, kcell, dalacom t. b túrleri óte kóp.
Bılaın uıaly baılanysy óte yńǵaıly, tıimdi baılanys. Bılaın baılanystaryn satatyn jerdi «Bılaın ortalyǵy» dep ataımyz. Onda ártúrli telefondar, nómirler, telefon salǵyshtar da satady.
- Balalar, «Bılaın ortalyǵyna» barǵylaryń kele me?
- Ia
- Endeshe «Bılaın ortalyǵynda» sújettik - róldi oıynyn oınap jibereıik.
Abonent: Sálemetsiz be?!
Menedjer: Sálemetsiz be?! Bılaın ortalyǵyna qosh keldińizder! Qandaı kómek kerek?
A: Men telefon satyp alaıyn dep edim.
M: Qandaı telefon kerek?
A: Nokıo telefony kerek edi, qandaı túrleri bar?
M: Qarańyz ártúrli túrleri bar.
A: Myna telefon qansha teńge turady?
M: On myń teńge.
A: Jaqsy, maǵan myna telefondy berińizshi.
M: (Telefondy beredi) Mynaý telefonnyń pasporty.
A: Telefon salǵyshtar bar ma?
M: Bar, qarańyz, ártúrli túrleri bar.
A: Qansha teńge turady?
M: Bes júz teńge
A: Maǵan berińizshi, mynaý aqshasy, sanap alyńyz.
M: Jaqsy, durys, mynaý sizge syılyq «Bılaın ortalyǵynan» brelok.
A: Rahmet, endi maǵan nómir kerek.
M: Ekinshi ústelge baryńyz
A: Jaqsy, rahmet, saý bolyńyz!
M: Sizge de rahmet, ıgiligińizge qoldanyńyz!
A: Sálemetsiz be?!
M: Sálemetsiz be?! Qandaı kómek kerek?
A: Maǵan nómir kerek edi telefonyma
M: Jaqsy, mine qarap tańdańyz.
A: Myna nómirdi alam
M: Jaqsy, nómirińizdi tirkep alaıyn, kýáligińizdi berińiz
(Kýálik beredi)
Nómir eki júz teńge turady, ishinde eki júz birligi bar.
A: Jaqsy, rahmet, saý bolyńyz!
M: Saý bolyńyz, kelip turyńyz!
A: Sálemetsiz be?!
T. q: Sálemetsiz be?!
T. q. Nómirińizdi teresiz, qansha birlik salaıyn dep tursyz?
A: Bes júz
T. q: Bes júz sanyn teresiz, aqshańyzdy mynaǵan salyńyz
Endi tekserip alyńyz, nómirińiz durys pa?
A: durys
T. q: Salyndy chegińizdi alyńyz.
A: Kóp - kóp rahmet, saý bolyńyz
T. q: Sizge de rahmet! Saý bolyńyz, kelip turyńyz, biz árqashanda kómek berýge daıynbyz!
Sheberhana
Jóndetýshi: Sálemetsiz be?!
Jóndeýshi: Sálemetsiz be?! Qandaı kómek kerek?
Jóndetýshi: Meniń telefonym buzylyp qalyp edi, jóndep beresiz be?
Jóndeýshi: Káne, birinshi tekserip jibereıin. Kúte turyńyz, jóndep bereıin.
Jóndetýshi: Jaqsy, kúte turaıyn.
Jóndeýshi: Mine, telefonyńyzdy jóndep boldym.
Jóndetýshi: Rahmet, qyzmetińiz qansha?
Jóndeýshi: Myń teńge
Jóndetýshi: Alyńyz, rahmet
Jóndeýshi: Sizge de rahmet, saý bolyńyz!
Qorytyndy:
- Balalar, biz qandaı sújetti - róldik oıyn oınadyq?
-«Bılaın ortalyǵy» sújetti - róldik oıynyn oınadyq.
- Unady ma?
- Ia, unady.
- Óte jaqsy, balalar! Endi ózderiń «Bılaın ortalyǵyna» baryp, saýda jasap, ondaǵy qyzmetkerlermen sóılese alamyz ba?
- Ia
- Endeshe, óte jaqsy
Sújettik - róldik oıyndar jınaǵy. júkteý
You Might Also Like
