InfoHub Logo

Tabıǵat - tirshilik kózi

«Tabıǵattyń baılyǵy – barsha keler urpaqtyń ıgiligi. Bárimiz ondaı baılyq qolymyzda bolmaǵandaǵydaı ómir súrip, jumys isteýge tıispiz»


Tabıǵat ... tirshiliksiń tunyp turǵan!
Sen – kúnsiń!
Kóterilgen kúlip qyrdan .
Sen – kólsiń! Sen – orman!
Sen – bulaqsyń!
Adamdy sulýlyqqa qunyqtyrǵan!
Tabıǵat – adamzatpen birtutas dúnıe. Tabıǵat, Jer-ana, Týǵan jer, Atameken - qulaqqa jyly estilip, shattyq sezimin uıalatatyn uly uǵymdar. Tabıǵat - adamnyń boıyna qýat, kóńiline shabyt, sezimine lázzat shapaǵatyn uıalatatyn sulýlyq pen ásemdik álemi. Tabıǵat - adam densaýlyǵynyń saqshysy, janǵa daýa, shıpager. Erteden qalǵan «Kózińdi qaldyr – bulaq kózin asha júr, izińdi qaldyr – jaqsy isten mura shasha júr, ózińdi qaldyr – baqsha ósirip jasa nur» degen sózderde ómirdegi ózińnen keıingi urpaǵyńa ólmeıtin mura qaldyr, sonda «seniń qoldan kózin ashqan bulaǵyń, jaqsy isteriń – shyraǵyń, al jasyl orman – qunaryń bolmaq» dep ósıet qaldyrǵan. Halqymyzdyń maqtanyshy, ǵalym

Shoqan Ýálıhanov ta: «Tabıǵat pen adam! Ózińiz aıtyńyzshy, tirshilikte odan ǵajap, olardan qupıa ne bar? Qazaqtar kıege úlken mán beredi. Tabıǵatty, keıbir janýarlar men qustardy, kóshpeli turmysqa qajetti zattardy kıeli dep qasterleıdi. Osy atalǵandardy qurmet tutý, yrym - jorasyn jasattyrý adam balasyna baqyt pen baılyq, qut ákeledi» dep, atap kórsetken.

Adam – tabıǵattyń ajyramas bóligi. Sondyqtan halqymyzda «Jer-Ana» degen egiz uǵym qalyptasqan. Jerdi óz Anasyndaı, Anasyn Kúndeı qasterleý Ata qostaǵan saltymyz. «Jer shoqtyǵy – Kókshetaý», «Jer jannaty – Jetisý» dep, babalarymyz týǵan jerge, tabıǵatqa degen ystyq mahabbatyn bildirgen. Sol kezde-aq qazaq «Sý ishken qudyǵyńa túkirme», «Bulaq kórseń, kózin ash», - dep, jas urpaqtyń boıyna tabıǵatty qorǵaýǵa tárbıelegen. Sol tárbıe, babalar salǵan ıgi dástúr búgingi kúni de jalǵasyn taýyp jatyr. Degenmen, tabıǵat Anaǵa búgingi kúnniń kózimen qaraıyn bolsaq, qorshaǵan ortamyzdyń shynymen de jetimdik tartyp otyrǵan tustary bar. Oǵan,árıne, búgingi zaman qajettiligi, ómir talaby sebep bolyp otyr. Eldiń órlep, sharyqtaǵany qanshalyqty mańyzdy bolsa, tabıǵattyń tazalyǵy da sonshalyqty mańyzdy.

Óıtkeni, adamzat bolashaqta beıbit, taza ǵalamsharda ómir súrýi tıis. Demek, ǵalamshardyń qaýipsizdigi - bizderdiń qolymyzda !
Búgingi tańda elimizde osy baǵytta birshama is-sharalar oryndalyp keledi. Qudaıǵa shúkir, tabıǵatqa jany ashıtyn janashyr jandar az emes. Mine, kóktem de keldi. Jýannyń jińishkerip, jińishkeniń úziler shaǵy kóktemde tabıǵat jańa túlep, qaıta týǵandaı kúıge enedi. Bul mezgilde tabıǵat ta, Jer - Ana da, jan-janýar da túleıdi, jańaryp, adamzattyń boıynda qan júgirip, tal -terekter búrshik jaryp, dalanyń tósinde qyzǵaldaqtar qulpyra ósip, bel-belesterge qyzyldy-jasyldy kilem tóseledi. Sol sáttegi tabıǵat sulýlyǵyn kóregende kókiregimnen eriksiz jyr aǵylady:

Kóktem keldi..
Kóktem keldi, qandaı ǵajap, tamasha,
Jandar edik oınap ósken balasha.
Qyrdaǵy shalǵyn ásem gúlge oranyp,
Qulpyrady, qulpyrady - aý jańasha.

Kóktem keldi, o tabıǵat, jer ana
Kózińdi sal aınalańa, maǵan da.
Qys tússin, meıli, kúz tússe de bul kóktem,
Saırap turar bulbulsha meniń sanamda.

Kóktem, sensiń tirshiliktiń kútkeni,
Sen kelgen soń jylynar qyr bókteri
Bolshy máńgi júregimniń shýaǵy,
Saırap salar kóńilimniń kóktemi.

Kóktem, kóktem, óziń netken kerbez eń,
Jaınady ǵoı, taýlar, bókter, bul ózen.
Sulýlyq pen symbatyńdy án qylyp,
Bel ortańda oınaq salyp men kelem.
Kóktemniń shýaqty kúni qandaı tamasha?! Kóktemmen birge sáni kirip, jańarǵan tabıǵatymyzdy taza ustap, aıalaý - bizdiń paryzymyz. Óıtkeni «bolashaq bizderden bastalady».